← Eesti

4-13-6647/11

Obsah (10)§ 29§ 135§ 155§ 156§ 87§ 58§ 19§ 31§ 2§ 314

Väärteoasi 4-13-6647 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse kuulutamise aeg 28.november 2013.a kell 16.00, Võru kohtumaja ja koht Väärteoasja number kohtumenetluses 4-13-664

) §-dest 132 p 3, 133 - 135 kohus otsustas:

  1. Kaebus rahuldada.
  2. Tühistada Politsei – ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna Võru konstaablijaoskonna 24.09.2013 otsus Peeter Järvoja karistamises LS § 239 lg 1 p 1 järgi täies ulatuses ja lõpetada väärteoasjas menetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kohtuistungi toimumine ja osalejad 18.november 2013, osalesid: menetlusalune isik Peeter Järvoja; 2 kohtuvälise menetleja esindaja: Politsei – ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Võru politseijaoskonna esindaja Tarmo Tammesoo. EDASIKAEBAMISE KORD

§ 135

lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada, lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras.

§ 155

lg 2 sätestatu kohaselt on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

§ 156

lg 1,

§ 135

lg 4 p 3, lg 5 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest või alates kohtuotsusest, selle lõpposast teadasaamisest.

§ 156

lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.

§ 156

lg 3 alusel esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud

  1. Politsei – ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Dmitri Kulaga koostas 28.08.2013 väärteoprotokolli selle kohta, et Peeter Järvoja 27.08.2013 kella 13.36 ajal Võru Maakonnas, Antsla linnas, Kreutzwaldi ja Veski tn ristmikul juhtis mootorsõidukit xxxxxx-x, registreerimismärgiga xxxxxxx ja ei olnud turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Sellise tegevusega rikkus Liiklusseaduse (LS) § 33 lg 3 nõudeid, mis on kvalifitseeritud LS § 239 lg 1 p 1 järgi.
  2. Kohtuvälise menetleja 24.09.2013 otsusega karistati Peeter Järvoja LS § 239 lg 1 p 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut so 100.00 eurot.
  3. 09.10.2013 esitas Peeter Järvoja kaebuse. Kaebuse esitaja ei nõustu otsusega põhjusel, et politseiametnikel puudusid igasugused tõendid süüdistuse esitamiseks LS § 239 lg 1 p 1 järgi. Väidet, et turvavöö oli kinnitamata ei tõenda ühegi erapooletu tunnistaja ütlused ega ka muud tõendid (video, foto jne). Riigikohtu praktika kohaselt ei saa tõendiks olla ainult politseiametniku ütlused, tõendeid tuleb kaaluda kogumis. Hetkel on tekkinud olukord sõna – sõna vastu, millest nähtub, et kaebuse esitaja ütlused on ebausaldusväärsed, kuid politseiametniku ütlused tõesed. Tekkinud on kõrvaldamata kahtlus, mis tuleb tõlgendada kahtlustatava kasuks.
  4. Kohtuvälise menetleja kirjaliku vastuse kohaselt politseiametnikud suutsid sõidukite väikese kiiruse, vahekauguse ja piisava aja jooksul veenduda, et juhil oli turvavöö kinnitamata. Turvavöö asend oli ilusti näha. Peeter Järvoja rikkumist ei tunnistanud ja mõlemad politseiametnikud otsustasid jääda antud väärteoasjas tunnistajateks. Peeter Järvoja kutsuti järgmiseks päevaks Võru politseijaoskonda, kus talle koostati väärteoprotokoll. 2

(6)3 Peeter Järvoja väide, et ta hoidis kätt ukse piidal, see segas politseinike vaatevälja, ei ole piisav, sest sooritades väikese kiirusega vasakpööret on ilusasti näha turvavöö asend juhi riietel ja asjaolu, kas turvavöö ripub ülevalt alla või on nõuetekohaselt kinnitatud. Tunnistajaid peale politseiametnike ei ole, antud politseiautol puudub ka kaamera, mis oleks teinud pilti või videona rikkumise salvestanud. Isegi kui kaamerad oleksid olemas olnud, oleks need olnud kinnitatud statsionaarselt armatuurlaua külge nii, et see salvestab ainult politseisõidukist ettepoole jäävat vaadet. Manöövreid tehes ja otse sõites ei salvesta kaamera külgedel toimuvat. Politsei teebki oma tööd visuaalse vaatluse põhjal, sest silmaga saab inimene ümbruskonda lihtsalt jälgida ja näha seda mis toimub tema ümber. Kaamerad on küll politseile tõendite osas suureks abiks, kuid kõiki õigusrikkumisi nad salvestada ei suuda. Kohtu seisukoht ja põhjendused 5. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi

) § 123 lg-e 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

  1. Üldmenetluses koostatud protokolli ja otssue kohaselt pani Peeter Järvoja LS § 239 lg 1 p1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime sellega, et 27.08.2013 kella 13.36 ajal Võru Maakonnas, Antsla linnas, Kreutzwaldi ja Veski tn ristmikul juhtis mootorsõidukit, ei olnud turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. LS § 33 lg 3 sätestab, et sõidukis, millel on turvavööd, peab juht sõidu ajal olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. LS § 239 lg 1 p 1 järgi so sõidukijuhi poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmisel karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Seega tuleb kohtul tuvastada, et protokollis märgitud ajal ja kohas juhtis Peeter Järvoja mootorsõidukit ja kas turvavöö oli nõuetekohaselt kinnitatud.
  2. Tõendite hindamisele asumisel peab kohus vajalikuks selgitada järgmist. Tunnistajad (politseiametnikud) Ranno Vissel ja Priit Ossul on kohtuistungil antud ütlustes kinnitanud, et teostasid 28.08.2013 patrulli Antsla kesklinnas, märkasid, et sõiduauto Saab teostas Antsla linnas pööret ja juhil ei olnud turvavöö kinnitatud, juhiks oli Peeter Järvoja, kes rikkumist ei tunnistanud. Samuti on politseiametnikest tunnistajad selgitanud ütlustes, et nad omavad väärteoasjades menetleja õigusi, Ranno Vissel selgitas, et kuna Peeter Järvoja rikkumist ei tunnistanud, siis andis ta Peeter Järvojale kutse ja nad koos Priit Ossuliga otsustasid jääda mõlemad tunnistajateks. 7.1 Kohus märgib, et selline kohtuvälise menetleja tegevus ei ole kooskõlas väärteomenetluse seadustikuga.

§ 58

lg 1 järgi alustatakse väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga ja lg 2 järgi esimese menetlustoimingu tegemisel teatatakse menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused

§ 19järgi.

Kuna antud juhul andis politseiametnik Ranno Vissel menetlusalusele isikule Peeter Järvojale kutse, siis ka kutse andmine tuleb lugeda esimeseks menetlustoiminguks ning sellega oli väärteomenetlus alustatud ning väärteoasja kohtuväliseks menetlejaks oli Ranno Vissel. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et KrMS § 66 lg 2 näeb ette vaid ühe väga kitsalt piiritletud olukorra, mil uurimisasutuse või kohtuvälise menetleja ametnik ei või menetluses tunnistajana osaleda. Kohtuvälise menetleja teiste ametnike, kes väärteoasja ei menetle, vaid teostavad näiteks riiklikku 3

(6)4 järelevalvet, osalemisele väärteomenetluses tunnistajatena KrMS § 66 lg 2 aga piiranguid ei sea (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-28-13 p 6). Riigikohus on selgitanud ka seda, et arusaadavalt saab kohtuvälise menetleja ametnik menetluse käigus teavet faktilistest asjaoludest, millel on väärteomenetluses tähtsust. Need asjaolud tuleb menetlusseaduses sätestatud korras tõendina vormistada, võimaldamaks nende kasutamist tõendamisel. KrMS § 66 lg 2 kohaselt ei või aga menetleja neid asjaolusid tõendada asja menetlenud isiku ütlustega, s.t kohtuvälise menetleja ametnik ei või jätta tõendeid kogumata ja anda selle asemel menetluses ütlusi (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-29-05 p 7). Alates 16.07.2013 kehtib

§ 31

3 lg 1, mis sätestab, et kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud neid väärteoprotokollis, kiirmenetluse otsuses või hoiatamisotsuses, võib osaleda kohtu- või kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta. 7.2 Kokkuvõtvalt märgib kohus, et antud väärteomenetlust alustati Ranno Visseli poolt kutse andmisega Peeter Järvojale. Kuna Ranno Vissel oli alustanud väärteomenetlust, oli ta kohustatud asuma ka välja selgitama rikkumisega seotud asjaolusid. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 31

3 lg 1 võib väärteoprotokolli koostanud kohtuvälise menetleja ametnik osaleda tunnistajana alles kas kohtu- või kaebemenetluses, st kohtuväline menetleja ei või enne kohtu – või kaebemenetluselt osaleda tema poolt menetletavas väärteoasjas tunnistajana. Käesolevas väärteoasjas ei saa aga kirjeldatud rikkumist pidada väärteomenetluse oluliseks rikkumiseks, sest Ranno Vissel on kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud ja menetlusalusel isikul on olnud võimalus teda küsitleda. Samas ei saa märkimata jätta asjaolu, et kohtuväline menetleja on vahetult peale teo toimumist jätnud tõendid kogumata.

  1. Menetlusaluse isiku Peeter Järvoja poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt tuli ta 27.08.2013 päeval Võrust taastusravi arsti juurest, Antsla linnas hakkas tegema parempööret, pööras Veski tänaval asuvasse parklasse, tahtis minna poodi. Tunnistajad Ranno Vissel ja Priit Ossuli ütluste kohaselt 27.08.2013 olid patrullis Antsla linnas, märkasid sõiduautot Saab, juht oli autos üksi ja juhil ei olnud turvöö kinnitatud, sõiduk sõitis parklasse, Ranno Vissel kirjeldab, et kontrollis juhti ja juhiks osutus Peeter Järvoja. Lähtudes menetlusaluse isiku Peeter Järvoja ja tunnistajate Ranno Visseli ning Priit Ossuli ütlustest loeb kohus tõendatuks, et Peeter Järvoja 27.08.2013 kella 13.36 ajal juhtis Võru maakonnas, Antsla linnas sõiduautot Saab registreerimismärgiga xxxxxxx.
  2. Tunnistaja Ranno Vissel on kohtuistungil antud ütlustes kinnitanud, et sõiduki juhil ei olnud turvavöö kinnitatud, juht hoidis kätt sõiduki akna ääre peal ja toetudes eelnevale kogemusele varjatakse nii just kinnitamata turvavööd. Juhi käsi vaadet ei seganud ja oli näha, kas turvavöö oli kinnitatud või mitte, nägi turvavöö rippumist, autot oli näha nii esi – kui ka küljeaknast. Politseiautos oli küll kaamera, see on hiljuti paigaldatud ja ei töötanud. Tunnistaja Priit Ossuli ütluste kohaselt oli politseiauto roolis, Antsla linnas hakkasid Veski tänavalt tegema vasakpööret Kreutzwaldi tänavale, samal ajal hakkas Kreutzwaldi tänavalt pöörama Veski tänavale sõiduk, mille juhil ei olnud turvavöö kinnitatud, nägi, et juhil ei jooksnud turvavöö üle riiete, juhi riiete värvi ei oska öelda, ütles Ranno Visselile, kes kinnitas, et ei olnud jah. Rohkem tähele ei pannud, sest tegeles auto juhtimisega. Pilguline kontakt võis kesta mõni sekund. 4

(6)5 Menetlusalune isik Peeter Järvoja ütluste kohaselt tuli ta sellel päeval Võrust taastusravist, 15.07.2013 juhtus selgroovigastus, Võrus istus autosse, kinnitas turvavöö, vahepeal mingeid peatusi ei teinud. Selgroovigastuse tõttu pidi istuma sirgelt ja hoidis käega kinni ukse kohal asuvast käetoest, seljas oli musta värvi fliis. Juhitud auto on automaatkäigukastiga ja ristmikul pööramiseks ei ole vaja kahte kätte, juhistaaž on 7 aastat. Menetlusalune isik lisas ütluste juurde omakäelist koostatud skeemi, millega nõustus ka kohtuvälise menetleja esindaja.
  1. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et isiku süüdimõistmine ei ole välistatud ka juhul, kui see tugineb vaid ühele tõendile. Vastasel juhul oleks välistatud selliste elujuhtumite muutumine kohtumenetluse esemeks, mida tõenduslikul tasandil tavatsetakse kirjeldada „sõna sõna vastu“ olukordadena. Kuid neil juhtudel peab kohus eriti põhjalikult vaagima kõiki selle ühe süüstava tõendi uurimisel tõstatatud kahtlusi ja need veenvalt kummutama (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-15-12 p 13). Käesolevas väärteomenetluses on menetlusalune isik Peeter Järvoja juba alates parklas teostatud kontrollimisel väitnud, et turvavöö oli kinnitatud ja politseiametnikud võisid segadusse sattuda asjaolust, et ta hoidis käega kinni ukse juures üleval olevast käetoest, seega käsi oli üleval. Tunnistaja Ranno Vissel on ka enda ütlustes kirjeldanud, et ta juht hoidis kätt üleval ja toetudes oma varasematele kogemustele, varjatakse nii just kinnitamata turvavööd. Priit Ossul on ütlustes kinnitanud, et ta nägi, et juhil ei jooksnud turvavöö üle riiete, riiete värvi ei mäleta. Seega on tunnistaja Ranno Vissel järeldanud, et kuna Peeter Järvoja hoidis kätt üleval, siis varasemate kogemuste pinnalt oligi alus arvata, et tema turvavöö ei olnud kinnitatud, Priit Ossul aga, et ta nägi, et turvavöö ei jookse juhil üle riiete. Tunnistaja Priit Ossuli puhul märgib kohus asjaolu, et ta oli politseiauto roolis, menetlusaluse isiku poolt juhitud auto nägemine kestis mõne sekundi ja ta ei mäleta menetlusaluse isiku riiete värvi. Eeltoodu alusel ei ole tunnistaja Priit Ossuli ütlused piisavad Peeter Järvoja rikkumise tõendamiseks ja tema süüdimõistmiseks LS 239 lg 1 p 1 järgi. Tunnistaja Ranno Visseli ütluste ja ka Peeter Järvoja ütluste kohaselt hoidis Peeter Järvoja kätt üleval sõiduauto aknal. Kohus ei pea piisavaks tõendiks isiku süüditunnistamisel tunnistaja Ranno Visseli ütlusi, et üldjuhul niimoodi varjataksegi kinnitamata turvavööd. Peeter Järvoja on eluliselt usutavalt selgitanud, et kätt hoidis ta üleval eelkõige seetõttu, et selgroovigastuse tulemusena pidi ta istuma autos võimalikult sirgelt ja käega käetoest kinni hoides oli temal parem hoida keha sirges asendis. Samuti märgib kohus, et ka tunnistajate Ranno Visseli ja Priit Ossuli ütluste koos hindamisel ei saa järeldada, et Peeter Järvoja ei olnud turvavööga kinnitatud. Seda eelkõige põhjusel, et tunnistajad on tehiolusid erinevalt kirjeldanud. Ranno Vissel lähtus sellest, et juhi poolt käe üleval hoidmisega varjatakse kinnitamata turvavööd, Priit Ossul aga sellest, et ta mõne sekundi jooksul nägi, et turvavöö ei jookse üle riiete, samas riiete värvi ei mäleta. Asjaolu, kas turvavöö oli nõuetekohaselt kinnitatud või mitte ei tõenda ka menetlusaluse isiku poolt lisatud joonis, sest sellel on kujutatud küll autode asukohta, kuid skeem ei saa kinnitada ega ümber lükata turvavööga seonduvaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt järeldab kohus, et Peeter Järvoja poolt sõiduki juhtimine nõuetekohaselt kinnitamata turvavööga ei ole tõendatud.
  2. Kohus tühistab väärteoasjas tehtud otsuse põhjusel, et väärtegu ei ole tõendatud. Kohtuvälise menetleja poolt ei ole kogutud piisavalt tõendeid, mille alusel kohus saaks tõsikindlalt tuvastada Peeter Järvoja poolt väärteo toimepanemise. 5
(6)6

§ 2alusel kohaldades väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid ja juhindudes Kr

MS § 7 lg 3 tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Kohtuotsuses kirjeldatud kahtlusi ei ole kohtumenetluses võimalik kõrvaldada, st tähendab 27.08.2013 kell 13.36 Võru maakonnas, Antsla linnas toimunud sündmuse kohta ei ole kohtul võimalik koguda täiendavaid tõendeid. Tunnistaja ja kohtuvälise menetleja esindaja selgitas kohtuistungil, et Antsla linnas on küll kaamerad, aga nende vaateväljas ei ole võimalik rikkumist tuvastada, kuna kaamerad jäädvustavad üldist pilti. Kohus ei nõustu samas tunnistajate esitatud seisukohaga, et isegi juhul, kui politseiautos oleks kaamera töötanud, siis poleks ka see rikkumise asjaolusid salvestanud, sest kaamera salvestab ainult politseiauto ees toimuvat. Lähtudes menetlusaluse isiku poolt koostatud omakäelisest skeemist ja toimunud kõrvalpöörete suunda, on alust arvata, et isegi juhul, kui kaamera näitaks ainult auto ette, oleksid sõidukid olnud sellises asendis, kus oleks salvestunud Peeter Järvoja poolt juhitud sõidukis toimunu, muuhulgas ka asjaolu, kas turvavöö oli nõuetekohaselt kinnitatud või mitte.

§ 314

lg 1 järgi on menetleja poolt tehtud foto, film, või muu teabesalvestis väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui see vastab § 31 lg 11punktides 1- 3sätestatule. Sellist tõendit ei ole kohtuvälises menetluses kogutud ning ei ole võimalik koguda ka kohtumenetluses. 12. Kohus on tuvastanud, et Peeter Järvoja juhtis 27.08.2013 kella 13.36 ajal küll mootorsõidukit xxxxxx-x, registreerimismärgiga xxxxxxx, kuid tõendatud ei ole, et mootorsõiduki juhtimise ajal ei olnud ta turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Eeltoodu alusel kohus tühistab Politsei – ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna Võru konstaablijaoskonna teenistuse 24.09.2013 otsuse Peeter Järvoja karistamises LS § 239 lg 1 p 1 järgi ja lõpetab väärteoasjas menetluse

§ 29lg 1 p 1 alusel so seoses teos väärteotunnuste puudumisega. Heiki Kolk kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.