järgi ja karistuseks mõisteti 4 (neli) kuud vangistust,
lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõisteti liitkaristuseks 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust (1 aasta 10 kuud vangistust) Harju Maakohtu 24.03.2011.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (4 kuud ja 12 päeva vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses oldud aeg (04.-05.10.2012), s.o 2 päeva ning kandmisele kuulub 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust algusega 10.10.2012.a. Viktor Sahhatskit on kriminaalkorras karistatud 2-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Käesolevat karistust kannab kinnipeetav narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku valdamise ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Varem on teda karistatud varguse ja kehalise väärkohtlemise eest. Mõlemad kuriteod on toime pandud lühikese aja jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud 1 aasta 2 kuud ja kanda jääb veel enam kui 1 aasta vangistust. Käesolevaks hetkeks on kinnipeetav 2013.a osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, Anonüümsete Narkosõltlaste tugigrupi töös ning HIV positiivsetele isikutele suunatud tugirühma töös. Samuti on toimunud vestlused psühholoogiga narkootikumide tarvitamise tagajärgedest ning sotsiaalprogrammiga Eluviisitreening seotud teemadel. Kinnipeetaval Viktor Sahhatskil on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest. Vabanemisel asub kinnipeetav elama aadressile xxxx. Tegemist on 2-toalise heas seisukorras oleva korteriga, mis kuulub vanaemale A Mle. Korter vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimustele ning A M on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks antud aadressile. Põhikooli on kinnipeetav lõpetanud Tallinnas Valdeku Gümnaasiumis, keskerihariduse koos siseviimistleja erialaga omandas ta Tallinna Ehituskoolis. Isik ei ole õpitud erialal töötanud. Eesti keelt oskab kinnipeetav vähesel määral. Kinnipeetav on töötanud mitmetes Euroopa riikides ehitustel, juhu- ja abitöödel. 2012.a asus isik tööle xxxx, mille põhitegevuseks on mujal liigitamata äritegevust soodustavad tegevused, muuhulgas toitlustamine „Pannkoogi Tarekeses“, kus ta töötas koka abina. Iseseisva majandusliku toimetuleku oskus on isikul puudulik. Rahaliste probleemide lahendamiseks võib isik leida abi kriminaalsel teel. Viru Vangla andmetel seisuga 28.10.2013 rahalised nõuded puuduvad, vabanemisfondis on 948,56 eurot. Vabanemisel on kinnipeetaval võimalus tööle asuda firmas xxxx (garantiikiri olemas). Samuti on lähedased nõus kinnipeetavat nii majanduslikult kui ka moraalselt toetama. Kinnipeetava Viktor Sahhatski lähivõrgustiku moodustavad ema A S, elukaaslane J K ja vanaema A M. Omavahelised suhted perekonnas on head ja toetavad, suheldakse nii telefoni kui ka kokkusaamiste teel. Isa elab xxxx. Tuttavate hulgas on kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega isik pani koos toime esimese kuriteo. Kinnipeetav on jätkanud suhtlemist endise kuriteokaaslase V F. Isik oma sõnul tarvitas alkoholi mõõdukalt. Agressiivset 3 käitumist joobeseisundis fikseeritud ei ole. Kriminaalhoolduse ajal pani isik toime uue kuriteo, olles tarvitanud kanepit ja kokaiini. Kinnipeetav on väitnud seda, et tarvitas esmakordselt kanepit 11-aastaselt, 16-aastaselt hakkas tarvitama heroiini, hiljem ka kokaiini. Vanglas on isikul esinenud võõrutusnähud, metadooniravist on ta keeldunud. Esimene kuritegu on toime pandud vägivalda kasutades, sõprade mõjul. Isiku käitumine on impulsiivne, ta ei mõtle oma tegudele ja nende tagajärgedele. Ta osaliselt tunnistab probleeme, kuid ootab lahendusi teistelt. Realistlikud on lühiajalised eesmärgid, seevastu pikemaajalised eesmärgid on ebaselged. Kinnipeetav eitab narkokuritegu ning on kriitiline õigussüsteemi suhtes. Toimepandud kuriteod näitavad seda, et isik ei suuda järgida ühiskonnas kehtestatud reegleid. Kinnipeetava puhul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 18%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 23%. Tuginedes korduvkuritegevuse retsidiivsusprotsendile toetab Viru Vangla kinnipeetava Viktor Sahhatski vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist tema allutamisega käitumiskontrollile. Juhul, kui kohus otsustab vabastada Viktor Sahhatski tingimisi ennetähtaegselt, elektroonilise valve kohaldamisega, siis teeb vangla ettepaneku kohaldada tema suhtes
Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Viktor Sahhatskit on korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras. Viktor Sahhatski on varem olnud kriminaalhooldusel ning eiranud kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. Kriminaalhooldusametnik teeb riskide maandamiseks ettepaneku panna kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise korral
lg 2 p 2,4,7,9 sätestatud kohustused, tehes ettepaneku määrata elektroonilise valve pikkuseks 3 (kolm) kuud. Viktor Sahhatski ise soovib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on oma vigadest aru saanud, tunnistades oma süüd. Kinnipeetava sõnul suudab ta nüüd kriminaalhoolduse nõudeid järgida. Ta ei kavatse enam midagi kriminaalset korda saata. Tal on naisterahvas, keda ta armastab ning kes tahab last ja perekonda. Viktor Sahhatski väga kahetseb seda, et ta käitus halvasti vanglaametnikega. Kinnipeetava sõnul on viimane rikkumine toime pandud Viru Vanglas, eelmised 3 Tallinna Vanglas. Kinnipeetava väitel oli kokkuleppe sõlmimisel prokuröriga üheks tingimuseks see, et prokurör ei tee takistusi tema enne tähtaega vabastamisele. Prokuröri abi Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Viktor Sahhatski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 28.10.2013 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega elektroonilise järelevalve alla, arvab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. V. Sahhatski varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on kahel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega (karistatud
alusel narkojoobes juhtimise eest), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Käesoleva vangistuse aluseks olevad kuriteod (narkokuriteo ja liikluskuriteo) pani V. Sahhatski toime ajal, mil ta oli Harju Maakohtu 24.03.2011 kohtuotsusega vangistusega tingimisi karistatud ning tema suhtes kulges katseaeg. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord ühe aasta jooksul suudab selle läbida nõuetekohaselt. Kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale antud võimalust karistust vabaduses kanda, pannes 4 katseajal toime uusi tahtlikke kuritegusid. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ega anna alust süüdimõistetu ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Käesoleval hetkel on V. Sahhatski tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Tema kannab karistust mh narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 10 kuud vangistust,
lg 2, § 68 lg 1 alusel mõisteti ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud ja 10 päeva vangistust. Kuigi tegemist on V. Sahhatski esimese reaalse vangistusega, ei ole käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud tulenevalt kuriteo raskusest, kuna tegemist on I astme rahvatervisevastase kuriteoga. Nimelt on ära kantud karistuse aeg – veidi üle 1 aasta 2 kuu - ebaproportsionaalselt lühike aeg võrreldes talle mõistetud karistusega. Tema käesoleval ajal tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Tähelepanu väärib asjaolu, et kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, ühiskonnaohtlikus on suurenenud (kuid vägivaldsus on vähenenud), mis annab veel kord tunnistust sellest, et varasem karistus pole kinnipeetavale positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Vastupidi, ta pani toime üldohtliku ja rahvatervisevastase kuriteo. Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Tema ennetähtaegne vabastamine on mittepõhjendatud arvestades ka ühiskonna ootusi. Süüdlase ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel peab arvestama ka õiguskorra kaitsmise huvidega ning sellest lähtuvalt võib raske kuriteo toime pannud isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. Narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine suures koguses on raske rahvatervisevastane kuritegu ja sellise kuriteo puhul ei ole põhjendatud kinnipeetavat formaalse võimaluse esimesel esinemisel vabastada. Eesti Vabariik on ühinenud rahvusvaheliste konventsioonidega, mis reguleerivad võitlust narkokuritegevuse vastu. Olukorras, kus kogu maailmas on narkootikumide vastu võitlemine seatud riikide prioriteediks number üks, üldjuhul ei täida narkokuritegude toimepanemise eest süüdimõistetute ennetähtaegne vabastamine vangistusest poole karistuse ärakandmisel karistuse eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Süüdimõistetu oma tahtliku tegevusega korduvalt ohustas liikluses osalejaid. Situatsioonis, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül Eest Vabariigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ja mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuur leiab, et V. Sahhatski puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui raske rahvatervisevastase ja üldohtliku kuriteo toimepannud isikut selleks esimese võimaluse avanemisel vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Prokuratuur ei toeta Viktor Sahhatski tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja palus Viktor Sahhatski vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ja seda eelkõige põhjusel, et kui sõlmiti kokkulepe Viktor Sahhatski, tema kaitsja 5 ja prokuröri Kati Miitra (praeguse nimega Kati Reitsak) vahel, siis üheks tingimuseks selle kokkuleppe sõlmimisel oli see, et prokurör toetab Viktor Sahhatski ennetähtaegset vabastamist. Prokurör Kati Reitsak on kaitsjale avaldanud, et tema poole pöördus Viktor Sahhatski ennetähtaegse vabastamise küsimuses prokuröri abi Enn Pustak, kellele ta saatis e-kirja, et temal ei ole vastuväiteid Viktor Sahhatski ennetähtaegsele vabastamisele. Prokuröri abi Enn Pustak on kaitsjale öelnud, et temal sellist kirja ei ole, aga suhtlus oli Kati Reitsakuga, kuid tema võib avaldada oma arvamust. Kaitsja väitel võivad edaspidi kirjapanemata suulised tingimused hakata raskendama kokkuleppemenetluste kohaldamist. Kaitsja arvates on oluline, et enne tähtaega vabanenu üle oleks kontroll, kui ta hakkab sulanduma ühiskonda. Kõik tingimused ühiskonda sulandumiseks on Viktor Sahhatskil olemas, seda kinnitavad ka vangla iseloomustus ja kriminaalhooldaja arvamus. Lisaks tuleb arvestada Viktor Sahhatski suhtumist oma kuriteosse.
lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Viktor Sahhatski ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on 2-l korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest Viktor Sahhatski kannab karistust muuhulgas esimese raskusastme rahvatervisevastase kuriteo eest. Viktor Sahhatski pani uued tahtlikud kuriteod toime Harju Maakohtu 24.03.2011 kohtuotsusega määratud katseajal kriminaalhoolduse all olles, sealjuures väärib märkimist, et kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt eiras ta ka kontrollnõudeid. Eeltoodu näitab seda, et varasem karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju ei avaldanud, vaid ta pani lühikese aja jooksul toime uued kuriteod. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt kinnipeetav narkokuritegu eitab, olles kriitiline õigussüsteemi suhtes. Arvestades Viktor Sahhatski poolt toimepandud kuritegusid, eelkõige
lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu, ei vastaks kohtu hinnangul käesoleval ajal tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele. Vangistuse kandmise ajal ei ole Viktor Sahhatski olnud seaduskuulekas, sest tal on neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 31-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et narkootikume tarvitades (käesoleval ajal kannab kinnipeetav lisaks
lg 1 karistust
järgi, s.o mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes), samuti suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega (Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav jätkanud suhtlemist endise kuriteokaaslase V F), võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Kindel elu- ja töökoht, samuti moraalset toetust pakkuv perekond, olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Viktor Sahhatski suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.