Obsah (6)

§ 104§ 9§ 283§ 49§ 1§ 41

MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Madis Ernits, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2013, Tartu Haldusasja number 3-11-700 Haldusasi Egon Jaegeri kaebus Po

§ 104

lg-s 1 sätestatu kohaselt tuleb kaebuses mitme nõude esitamise korral tasuda riigilõivu iga nõude eest eraldi. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. E. Jaeger esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 05.04.
2. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega tema kaebus rahuldada. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks kohus ei ole tema lisa ja kaebust II menetlusse võtnud, sest need on korrektselt esitatud. Kohus on eksinud ja jätnud tähelepanuta õiged asjaolud. Kaebaja esindaja on esitanud 26.02.2008 vaide arestimaja olmetingimuste suhtes. Lisaks on kaebaja esindaja esitanud 26.02.2008 kuriteoteate arestialuse ebaseadusliku kohtlemise ja 2 võimuliialduse kohta. Seega on tõendanud, et kaebaja on varasemalt esitanud kaebusi Võru arestimaja olmetingimuste ja kinnipeetute õiguste rikkumiste suhtes. Riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust, sõltumata teada saamisest aga 10 aastat jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Kaebaja ei ole ületanud kaebetähtaegu. Isikutelt ei saa nõuda normide täitmist, mille eksisteerimise kohta neil puudub informatsioon. Kinnipeetava isiku õigus tutvuda kehtivate õigusaktide ning kohtulahenditega on kaitstud ka põhiseaduse §-iga 44, mis näeb ette igaühe õiguse saada vabalt üldiseks kasutamiseks levivat informatsiooni. Õiguskantsleri 15.10.2009 kontrollkäigu tulemustega Võru arestimajja on tõendatud, et kinnipeetavale ei tutvustatud õigusi ja kohustusi, kaebevorme ja kaebeorganeid. Kinnipeetav ei saagi teada õiguste ja kohustuste rikkumisest, kui arestimaja ei teavitagi kinnipeetuid õigustest ja kohustustest. Kaebaja ei osanud arestimajas viibides koostada kirjalikke kaebusi ega neid ka kuskile saata. Kaebaja pidi enda õiguste kaitseks palkama advokaadi. Lisaks leidis aset kriminaalasi arestimaja ametnikuga, kus kannatajaks oli kaebaja. Veel võttis arestimaja kaebajalt seadusliku aluseta 2007 kuni 2008 öösiti ära nii joogi- kui ka WC vee. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
3. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur palub jätta E. Jaegeri määruskaebuse rahuldamata. Vastustaja nõustub määruses toodud põhjendustega ja ei pea neid vajalikuks üle korrata. Kaebaja ei ole kaebuses kirjeldatud asjaolude tõttu kahju hüvitamise ega muu taotlusega vastustaja poole pöördunud. Vastustaja poolt 28.03.2008 koostatud vastuskirjas vaidele oli märgitud, et kaebaja saab otsust vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates keeldumise teatavakstegemisest, kuid kaebaja ei teinud seda. Kaebaja on alles nüüd esitanud kohtusse kaebuse asjaolu suhtes, miks 2007 keerati kambrites ajavahemikul 23.00 kuni 07.00 vesi (nii joogi- kui ka käimlavesi) kinni, mis oli kaebaja jaoks inimväärikust alandav. Vaides nimetatud väidete osas on kaebuse esitamise tähtaeg möödunud ilmselt umbes
4. a aprilli lõpus ning selle ennistamiseks ei ole ühtegi põhjendust. Kuna kaebajat esindas õigusteadmistega isik, siis on kohatud kaebaja väited, et õigeaegselt kohtusse pöördumist takistasid tema puudulikud õigusteadmised ning asjaolu, et ka arestimaja ametnikud ei tutvustanud talle asjakohaseid õigusakte. Vastustaja nõustub Tartu Halduskohtu määrusega, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus kaebuse täiendamiseks uute nõuetega. Vastustaja hinnangul ei ole uued nõuded kuidagi seotud kinnipidamistingimustega ning seetõttu ei ole nende menetlusse võtmine käesoleva haldusasja raames otstarbekas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus võtab kõigepealt seisukoha E. Jaegeri kaebuse tähtaegsuse ja kaebuse tähtaja ennistamise küsimuses (I) ning lahendab seejärel E. Jaegeri kaebuse uute nõuetega täiendamise otstarbekuse küsimuse (II). I
6. Tartu Halduskohus asus vaidlustatud määruses seisukohale, et kaebus seonduvalt arestimaja tingimuste mittevastavusega nõuetele ajavahemiku eest enne 17.03.2008 on esitatud kaebetähtaja rikkumisega. Määruskaebuse esitaja leiab, et kaebus halduskohtule on esitatud tähtaegselt, kuna kohus ei võtnud arvesse asjaolu, et enne halduskohtusse pöördumist esitas E. Jaeger arestimaja olmetingimuste peale vaide. 3
7. Õige on määruskaebuse esitaja väide, et 26.02.2008 esitas ta vaide arestimaja olmetingimuste peale seonduvalt käimla kasutamise ning kambri sisustusega (tl 104). Nimetatud asjaolu ei oma aga kaebuse tähtaegsuse kindlakstegemisel tähtsust. Vaides taotles E. Jaeger õigusakti tühistamist, mis kehtestab vee sulgemise Võru politseijaoskonna arestimajas alates kella 23.00 ning taotles ka siseministri 08.01.
8. a määrusega nr. 3 kehtestatud „Arestimaja sisekorraeeskirja“ (ASkE) § 10 lg 1 p-de 2 ja 3 ning § 27 lg 2 nõuete täitmist. Seega ei pöördunud E. Jaeger vaidega Lõuna Politseiprefektuuri poole kahju hüvitamise nõudes, vaid kohustamis- ja tühistamisnõudes. Vastuses vaidele (vaideotsus), mis on koostatud 28.03.2008 (tl 106), keeldus Lõuna Politseiprefektuur E. Jaegeri taotlusi rahuldamast. Vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lõikele 1 võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. RVastS § 18 lg 2 järgi, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kuna kaebuses halduskohtule taotles kaebaja Võru politseijaoskonna arestimaja olmetingimustega seotud kahju hüvitamist, kuid vaide Lõuna Politseiprefektuurile esitas tühistamis- ja kohustamisnõudes, mitte kahju hüvitamise nõudes, ei ole RVastS § 18 lg 2 kaebuse tähtaegsuse kontrollimisel asjassepuutuv säte. Seega pidi halduskohus kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel juhinduma kahjunõudega kohtusse pöördumise üldnormist, milleks kohtusse pöördumise ajal oli

§ 9lg 4.

Nimelt sätestab alates 01.01.2012 jõustunud

§ 283

lg 1, et kaebuse lubatavus, sealhulgas kaebeõigus ning kaebetähtajast ja sisu- ja vorminõuetest kinnipidamine tehakse kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes. Riigivastutuse seaduses korrespondeerus

§ 9lõikele 4 RVast

S § 17 lg 3. 13.

§ 9

lg 4 järgi võis kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitanud avaliku võimu kandja tegevusest või tegevusetusest, sealhulgas haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Arvestades kaebuse eset (arestimaja olmetingimustega tekitatud kahju) on ilmne, et kaebaja pidi kahjust teada saama kahju tekkimise ajal ehk siis Võru politseijaoskonna arestimajas viibimise ajal. Lõuna Prefektuuri andmetel viibis E. Jaeger Võru arestimajas 05.03-18.03.2008; 23.03-02.04.2008; 04.04-09.04.2008; 18.04-23.04.2008; 20.11.2008-27.01.2009; 24.08-31.08.2010 ning 07.09-14.09.2010 (tl 12). Kaebus laekus halduskohtule 17.03.2011, kuid Tartu Ringkonnakohtu poolt Tartu Vanglalt väljanõutud andmetel anti Tartu Vanglale saatmiseks üle 16.03.

2. Vastavalt Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohale menetlusdokumentide tähtaegselt esitatuks lugemisel ei ole menetlusosalise kohustus toimetada menetlusdokument tähtaja viimaseks päevaks kohtusse kohaldatav halduskohtumenetluses ettenähtud tähtaegade arvutamisel. Seetõttu asus Riigikohus seisukohale, et menetlustoiming, mida ei ole tarvis teha kohtus ja mis seisneb menetlusdokumendi halduskohtule esitamises, tuleb lugeda tähtaegselt sooritatuks, kui dokument on sideasutusele edastamiseks üle antud hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kella 24.
3. Kinnipidamisasutustes asuvate isikute puhul luges Riigikohus kriminaalmenetluse seadustiku § 171 lõikest 7 ning väärteomenetluse seadustiku § 38 lõikest 1 juhindudes menetlusdokumendi kohtule esitatuks alates selle esitamisest kinnipidamiskoha juhtkonnale (RKHK 27.09.2006 määrus asjas nr. 3-3-1-67-06, p-d 20-21). Kohus märgib, et sama printsiipi järgib ka kehtiv

, mille § 68 lg 4 järgi loetakse vanglas või muus kinnises asutuses viibiva isiku avaldus kohtule õigel ajal esitatuks, kui see on tähtpäeval üle antud asjakohasele asutusele. Asutus edastab avalduse kohtule viivitamata. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda E. Jaegeri kaebus halduskohtule esitatuks 16.03.2011, mitte 17.03.2011, nagu seda on teinud halduskohus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 2 4 sätestab: „Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval.“ Seega ei saanud E. Jaeger taotleda varem kui 16.03.2008 Võru arestimaja olmetingimustega talle tekitatud kahju hüvitamist. Kuna Tartu Halduskohus on lugenud kaebuse tähtaegseks mitte varem kui 17.03.2008 E. Jaegerile tekkinud kahju osas, on halduskohus eksinud ühe päevaga.

1. Järgnevalt uurib ringkonnakohus, kas halduskohus pidanuks E. Jaegeri kaebuse esitamise tähtaja enne 16.03.2008 tekkinud kahju osas ennistama. Sellega seoses peab ringkonnakohus kõigepealt vajalikuks märkida seda, et kuigi kaebaja taotles halduskohtult kaebuses kaebetähtaja ennistamist, oli taotlus täielikult põhistamata, kuna kaebaja ei toonud taotluses välja ühtegi mõjuvat kaebetähtaja ennistamise põhjust. Mõjuvate põhjuste väljatoomine on aga kaebaja enda, mitte kohtu ülesanne. Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus kaebajad ei ole esitanud mõjuvaid põhjuseid, mis takistasid kaebuse esitamist, ei pea kohus analüüsima seda, kas esineb mõjuv põhjus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks või mitte (RKHK 25.06.2009 määrus haldusasjas nr. 3-3-1-39-09, p 11). Sellest hoolimata peab ringkonnakohus vajalikuks käsitleda määruskaebuses välja toodud kaebetähtaja ennistamise põhjuseid. Nimelt selgitab E. Jaeger, et tal puudus informatsioon kaebuse esitamise tähtaegade kohta, kuna talle ei tutvustatud õigusi ja kohustusi, kaebevorme ega kaebeorganeid.
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et E. Jaegeri väide enda teadmatuse kohta kohtusse pöördumise tähtaegadest ei ole usutav. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Tartu Halduskohtule laekus E. Jaegerilt kaebus Tartu Vangla toimingu peale juba 08.02.2011 (haldusasi 3-11-322) ehk ajal, mil oleks tähtaegseks osutunud ka E. Jaegeri kaebus Võru arestimajas tekitatud kahju hüvitamiseks. Seega ei saa asuda seisukohale, et puudulikud õigusteadmised takistasid E. Jaegeril kaebuse õigeaegset esitamist halduskohtule. Riigikohus on küll kaebetähtaja ennistamise küllaldaseks põhjuseks teatud tingimustel pidanud õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimust protsessitoimingutes, kuid samas leidnud, et tähtaja ületamine ei saa olla siiski vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist (RKHK 01.10.2002 määruse asjas nr. 3-3-1-57-02 p 19). Asjaolu, et E. Jaegeril leidis arestimajas aset intsident arestimaja ametnikuga, ei saanud E. Jaegeri kaebeõigust kohtusse samuti kuidagi piirata. Seega puudub alus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks E. Jaegerile enne 16.03.2008 Võru arestimajas viibimisega tekkinud kahju eest. Kuivõrd halduskohus eksis kaebuse tähtaegseks lugemisel ühe päevaga, tuleb halduskohtu määrus vastavas osas tühistada ning lugeda kaebus tähtaegselt esitatuks alates 16.03.
3. Tartu Halduskohtu määrus jääb jõusse kaebetähtaja enne 16.03.2008 tekkinud kahju osas ennistamata jätmises. II
4. Määruskaebuse esitaja vaidlustab Tartu Halduskohtu määrust ka põhjusel, et kohus ei võtnud tema kaebuse täiendust menetlusse. Vaidlustatud määrusest ilmneb, et kohus ei lubanud E. Jaegeril kohtumääruse koostamise ajal kehtinud

§ 49

lõike 1 alusel varem esitatud kaebust muuta.

§ 49

lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses esitatud taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi 5 saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Toimikust nähtub, et E. Jaeger esitas kaebuse täienduse halduskohtule 2011. aastal ehk kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku alusel. Kaevatav määrus on koostatud 05.04.2012 ehk 01.01.2012 kehtima hakanud halduskohtumenetluse seadustiku alusel.

§ 1

lg 4 järgi tehakse halduskohtumenetluse toiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Seega juhindus halduskohus määruse koostamisel õigesti kehtivast

-st.

1. Kaevatavast määrusest nähtub, et halduskohus ei pidanud kaebuse muutmist otstarbekaks põhjendusel, et see tooks kaasa menetluse venimise, kuna lahendada tuleb uute nõuete tähtaegsuse küsimus ning tasuda riigilõivu. Kaebuse muutmiseks luges halduskohus kaebuse täiendamist kahe esialgses kaebuses esitamata nõudega. Neist üks puudutas kaebaja
2. aastal Võru arestimaja valvuriga aset leidnud intsidendist johtuvat varalise kahju nõuet ning teine varalise kahju nõuet seoses kaebajale kuuluva Zippo tulemasina kaotsiminekuga. Ringkonnakohus märgib, et kuigi E. Jaegeri kaebuse täiendust võib suures osas pidada senise kaebuse täpsustuseks, esitas E. Jaeger kaebuse täienduses ka uusi asjaolusid, millega seonduvalt ta mittevaralise kahju hüvitamist taotleb. Nendeks olid duširuumi ja duši seisukord, voodipesu vahetamine, jalutusbokside puudumine, joodikute lärm ja lõhkumine, liikumisruumi puudumine kambrites ning arstiabi puudumine, mis on

§ 41

lg 2 kohaselt käsitatavad kaebuse alusena.

§ 49lg 1 kohaselt on ka kaebuse aluse muutmine käsitatav kaebuse muutmisena.

Kuivõrd halduskohus ei lubanud E. Jaegeril kaebust täiendada vaid Võru arestimaja valvuriga seonduva intsidendi ning Zippo tulemasina kaotsiminekuga seotud varalise või mittevaralise kahju nõuetega, saab asuda seisukohale, et halduskohus lubas kaebuse muutmist ülal viidatud alustel.

1. Halduskohtu määrus tuleb osas, millega keelduti kaebuse muutmise lubamisest, lugeda seaduslikuks. Ringkonnakohus märgib, et kaebuse muutmise lubamise otstarbekuse üle otsustamisel on halduskohtul avar kaalutlusruum. Halduskohus ei saa lähtuda ainult kaebaja soovist, vaid peab arvestama ka menetlusökonoomia põhimõttega ning kaaluma ka seda, kas kaebuse muutmine võib senist menetlusaega oluliselt pikendada või muuta kaebuse ebaülevaatlikuks. Arvestades asjaolu, et kaebaja täiendavad varalise kahju hüvitamise nõuded ei seondunud senise kaebuse esemega, nõudeid oli võimalik menetleda eraldi kaebus(t)ena ning uute nõuete menetlusse võtmine toonuks kaasa täiendava eelmenetluse läbiviimise, kaebaja täiendavate taotluste (sh. taotlus nõuda välja kriminaalasja materjalid ning haigla tõendid) lahendamise ja seega kohtumenetluse venimise, tuleb halduskohtu seisukohta pidada põhjendatuks.
2. Eeltoodud kaalutlustel rahuldab kohus E. Jaegeri määruskaebuse osas, milles Tartu Halduskohus luges kaebaja kahjunõude 16.03.2008 tekkinud kahju eest mittetähtaegselt esitatuks ning jättis selle tähtaja ennistamata. Muus osas jääb Tartu Halduskohtu 05.04.
3. a määrus jõusse ning määruskaebus rahuldamata. Einar Vene Madis Ernits 6 Tiina Pappel