3-13-984/27

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-13-984 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2013, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra punktide 1.7.8, 4.1, 4.3, 5.5, 7.1.30, 8.1.1, 8.2.2, 8.2.5, 8.2.7, 8.3.4 ning lisa 1 tühistamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja - Tartu Vangla Resolutsioon
2. Jätta XXX kaebus rahuldamata.
3. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest
4. novembrist 2013 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt
5. detsembril 2013 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KAEBAJA SEISUKOHT
6. 04.03.2013 esitas XXX Tartu Vanglale vaided nr 1-11/131, 1-11-132, 1-11/133, 1-11/134, 111/139, 1-11/153 ja 1-11/154 Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra punktide 1.7.8, 4.1, 4.3, 5.5, 7.1.30, 7.1.49, 8.1.1, 8.2.2, 8.2.5, 8.2.7, 8.3.4 ning lisa 1 vaidlustamiseks. Tartu Vangla tagastas oma 25.03.2013, 28.03.2013, 01.04.2013 ja 02.04.2013 kirjadega esitatud vaided XXX haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel, kuna vaide esitajal puudub vaide esitamise õigus ning vaide esitaja on sisuliselt jätnud vaides puudused kõrvaldamata.
7. 22.04.2013 esitas Tartu Vangla kinnipeetav XXX Tartu Halduskohtule kaebuse, milles kaebaja vaidlustas Tartu Vangla kodukorra punktid 1.7.8, 4.1, 4.3, 5.5, 7.1.30, 7.1.49, 8.1.1, 8.2.2, 8.2.5, 8.2.7, 8.3.4 ning lisa
8. Kaebusest nähtuvalt on tegemist kaebaja jaoks koormavaid sätteid sisaldava haldusaktiga.
9. Tartu Halduskohus tagastas 15.08.2013 määrusega XXX kaebuse osaliselt Tartu Vangla kodukorra p 7.1.49 tühistamise nõude osas, kuna ka haldusasjas nr 3-13-983 esitatud kaebuses on XXX nimetatud punkti tühistamist taotlenud ja Tartu Halduskohus võttis oma 06.08.2013 määrusega nimetatud haldusasjas XX kaebuse menetlusse (tl 65).
10. Tartu Halduskohus võttis oma 15.08.2013 kohtumäärusega XXX kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
11. Vastustaja palub jätta XXX tühistamiskaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja vastuväidete kohaselt on kohtusse pöördumise aluseks isiku õiguste rikkumine. Subjektiivne avalik õigus on subjektile õigusnormiga antud õigusvõime nõuda oma huvide teostamisel riigilt kindlat käitumist. Seega kehtib halduskohtumenetluses subjektiivse õiguskaitse põhimõte, st kaebuse võib esitada üksnes isik, kelle õigusi või vabadusi haldusakt või toiming piirab ning pelgalt õiguspärasuse või ebaotstarbekuse motiivil ei saa kaebust esitada. Kohtusse esitatud kaebusest peab nähtuma selge seos vaidlustatud haldusakti ning kaebuse esitaja õiguslikult ja faktiliselt kahjustatud olukorra vahel. Kuna kaebusest subjektiivse õiguse rikkumist puudutavad põhjendused puuduvad, siis on kaebus sisuliselt põhjendamata ning selle tegelik eesmärk ei ole reaalne vajadus kaitsta enda rikutud õigusi. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
12. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks alus puudub.
13. Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukord (TVK) on üldkorraldus. Kohus on seisukohal, et üldkorraldus on halduskohtusse esitatava kaebusega vaidlustatav, kui üldkorraldusega või selle akti alusel antud haldusakti või toiminguga rikuti või jätkuvalt rikutakse kaebaja subjektiivseid õigusi. Halduskohtu seisukoht tugineb Riigikohtu halduskolleegiumi ja Tartu Ringkonnakohtu lahenditele (Riigikohtu 13.02.2008 määrus haldusasjas nr 3-3-1-95-07 ja Tartu Ringkonnakohtu 23.02.2010 määrus haldusasjas nr 3-09-2703).
14. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Halduskohtumenetlus lähtub isiku subjektiivsete õiguste kaitse põhimõttest, mille kohaselt peab norm looma kaebajale subjektiivse õiguse ning seda normi peab olema rikutud. Seega – et kaebaja saaks käesoleval juhul vaidlustada kõnealuseid kodukorra punkte, peaksid need rikkuma kaebaja subjektiivseid õigusi. Kohus on seisukohal, et TVK punktid 1.7.8, 4.1, 4.3, 5.5, 7.1.30, 8.1.1, 8.2.2, 8.2.5, 8.2.7, 8.3.4 ning lisa 1 ei riku antud juhul kaebaja subjektiivseid õigusi. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
15. TVK p 1.7.8 kohaselt on kinnipeetaval keelatud tuua kambrisse mööbliesemeid, mis ei ole kambrisisustuse nimekirjas (kambri sisustusse kuuluvad: kahekordne nari, laud, 2 põranda külge kinnitatud taburetti, 2 öökappi, riidenagi, telerilaud, WC riiul (ainult S-hoones)). Kohtu arvates ei nähtu kaebusest, kuidas ja milliseid kaebuse esitaja õigusi nimetatud säte rikub või millised õigusi rikkuvad või vabadusi piiravad tagajärjed kaebajale reaalselt saabunud on. Kaebaja väide, et alates 11.02.2013 ei ole tal võimalik kambri seina ventilatsiooniava puhastada, mistõttu võib tolmuosakeste suur hulk põhjustada talle raske haiguse, on ennatlik ja väheusutav, sest nimetatud säte ei sea kaebajale ette piiranguid kambris koristustööde tegemiseks ega ventilatsiooniava puhastamiseks. Vastustaja väidetest nähtuvalt saab inspektor-kontaktisik anda ühekordse loa viia ajutiselt ventilatsiooni puhastamiseks olmeruumidest tool elukambrisse.
16. TVK p 4.1 kohaselt liiguvad kinnipeetavad vangla territooriumil saatmiskava, korrapidaja või korrapidaja abi korralduse alusel koos vanglateenistujast saatjaga, hoides käed selja taga. Käsi ei pea hoidma selja taga kinnipeetavad, kellel kantavad asjad seda takistavad, kes liiguvad treppidel või kelle tööülesanded ei võimalda käsi selja taga hoida. Mitmekaupa vangla territooriumil liikudes on kinnipeetavad kohustatud liikuma kahekaupa kolonnis või vastavalt saatmist teostatava vanglateenistuja korraldusele. Kinnipeetaval on keelatud vanglaametniku loata väljuda talle määratud osakonnast, kambrist või muust määratud kohast. TVK p 4.3 kohaselt on kinnipeetaval saatmise ajal keelatud kõrvaliste isikutega (v.a saatmist teostatava vanglateenistujaga) vestlemine, kõrvaliste tegevustega tegelemine, mistahes esemete mahaviskamine või maast ülesvõtmine, uksesilmade avamine, ettenähtud marsruudilt kõrvale kaldumine jne, Kinnipeetaval on keelatud ületada vanglaametniku loata osakonna trellukse ees olevat punast joont, jalutusaia piirdeketti, ronida või rippuda jalutusaia või jalutusboksi võre küljes, avada uste lukusteid, vajutada ilma mõjuva põhjuseta väljaspool oma elukambrit ükskõik millisele nupule ja lülitile. Kinnipeetaval on keelatud viibida ja siseneda ruumidesse, kuhu sisenemiseks ei ole ta vanglateenistuse ametnikult luba saanud. Kaebaja väide, et alates 15.02.2013 on vaidlustatud punktid tema õigustele mõju avaldanud, kuna sellest hetkest alates on rikutud tema õigust vabalt väljaspool kambrit oma osakonna piires selleks ettenähtud ajal liikuda, on paljasõnaline ja ei vasta tõele. TVK seletuskirjast nähtuvalt on TVK p-de 4.1 ja 4.3 rakendamisel silmas peetud kinnipeetava saatmist, mitte aga liikumist kodukorras sätestatud vabal ajal elukambri ja eluosakonna vahel. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 8 lg 1 teise lause kohaselt võib kinnipeetav väljaspool kambrit osakonna piires liikuda selleks kodukorras sätestatud ajal. Seega annab VSkE § 8 lg 1 kinnipeetavale õiguse liikuda vabalt eluosakonna piires ajal, mil sektor ei ole lukustatud. Päevakava järgsel vabal ajal avatakse kõik kambrite uksed, mis tähendabki, et kinnipeetav võib vabalt osakonna piires liikuda. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebusest ei nähtu, kuidas ja mil viisil on kaebaja õigusi nimetatud kodukorra punktidega rikutud.
17. TVK lisas 1 on välja toodud nimekiri Tartu Vangla osakondade päevakavadest. TVK p 5.5 kohaselt lülitatakse kaabeltelevisioon ning elekter kambrites sisse kell 6.00 ja välja kell 22.
18. Kaebaja arvates rikub praegune kodukord tema õigusi, kuna piirab tema otsustusõigust ja survestab kaebajat kell 22.00 magama minema, muutes 8-tunnise uneaja nõude kinnipeetavatele kohustuseks. Kohus selgitab, et vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 41 lg-le 2 allutatakse kinnipeetava vabadus seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, justiitsministeerium või arestimaja kohaldada selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. VangS § 105 lg 21 p 2 sätestab, et vangla kodukorras sätestatakse kinnipeetava päevakava ning lg 3 kohaselt kinnitab vangla kodukorra vangla direktor. VSkE § 10 kohaselt nähakse päevakavas ette kinnipeetava äratus, loendus, tualett, söömine, tööle saatmine, töötamine, õppimine, kultuuri- ja spordiürituste jm ajad ning direktori vastuvõtuajad (lg 1). VSkE § 10 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale ette nähtud 8-tunnine pidev uneaeg ja oma äranägemisel kasutatav vaba aeg. Julgeoleku tagamise eesmärgil võib katkestada kinnipeetava uneaega või vabalt kasutatavat aega. Kohtu hinnangul on eeltoodust lähtuvalt Tartu Vanglas kehtestatud päevakava, mis arvestab sellega, et kinnipeetavale võimaldatakse 8 tundi pidevat uneaega. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et vanglal on kohustus tagada kinnipeetavale 8tunnine uneaeg ning puudub õiguslik alus ettenähtud uneaja lühendamiseks, samuti puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda endale sobiva päevakava kehtestamist. Pidev 8-tunnine uni on seotud isiku põhiseaduse §-st 28 tuleneva õigusega tervise kaitsele, kuna pidev unepuudus võib mõjuda tervislikule seisundile. Selleks, et tagada VSkE § 10 lg 2 sätestatud nõuete täitmine, on vajalik vanglas kohaldada piirang elektrienergia kasutamisele. Vangla ei saa sundida kinnipeetavaid uneajal magama, kuid vanglal tuleb teha kõik endast olenev, et võimaldada kinnipeetaval soovi korral kasutada uneaega sihtotstarbeliselt, mis muuhulgas hõlmab ka kambrites kaabeltelevisiooni ja elektri väljalülitamist. Seega on kohtu arvates tegemist proportsionaalse piiranguga, kuna vanglal ei võimalik ilma piirangut seadmata tagada kinnipeetavatele, kes soovivad magada, 8-tunnist pidevat uneaega ilma elektrivoolu kasutamisele piiranguid seadmata.
19. TVK p 7.1.30 kohaselt on kinnipeetavale keelatud signaali või levi edastaja või vastuvõtja ning nende tarvik, v. a vanglateenistuse loal väljastatud ja vangla vahendusel soetatud või vanglasse saabumisel kaasas olnud televiisor või raadio. Kuigi kaebaja taotleb TVK p 7.1.30 tühistamist, siis asja materjalidest nähtuvalt puuduvad kaebajal isiklike asjade laos nimetatud esemed (tl 75). Seega ei saa kohtu arvates sellise piirangu seadmine rikkuda kaebaja õigusi, kuna tal puuduvad vahendid, mida piirangu tühistamise korral oleks võimalik kasutada ning mis võimaldaksid kaebajal kaebuse rahuldamise korral vaadata vaides nimetatud telekanaleid (TV6, Kanal 11 ja Kanal 12).
20. TVK p 8.1.1 kohaselt on kinnipeetaval õigus isiklikke esemeid hoida elukambris või kinnipeetavate isiklike asjade laos. Kambris on kinnipeetaval lubatud hoida ainult esemeid, mis leiavad seal kasutamist. TVK p 8.2.2 kohaselt on kinnipeetaval keelatud võõrandada, saata või teiste kasutusse anda oma isiklikuks tarbimiseks olevaid asju, samuti teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks teistele isiklikuks tarbimiseks lubatud või peremehetuid asju (v. a kambrikaaslase loal vaadata kambris tema televiisorit või kuulata tema raadiot või kasutada tema veekeetjat või keeduspiraali. TVK p 8.2.5 kohaselt on kinnipeetaval keelatud viia isiklikke asju teiste kinnipeetavate kambritesse või hoida neid mujal väljaspool oma elukambrit (v.a riideid kuivamise ajal kuivatuskapis ja säilimiseks külma vajavad toiduaineid külmkapis). TVK p 8.2.7 kohaselt on kinnipeetaval keelatud hoida enda juures asju, mis ei ole vanglasse saabumisel kaasa võetud või soetatud vangla vahendusel. Kaebuse kohaselt ei võimalda nende punktide jälgimine kaebaja arvates kasutada eluosakonnas asuvat pliiti, kuna isiklikke ning vangla poolt väljastatud esemeid tohib kinnipeetav hoida ainult kambris või laos. Kodukorra praeguse sõnastuse juures ei ole toidu köögis soojendamine ning seejärel kambrisse viimine ilma kodukorda rikkumata võimalik, mistõttu kaebaja leiab, et nimetatud TVK punktid on vastuolulised. Kohus nõustub vastustajaga, et kinnipeetavatele vabal ajal kasutada olevas köögis asuvad esemed on mõeldud kinnipeetavatele kasutamiseks ning piirangud on seatud selleks, et kõigile kasutamiseks mõeldud esemeid ei viidaks elukambrisse pidevaks kasutamiseks või et ei hoitaks oma isiklikke esemeid pidevalt/püsivalt olmeruumides või mujal. Kaebusest ei nähtu, et kuidas ja mil viisil rikuvad nimetatud sätted kaebaja õigusi.
21. TVK p 8.3.4 sätestab piirangud hügieenitarvete kogustele. Nimetatud sätte kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida kambris korraga järgmisi hügieeni-, kosmeetika- ja puhastusvahendeid: 2 pudelit šampooni; 2 pudelit palsamit; 2 pudelit dušigeeli; 4 seepi; 10 rulli tualettpaberit; 2 tuubi hambapastat; 2 kreemi; 2 pulkdeodoranti (piirituseta); 2 habemeajamiskreemi; 1 pudel nõudepesuvahendit; 1 pakk pesupulbrit; 1 hügieeniline huulepulk (Tartu Vangla direktori 02.08.2013 k/k nr 1-1/119, jõust. 05.08.2013). Loetletud hügieenitarvete osas kaebaja vastuväiteid esitanud ei ole, küll aga soovib kaebaja, et kodukorras oleks eraldi välja toodud, kui palju tohib kambris hoida pesuloputusvahendit ja puhastuskreemi, kuna nende osas ei ole piirnorme seatud. Vastustaja väidab, et kuna pesuloputusvahendile ja puhastuskreemile TVK p 8.3.4 piire ei sea, siis võib neid vangla kauplusest endale soetada ja kambris hoida. Kohus on seisukohal, et TVK p 8.3.4 ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi.
22. Riigikohus on märkinud, et kaebeõigusele antakse hinnang kaebuse esitamise hetke seisuga. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud TVK punktid 1.7.8, 4.1, 4.3, 5.5, 7.1.30, 8.1.1, 8.2.2, 8.2.5, 8.2.7, 8.3.4 ning lisa 1 ei rikkunud kaebuse esitamise ajal kaebaja õigusi, seega tuleb XXX kaebus jätta rahuldamata.
23. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik