) § 122 järgi lühimenetluses Prokuröri abi Alice Simm Süüdistatav Anton Perevalov isikukood: 38202140298; kodakondsus: EV; emakeel: vene keel; keskharidus; töökoht: puudub, on invaliidsuspensionär; elukoht: xxx, hetkel viibib Vanglas; varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral: - 16.01.2004.a. Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 7 - § 25 lg 2,
Harju Maakohtu poolt
,
alusel vangistusega 8 kuud, millest kohesele ärakandmisele kuulus 3 kuud vangistust ning 5 kuud vangistust jäeti
Harju Maakohtu poolt
alusel,
lg 2 alusel liitkaristusega 10 kuud vangistust.
68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka 5 kuud 19 päeva eelvangistust ning ärakandmata osa, so 4 kuud 11 päeva vangistust asendati ÜKT-ga 262 tundi, tähtajaga 1 aasta. 30.05.2012 Harju Maakohtu määruse alusel pöörati ärakandmata karistuse osa täitmisele, karistus kantud; - 19.04.2013.a. Harju Maakohtu poolt
,
2 Kohaldatud tõkend: vahistamine 28.06.2013, kahtlustatavana kinni peetud 27.06.2013.a. Kaitsja Jugans Grossmann RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 175 lg 1 p 3, 4, 5 § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi mõista Anton Perevalov
2. Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. Anton Perevalovil tuleb ära kanda 1 (ühe) aasta, 9 (üheksa) kuu ja 10 (kümne) päeva pikkune vangistus. 3.
lg 2 järgi suurendada Anton Perevalovile käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud ja ärakandmisele kuuluvat 1 (ühe) aasta, 9 (üheksa) kuu ja 10 (kümne) päeva pikkust vangistust eelmise, 19.04.2013.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel mõistetud ning ärakandmata karistuse 1 (ühe) aasta pikkuse vangistuse võrra. Mõista Anton Perevalovile lõplik liitkaristus – 2 (kahe) aasta, 9 (üheksa) kuu ja 10 (kümne) päeva pikkune vangistus. 4.
lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka Anton Perevalovi poolt eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise alguseks lugeda 27.06.2013.a.
Kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid: 1) kannatanu XXXütlused /t.l 5-7,11-14/ 2) isiku läbivaatuse protokoll koos fototabelitega /t.l 8-10/ 3) ravilugu nr 18 /t.l 17-18/ 4) tunnistaja XXXütlused /t.l 19-21/ 5) tunnistaja XXXütlused /t.l 22-23/ 6) kahtlustatava Anton Perevalov’i ütlused /t.l 63-65/ 7) ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 254 /t.l. 34-37/ Prokuröri seisukoht ja taotlus: Prokuröri hinnangul on Anton Perevalovile süüksarvatud tegu tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Tuvastatud on, et Anton Perevalov on kannatanu suhtes mitme kuu vältel kasutanud korduvalt 4 erinevat füüsilist vägivalda. Prokurör taotles Anton Perevalovi süüdi tunnistamist
MS § 238 lg 2 alusel mõistetava vangistuse vähendamist 1/3 võrra so Anton Perevalovil tuleb ära kanda 2 aasta ja 8 kuu. Vastavalt
otsusega mõistetud ärskandmata karitusosa võrra, s.o. 1 aasta vangistust, mõistes lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvata Anton Perevalovi kinnipidamisest, s.o. 27.06.2013.a. Kannatanu seisukoht ja taotlus: Kannatanu XXXnõustus prokuröriga ning leidis, et 3 aastat vangistust on süüdistatavale piisav karistus. Süüdistatava seisukoht: Anton Perevalov selgitas kohtus, et süüdistus on temale arusaadav. Oli nõus lühimenetlusega, ei soovinud istungil täiendavaid ütlusi anda, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Tunnistas, et tekitas emale moraalset ja füüsilist vägivalda, kuid kuupäevi ei mäleta. On nõus tegema ühiskondliku kasuliku tööd. Kaitsja seisukoht ja taotlus: Kaitsja leidis kohtuistungil, et A. Perevalovi süü on osaliselt tõendamist leidnud. On tõendatud 25.06 episood, kuid varasemad episoodid toetuvad vaid kannatanu ütlustele. Leiab, et süüdistus tuleks ümber kvalifitseerida
Kannatanu vigastused on tekkinud kukkumise tagajärjel. Palub asendada vangistus ühiskondliku kasuliku tööga, kuna süüdistatav soovib minna alkoholi ja narkootikumide võõrutusravile. Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid leiab, et süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud
järgi ning tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas esitatud ja istungil uuritud tõenditega. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Kaitsja leidis kohtus, et tõendatud on vaid üks episood s.o. 26.06 ning teised episoodid on ülesehitatud vaid kannatanu ütlustele. Kuna kannatanu tarvitas alkoholi, siis sellest tulenevalt on tekkinud süüdistatavaga tülid. Kannatanu vigastused on tekkinud kukkumise tagajärjel. Süüdistatav tunnistas kohtuistungil, et on kasutanud ema suhtes vägivalda, kuupäevi ta ei mäleta ning ei tea, kust need võetud on. Eeluurimisel ta oma süüd ei tunnistanud, leidis, et ema teeb tema kohta valeavaldusi ning soovib talle halba. Ema on ennast põhja joonud, tülitseb temaga seetõttu tihti /t.lk.63-65/ Süüdistatav ning kaitsja viitavad kannatanu ohtrale alkoholi tarvitamisele ja selle tagajärjel tekkinud vigastustele. Kohus leiab, et kannatanu vigastuste paiknemine vastab täielikult kannatanu ütlustes kirjeldatud vägivalla tekkimise mehhanismile, mis lükkab täielikult ümber kannatanu vigastuste tekkimise kukkumise tagajärjel. Samuti ei nõustu kohus süüdistatava ja kaitsja seisukohaga osas, mis puudutavad kannatanu ütluste ebausaldsväärsust temale tekitatud kehavigastuste aja osas. Nimelt ühtivad kannatanu ütlused kuupäevade osas tunnistajate XXXkui ka XXXütlustega, samuti 5 on kehavigastuste tekitamise kuupäevad tõendatud ka ravikaardil olevate andmetega. Seega leiab kohus, et süüdistatava poolt toime pandud järjepidev kehaline väärkohtlemine on tõendamist leidnud ning kohtul ei ole alust kannatanu ütlustes kahelda, kuna kannatanu ütlused järjepideva peksimise kohta riimuvad täielikult tunnistajate ütlustega. Kriminaaltoimikust nähtub, et eeluurimisel on kannatanu XXXandnud üksikasjalikke ütlusi, kuidas Anton Perevalov on peksnud teda mitmel korral jalaga, löönud rusikaga vastu nägu, pea-ja kehapiirkonda, samuti määrinud margariini ning mooniseemneid juustesse. Anton Perevalovi agressiivsus on tulenenud narkootikumide tarvitamisest. 04.06.2013.a. kodus viibides lõi Anton temale ühe korra väga tugevalt jalaga vastu tema vasakut jalga, mille tagajärjel tundis ta valu. Antud löögist tekkis haav. 17.06.2013.a. öösel kella 03:00 lõi tema poeg Anton teda korduvalt rusikaga pea piirkonda, viskas talle pähe klaasist purgi ning toiduaineid. Samuti lõi Anton teda rusikaga lõua piirkonda. 24.06.2013.a. öösel kella 02:30 paiku viskas tema poeg teda uksega. Uks tabas temale vastu kätt, tundis valu. Käele tekkisid verevalumid. 25.06.2013.a. kodus olles lõi Anton teda (vähemalt 10 korda) rusikaga või lahtise käega vastu pea või kehapiirkonda. Tundis füüsilist valu. 26.06.2013.a. viskas tema poeg kodust kassi aknast alla ning ähvardas, et teeb temaga sama. Lahkus kodust, kuna kartis, et poeg hakkab tema suhtes vägivalda kasutama /t.lk. 5-7; 11-14/. Kannatanu ütlused Anton Perevalovi pideva peksmise kohta riimuvad nii tunnistaja XXXkui ka tunnistaja XXXütlustega. Tunnistaja XXXandis eeluurimisel ütlusi, et on korduvalt kuulnud kannatanu ning süüdistatava omavahelisi tülisid, mille kägus on Anton Perevalov kasutanud XXXsuhtes vägivalda. Kuuleb pidevalt, kuidas Anton Perevalov karjub oma ema ning vanaema peale. Anton Perevalovi ning XXXtüli käigus on kuulnud, kuidas X ütleb „ai.“ X on korduvalt kurtnud, et poeg kasutab tema suhtes vägivalda. On korduvalt ka näinud X kehal vigastusi, s.h. sinikat X silma piirkonnas. Viimane kord nägi 2013.a. juuni X kehal vigastusi, kui X näol ning käel olid verevalumid ning jalal oli haav. Ka on Anton korduvalt korteris mööblit ning erinevaid esemeid lõhkunud, samuti urineerinud ema asjade peale /t.lk.19-21/; Tunnistaja XXXütluste kohaselt elavad tema korteri üleval X ning Anton Perevalov. X on temale kurtnud, et poeg peksab teda ning lõhub kodus asju. Nägi, kas mais või juunis X kaelal sinikat. 26.06.2013.a. kurtis XXXtemale, et poeg ei lase koju ning peksab teda. XXXnäitas temale paremt kätt, millel oli sinikas. Viis XXXpolitseijaoskonda avaldust tegema /t.lk. 22-23/ XXXläbitaatusel tuvastati XXXalalõual paremal pool verevalum, mõõtmetega ligikaudu 2*5 cm, vasakul käel, küünarliigese piirkonnas, verevalum mõõtmetega 25*10 cm, samuti vasaku jala säärepiirkonna turse /t.lk.8-10/ Ravilugu nr 18 tõendab kannatanu XXXerinevaid vigastusi, s.h. jala peal olnud haavandeid kui ka verevalumeid /17-18/. Anton Perevalovile esitatud süüdistuse kohaselt heidetakse isikule ette kannatanu XXXjärjepidevat ja suurt valu põhjustanud kehalist väärkohtlemist, so
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist.
Piinamise objektiivne koosseis seisneb kehalises väärkohtlemises, mille all tuleb mõista
koosseisule vastavaid tegusid (löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine). Piinamiseks kvalifitseeruvad nimetatud teod on kahel juhul-toime panduna järjepidevalt või suurt valu põhjustavatena. Järjepidev on ühe ja sama kannatanu korduv või kestev kehaline väärkohtlemine. Korduvus eeldab vähemalt kahte iseseisvat tegu, mis võivad ajaliselt olla lahutatud ja kantud eri tahtlustest või ajaliselt üksteisega tihedalt seotud tegusid, mis moodustavad piinava situatsiooni. Tuvastatud on, et Anton Perevalov on 1 kuu pikkuse perioodi vältel järjepidevalt tekitanud kannatanule erinevaid kehavigastusi, süüdistatava süü leidis tõendamist kannatanu XXXsuhtes 4 vägivallaepisoodis. Kohus märgib, et Anton Perevalov peksis kannatanut mitmel korral näo, keha ning jalgade piirkonda, põhjustanud kannatanule füüsilist valu. Kõik loetletud tegevused on kohtu arvates 6 puudutatud isikule suurt valu põhjustavad. Tegemist on mitme ajaliselt üksteisest lahutatud teoga, need on toime pandud sama kannatanu suhtes ja on eraldivõetuna kvalifitseeritavad
Vägivallateod ei ole lahutatavad üksteisest aastatega, vaid päevadega. Süüdistatav on kuriteo toime pannud otsese tahtlusega. Anton Perevalov pidi aru saama, et tekitab kannatanutele füüsilist valu. Kohtu hinnangul tegutses Anton Perevalov otsese tahtlusega. Seega on kohtu arvates
süüteokoosseis igakülgselt täidetud.
järgi on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole
sätete, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga välistatud. Anton Perevalovi tegevus vastab
sätestatud kuriteokoossesule; õigusastasust välistavaid asjaolusid
järgi kohus kohtulikul uurimisel ei tuvastanud. Seega pani Anton Perevalov toime õigusvastased teod. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 254 kohaselt on Anton Perevalov süüvõimeline isik /t.lk.34-37/. Isiku süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Karistus: Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib isikule mõista rahalise karistuse või kuni 5 aastase vangistuse. Anton Perevalov on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 4-l korral, viimati 19.04.2013.a. Harju Maakohtu poolt
Ka eelneval korral on Anton Perevalov toime pannud kehalise väärkohtlemise oma eaka ema suhtes. Anton Perevalov on toime pannud kuriteo temale määratud katseajal. Anton Perevalovi süü suuruse osas märgib kohus, et see on kohtu arvates keskmisest suurem, kuna Anton Perevalov on rünnanud oma eakat ema ja seda juba mitmendat korda. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Anton Perevalov vastas kaitsja küsimusele, et kahetseb tegu. Iseseisvat initsiatiivi kahetsuse avaldamiseks süüdistatav üles ei näidanud, samuti oli jaatav vastus kaitsja küsimusele napi iseloomuga ning väljendatud kalgil hääletoonil, süüdistatav vältis silmsidet saalisviibiva kannatanuga. Viimases sõnas ei soovinud süüdistatav midagi öelda. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava kahetsus siiras. Karistust raskendavaks asjaoluks on süüteo toimepanemine kõrges eas isiku suhtes (
Süüdistatav palus kohtus talle mõistetav karistus asendada ühiskondlikult kasuliku tööga. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. Anton Perevalov ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada
sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna Anton Perevalovi suhtes on eelnevalt s.o. 30.05.2013.a. Harju Maakohtu määrusega pööratud ÜKT täitmisele. Vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks ning Anton Perevalovi suhtes ei esine eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks, arvestades toimepandut kuritegu ja süüdlase isikut, on küsitav üldkasuliku töö reaalne täideviidavus. 7 Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ja määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu tulebki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestada ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsuseid 3-1-1-40-04; 3-1-1-9906). Anton Perevalov on varem kriminaalkorras karistatud kehalise väärkohtlemise eest, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Anton Perevalovi karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Anton Perevalovit edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Anton Perevalovit tuleb karistada reaalse vangistusega.
Anton Perevalov on toime pannud piinamise oma ema suhtes. Seega ei ole Anton Perevalov teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkab kuriteo toimepanemist. Eelnev karistus ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma. Anton Perevalovi näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et Anton Perevalovi suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse üle sanktsiooni keskmise määra, kuna Anton Perevalov ei ole avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust, samuti on ta toime pannud neli episoodi ühe kuu vältel, mis näitab keskmisest suuremat kuritegelikku intensiivsust.
lg 2 alusel tuleb Anton Perevalovile mõistetud karistust suurendada eelmise, 19.04.2013.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel mõistetud ning ärakandmata karistuse võrra. Anton Perevalov tuleb süüdi mõista
Kuna kriminaalasja menetleti lühimenetluses, siis tuleb mõistetud karistust vähendada 1/3 võrra ning Anton Perevalovil tuleb ära kanda 1 aasta, 9 kuu ja 10 päeva pikkune vangistus.
lg 2 järgi suurendada Anton Perevalovil käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud ja ärakandmisele kuuluvat 1 aasta, 9 kuu ja 10 päeva pikkust vangistust eelmise, 19.04.2013.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel mõistetud ning ärakandmata karistuse, 1 aasta pikkuse vangistuse võtta. Mõista Anton Perevalovile lõplik liitkaristus 2 aasta, 9 kuu ja 10 päeva pikkune vangistus.
Karistuse kandmise alguseks lugeda 27.06.2013.a. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,90 eurot tunnis ja 320 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 480,00 eurot. Samuti kuuluvad väljamõistmisele riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasud KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel; kaitsja on esitanud taotlused kokku summas 355,20 eurot. 01.10.2013.a. toimunud kohtuistungil taotles kaitsja kohtuistungil esitatud kaitsjatasu suurendamist kohtuistungi pikkuse tõttu, kohtuistungi osalemise ajaks oli kaitsjatasus märgitud 0,5 tundi, kuid tegelikult kohtuistungi ajaks kujunes 40 minutit. Riigi õigusabi eest makstava tasu arvestamise alused maksmise kord ja tasumäärad ning riigiõigudabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord alus punkt 17 alusel on kaitsjatasu kohtulikul lihtmenetlusel 20 eurot iga poole tunni kohta. Ülalnimetatud korra alusel nõustub kohus kaitsja taotlusega suurendada kaitsja töötasu 20 euro 8 võrra vastavalt kaitsja kohtuistungil esitatud suulisele taotlusele, lugedes lõplikuks kaitsjatasuks koos käibemaksuga kokku 379,20 eurot. Samuti kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel väljamõistmisele kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 0,45 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu 350,63 eurot. Kohtumenetluse pooled ei taotlenud kohtuistungil menetluskulude osalist riigi kanda jätmist ning nende täitmist ositi. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumis väljavaateid. Juhul, kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda, samas võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu kohtule erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust menetluskulude vähendamiseks. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Seda, aga kohus tuvastanud ei ole. Seega asub kohus seisukohale, et menetluskulud tuleb välja mõista täies ulatuses. Samas leiab kohus, et põhjendatud on menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab Anton Perevalovilt riigieelarve tuludesse sundraha 480,00 eurot. Sundraha tuleb tasuda 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksega mitte vähem kui 48,00 eurot. Kohus mõistab Anton Perevalovilt riigieelarve tuludesse menetluskulu 730,28 EUR, so 379,20 EUR kaitsjatasu, 0,45 EUR koopiakulu ning 350,63 EUR ekspertiisitasu. Menetluskulu tuleb tasuda 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksega mitte vähem kui 73 eurot.Viimase osamakse suurus on 73,28 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB pangas või nr 221023778606 AS Swedbank pangas või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber – 2800049777 ja selgitus „menetluskulud“, „sundraha“ vastavalt sellele, mida tasutakse. Tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. Kohtunik: /allkiri//pitsat/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.