Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
Kohus selgitab, et vastavalt
lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded OÜ Aktiva Finants esitas 03.06.2013 hagi E M vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 20.01.2010 liitumislepingud nr 629377 ja 629379, mille alusel kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Elisa Eesti AS loovutas nõude 03.10.2011 hagejale. Kostjal on täitmata põhikohustus summas 953.07 ja viivisena 953.02 euri ulatuses. VÕS § 76, 100, 113, 256 alusel esitatud hagis soovib hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse, viivised ning menetluskuluna riigilõivu ja õigusabikulud. Kostja vastuväited 01.10.2013 on kostja talle edastatud hagimaterjalid isiklikult kätte saanud. Kirjaliku vastuse esitamise viimaseks tähtajaks oli seega 15.10.2013. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks hagiavaldusele vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses osaliselt tagaseljaotsusega.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei tagastanud võlgnevust hagejale ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.
lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. 29.07.2013 edastas kohus kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates kohtunõude kättesaamisest. Kostja on kohtunõude 01.10.2013 isiklikult kätte saanud.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib
Menetluskulud
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt, määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab määratud tähteajaks menetluskulude nimekirja.
Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja esitas hagi koostamise avalduse kulud menetluskulu nõudena. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine
lg.1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.
lg.1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Antud hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist nn. masshageja poolt koostatud hagi tekstiga, miles esitatud asjaolude kohaselt on tegemist suhteliselt tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Asja keerukust ja mahukust ei suurenda haginõude summaline suurus. Hageja esindaja on kostjale saatnud kaks meeldetuletuskirja ning nende nõudekirjade kokku kogumine ja hagi lisaks vormistamine ilmselgelt ei õigusta ega põhjenda suurte õigusabikulude tekkimist. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-154-09 kohaselt ei saa hageja eeldada, et kui menetluskulud jäävad allapoole lepingulise esindaja kulude teistel menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärasid (millised on sätestatud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruses nr. 137), siis on need menetluskulud alati põhjendatud ja vajalikud Antud asjas ei ole esindaja pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Asi ei ole keerukas. Kohus leiab eeltoodut hinnates, et hageja põhjendatud menetluskuludeks õigusabile tuleb hinnata 150 eurot Hageja menetluskulud jäävad kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.