, § 13 ja § 31 kuulutada välja võlgniku pankrot.
alusel palus ajutine haldur välja mõista ajutise halduri tasu 447.37 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Kuna võlgnikul puudub vara, palus haldur tasu välja mõista riigi vahenditest. KOHTUISTUNG
) § 1 lg 2 esimese lause kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 17. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul on kohustusi vähemalt 15 517,58 eurot ulatuses. Võlgnikul varasid ei ole. Kuigi eeltooduga on tuvastatud, et võlgniku kohustused 100%-lt ületavad tema vara, käesolevas asjas puudub alus menetluse raugemise lõpetamiseks, sest võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
lg 11 alusel, kui esineb sama seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Et võlgniku suhtes esinevad
lg 2 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algamist välistavad alused, ei ole ajutine haldur veel tuvastanud. Sellpärast kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemisega. Võlgniku ja võlausaldajate huvide kaitsmise ja võimaliku pankrotivara moodustamise tagamiseks ning pankrotihalduri poolt PankS § 55 lg 3, § 108, § 109, § 124, § 126, § 127 sätestatud toimingute tegemise tagamiseks, kohus rahuldab avalduse ja kuulutab välja võlgniku pankroti. 18. Võlgnikul ei ole vastuväiteid ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisele, mistõttu kohus nimetab teda võlgniku pankrotihalduriks. Kohus, kooslastanud menetlusosalistega,
lg 5 alusel määrab võlausaldajate esimene üldkoosoleku toimumise ajaks 19.12.2013 kell 10.00. Ajutise halduri tasu 19.
lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja sama seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. 20. Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p 122 pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses on hagita asjad. Hagita asjas kantud menetluskulude jaotamist reguleerib TsMS § 172, mille lg 8 kolmanda lause kohaselt riigi kanda võib kohtuvälised kulud jätta üksnes juhul, kui kohtuväliste kulude kandmiseks anti isikule menetlusabi. 4
Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu määramiseks 7 tunni eest summas 447.37 eurot, s.o 63.91 eurot tunnis. Ajutise halduri tunnitasu ei ületa
MS § 183 lg 2 analoogia ja
lg 3 alusel määrab kohus ajutisele haldurile riigi vahenditest tasu kokku 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 131.01 eurot. Ajutisele haldurile riigi vahenditest tasu määramisel lähtub kohus ka sellest, et 24.10.2013 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatega tegi kohus võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks 1 000 eurot ette tasumiseks kuni 29.11.2013. E-riigikassa andmetel ei ole kohtu deposiitarvele raha ette tasutud. 23. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.