nimetatud väljamaksete kohta Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine: Pankrotimenetluses ei ole esitatud vara välistamise, tagasivõitmiseks nõudeid ega tehtud ka vastavaid väljamakseid. Võlgniku sissetulekule ei olnud võimalik tulenevalt täitemenetluse seadustiku § 132 pöörata sissenõuet. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis: Pankrotimenetluses ei ole makstud elatist võlgnikule ega võlgniku ülalpeetavatele. Massikohustused: Menetluses puudusid vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotimenetluse kulud: Pankrotimenetluses ei ole väljamakseid tehtud. Ajutise halduri tasu suurus Harju Maakohtu 16.06.2008 määruse alusel 5 700 krooni (364.30 eurot) ja ajutise halduri kulude hüvitise suurus 590 krooni (37.70 eurot). Väljamõistetud tasule lisanduvad maksud, mistõttu ajutise pankrotimenetluse kulu on kokku 522.22 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulud on välja mõistetud võlgnikult, kes selleks menetlusabi saanud ei ole. Menetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude (sh halduri tasu) katteks. Pankrotihaldur on ette valmistanud ja juhatanud võlausaldajate esimese üldkoosoleku ja nõuete kaitsmise koosoleku, esitanud kohtule aruande ja teinud toiminguid pangas ja täitemenetlustega seoses. Pankrotihaldur palub välja mõista tasu summas 300 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 99 eurot. Menetluse läbiviimiseks oli haldur sunnitud tasuma enda vahendite arvelt paberi, toimikute ja sidekulude eest kokku 30.30 eurot. Pankrotihaldur palub pankrotimenetluse kulud kanda menetlusabi korras riigi vahendite arvelt. Võlgniku suhtes on pankrotimenetluse ajal algatatud kaks täitemenetlust seoses asjaoluga, et võlgnik on saanud trahvi piletita sõidu eest ja mootorsõiduki juhtimise joobeseisundi eest. Võlgnik ei teavitanud pankrotihaldurit nimetatud trahvidest. Võlgnik teavitas haldurit alles siis kui kohtutäiturid olid arestinud võlgniku arveldusarve. Võlgnik pöördus halduri poole pretensiooniga, et tema arveldusarvelt on arestitud raha. Hiljem selgitas võlgnik, et teda trahviti trammis piletita sõidu eest. Pankrotihaldur tegi järelpärimisi kohtutäiturile, millest selgus, et võlgnikku on trahvitud ka mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, mille suuruseks koos täitekuludega on 1 220.36 eurot. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa 3
lg 1 p 2 rahuldamisjärku kuuluvate võlausaldajate nõuete kohta: Jrk Nõude Rahuldamata Võlausaldaja nr suurus Rahuldatud nõue eurodes 1 2 3 4 5 6 ERGO Kindlustuse aktisaselts aktsiaselts EMT kohtutäitur Risto Sepp Kohtute Raamatupidamiskeskus Swedbank aktsiaselts Swedbank Liising aktisaselts Kokku 4 059.97 104.29 44.87 8.95 2 741.25 674.37 7 633.70 0 0 0 0 0 0 0 4 059.97 104.29 44.87 8.95 2 741.25 674.37 7 633.70 Andmed
lg 1 p 3 rahuldamisjärku kuuluvate võlausaldajate nõuete kohta: Jrk Nõude Rahuldamata Võlausaldaja Rahuldatud nr suurus nõue eurodes 1 Swedbank Liising aktsiaselts 2 osaühing Aktiva Finants Kokku 79.56 3 041.87 3 121.44 0 0 79.56 3 041.87 3 121.44 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses on kõik küsimused lahendatud kohtuväliselt. 4
) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158).
lg-te 1 ja 3 järgi, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning esitama kohtule lõpparuande.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet.
lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette
XXX(pankrotis) pankrotimenetluses on võlausaldajad esitanud haldurile nõuded kokku summas 10 755.14 eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks võlausaldajate nõudeid tasuda. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb XXXpankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa masskohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, mille kohaselt XXX(pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Asjas ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. XXXmaksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku tervise halvenemisest tingitud võimetus leida tasuvat tööd, samuti asjaolu, et võlgnik on kergekäeliselt ja läbimõtlematult võtnud kohustusi, mida ta ei suutnud täita.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Sirje Tael tuleb vabastada tema kohustustest XXX(pankrotis) pankrotimenetluses.
lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Menetluse läbiviimiseks oli haldur sunnitud tasuma enda vahendite arvelt pankrotihalduri poolt ülesannete täitmisel tehtud kulud kokku 30.30 eurot (paberi, toimikute ja sidevahendite kulud). Haldur palub kinnitada XXX(pankrotis) pankrotimenetluses pankrotimenetluse kulud ja massikohustused kogusummas 30.30 eurot (koos käibemaksuga), kulude hüvitis välja mõista pankrotihaldur Sirje Taela kasuks.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Pankrotihaldur Sirje Tael on teinud pankrotimenetluses olulisi toiminguid, s.h välja selgitanud võlgniku vara, läbi viinud vajalikud koosolekud, koostanud ja esitanud jaotusettepaneku ja ettenähtud aruanded ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid. Arvestades halduri töö mahtu, töö keerukust ja halduri kutseoskust, palub haldur kinnitada kohtul tasu 15 töötunni eest summas 300 eurot, millest peetakse kinni tulumaks ja millele lisandub sotsiaalmaks. Haldur palub määrata tasu osaline väljamaksmine riigi vahenditest menetlusabi andmise korras. Haldur taotleb tasu määramist osaliselt riigi vahendite arvelt summas, millises on võimalik halduri tasu saada hüvitatud menetlusabi korras riigi vahendite arvelt, so antud juhul kokku moodustub halduri kulude hüvitis summas 30.30 eurot ja tasu summas 300 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 99 eurot.. Kohus, tutvunud Sirje Taela poolt esitatud töötasu taotlusega ja menetlusabi avaldusega, leiab, et töötasu ning menetlusabi taotlus tuleb rahuldada. Sirje Taela töötasuks XXXpankrotimenetluses tuleb määrata 300 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 99 6
65 lg 11 ja § 23 lg 1–3, anda riigipoolset menetlusabi summas 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu). Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda riigi vahenditest Sirje Taela kontole (a/a 1103608311 Swedbank aktsiaseltsis)s 397 eurot (sisaldab sotsiaalmaksu). Tulenevalt TsMS § 183 lg 2, ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot. Kohtu määratud töötasu ja pankrotihalduri kulude riigipoolset menetlusabi ületavas osas, s.o summas 32.30 eurot, tuleb mõista välja XXX’lt. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos
Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,
lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.
lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi.
lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. XXXesitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid XXXkohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus algatab XXXkohustustest vabastamise menetluse ja nimetab tema usaldusisikuks Sirje Tael, kes on selleks andnud kirjaliku nõusoleku. Kohus teeb usaldusisikule Sirje Taelale ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt
§-is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve.
MS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.