) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 alusel majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.
lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt
lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. 30.04.2009.a. hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu p-st 3.3.1 nähtuvalt on hüpoteegiga tagatud kõik nõuded kostja vastu, mis tulenevad poolte vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX ja selle sõlmitud lisast nr 1 ning tulevikus sõlmitavatest võimalikest lisadest. 10.04.2012.a. korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguselepingu p 3 sätestab lepinguosaliste kokkulepped hüpoteekide ja keelumärke kustutamiseks. Antud lepingu p-s 3.8 sisaldub muuhulgas hüpoteegipidaja 2 (OÜ Ehital Liising) kinnitus selle kohta, et müüja poolt on hüpoteegiga tagatud kohustused nõuetekohaselt täidetud ja hüpoteegipidaja 2 (OÜ Ehital Liising) annab nõusoleku tema kasuks seatud hüpoteegi kustutamiseks. 03.09.2010.a. nõude loovutamise lepinguga nr XXX on tõendatud, et Swedbank AS-le on üle läinud OÜ Ehital Liising nõudeõigus kostja vastu 100 % ulatuses.
lg 1 ja lg 2 alusel võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Seega oli seisuga 10.04.2012.a. kostja võlausaldajaks Swedbank AS. 10.04.2012.a. oli OÜ Ehital Liising küll hüpoteegipidajaks ( lepingus nimetatud Hüpoteegipidaja 2), kuid mitte kostja võlausaldajaks.
§-s 186 sätestab võlasuhte lõppemise alused. Kohus leiab, et nimetatud sättes ei ole märgitud võlasuhte lõppemise alusena hüpoteegipidaja nõusolekut hüpoteegipidaja kasuks seatud hüpoteegi kustutamiseks. Kuna seisuga 10.04.2012.a. ei olnud OÜ Ehital Liising kostja võlausaldajaks, siis puudus OÜ-l Ehital Liising
sõlmida kostjaga võlasuhte lõpetamise kokkulepet, kuivõrd võlausaldajaks oli antud ajahetkel AS Swedbank, kellele vastav õigus kuulus. Vaidlusalusest lepingust ei nähtu, et nimetatud võlausaldaja oleks andnud kinnituse selle kohta, et kostja võlgnevus on täies ulatuses tasutud. Asjaolu, et kostjat oli seadusega kooskõlas teavitatud nõude loovutamisest Swedbank AS-le on tõendatud OÜ Ehital Liising 03.09.2010.a. teatega nõude loovutamise kohta (lisa nr 1 nõude loovutamise lepingule XXX), milles on märgitud loovutatud nõue, mis tuleneb laenulepingust nr XXX, kes on uueks võlausaldajaks ja millisele kontole tasuda lepingujärgsed maksed. Antud teatest nähtuvalt on see edastatud aadressile XXX Tallinnas. Samuti nähtub täitetoimikus nr 022/2010/7521 sisalduvast Swedbank AS 23.09.2010.a. avaldusest täitemenetluse algatamise kohta antud võlausaldaja tuginemine 03.09.2010.a. sõlmitud nõude loovutamise lepingule, mille alusel palub võlausaldaja muuhulgas algatada täitemenetluse kostja suhtes. Asjaolu, et kostja on teadlik antud täitemenetluse algatamisest, on tõendatud võlgniku 05.10.2010.a. 4 kuupäeva kandva isikliku allkirjaga, milles võlgniku kinnitab ühtlasi, et tema aadress on XXX Tallinnas. 16.04.2012.a. OÜ Ehital Liising ja Swedbank AS vahel sõlmitud nõude tagasiloovutamise lepinguga on tõendatud, et OÜ-le Ehital Liising on üle läinud nõuded kostja vastu, mis tulenevad laenulepingust nr XXX, mis olid loovutatud Swedbank AS-le. 16.04.2011.a. kuupäeva kandvas teates nõuete loovutamise kohta on märgitud, et nõude tagasiloovutamise leping sõlmiti 16.04.2011.a. OÜ Ehital Liising 06.09.2013.a. teatega on tõendatud, et tegelikkuses sõlmiti Swedbank AS ja OÜ Ehital Liising vaheline nõude tagasiloovutamise leping ja selle lisa 16.04.2012.a. Ka on OÜ Ehital Liising ja Swedbank AS vahelise nõude tagasiloovutamise lepingu p-s 5.1 märgitud, et pooled on kokku leppinud, et leping jõustub poolte poolt lepingu digitaalselt allkirjastamise hetkest tingimusel, et pank on saanud e-posti teel tagasi omandaja poolt digitaaselt allkirjastatud lepingu hiljemalt 18.04.2012.a. Kohtu hinnangul ei ole mõistlik eeldada, et leping koostati aasta enne selle digitaaselt allkirjastamiseks esitamist poolte poolt. Samuti on nõude tagasiloovutamise lepingu p-st c nähtuvalt kostja vara müügitulem nõude tagasiloovutamise lepingu sõlmimise ajaks selgunud. Vaidlus puudub selles, et kostja omandis olnud korteriomandi müügitehing toimus 10.04.2012.a. Seega ei saanud nõude tagasiloovutamise leping olla sõlmitud enne antud korteri müügitulemuse selgumist, mistõttu nõustub kohus hageja seisukohaga, et nõude loovutamise teates on ekslikult märgitud nõude tagasiloovutamise kuupäevaks 16.04.2011.a. Eelnimetatud dokumentaalsete tõenditega on tõendatud OÜ-le Ehital Liising nõude tagasiloovutamine 16.04.2012.a. 10.07.2012.a. on OÜ Ehital Liising ja hageja vahel sõlmitud nõude müügilepingu nr.100712-2 alusel on hagejale üle läinud ülaltoodud OÜ Ehital Liising ja kostja vahelisest laenulepingust tulenev nõudeõigus kostja vastu. Seega on hageja esitatud tõenditega ümber lükatud kostja vastuväide selle kohta, et kostjal võlgnevus hageja ees puudub. Vaidlus puudub selles, et pooltevahelise laenulepingu täitmiseks on kostjale antud 26.04.2010.a. täiendav tähtaeg, kuid kostja laenulepingut ei täitnud. Laenuleping on OÜ Ehital Liising poolt 21.07.2010.a. üles öeldud. Nimetatu on tõendatud vastava OÜ Ehital Liising teatega ja kostja 28.07.2010.a. kuupäeva kandva allkirjaga teatel. Seega on kogu laenulepingust tulenev võlgnevus muutunud täies ulatuses sissenõutavaks. Hageja on kohtule esitanud arvestuse kostja võlgnevuse kohta seisuga 30.10.2013.a., milles on esile toodud kostja võlgnevuse kujunemine põhivõla, intressi ja viiviste osas. Hageja arvestuses on esile toodud kostja poolt sooritatud lepingujärgsed maksed, samuti kostja korteriomandi müügitulemi tulemusena kostja võlgnevuse vähendamine. Samuti sisaldavad 10.04.2012.a. korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguselepingu punktid 4.1. – 4.5. kostja, võlausaldaja, hüpoteegipidajate ja kohtutäituri vahelist kokkulepet, kuidas kostja tasub võlgnevust erinevate võlausaldajate ees korteri müügist saadavast rahasummast. Kostja hageja esitatud võlgnevuse arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Arvestades kostja poolt tehtud makseid moodustab kostja põhivõlgnevus hageja ees 2 027.70 eurot. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud kohtule, et ta oleks põhivõlgnevuse selles summas tasunud, tuleb nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja esitas ka intressi nõude.
397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu p 2.6 ja 6.2 sätestavad intressimäära 6 kuu EURIBOR+ 9% aastas. Hageja on arvestanud intresse vastavalt pooltevahelise lepingu p-le 2.6 alates 20.12.2009.a. kuni 20.07.2010.a. kokku summas 2 299.80 eurot. Samas ei ole kostja täitnud märgitud kohustust ega tasunud nõutavat intressi, millest tulenevalt tuleb intress kostjalt hageja kasuks välja mõista. 5 Samuti tuleb rahuldada hageja viivise nõue.
lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on palunud 19.09.2013.a. täpsustatud nõudes pooltevahelise laenulepingu p 9.1 alusel välja mõista kostjalt viivise maksmata laenusummalt 2027.70 eurot perioodi 22.07.2010.a. kuni 30.10.2013.a. 1196 päeva eest määraga 0.02 % viivitatud summalt iga maksega viivitatud päeva eest 478.40 eurot. Kuna kostja on alusetult viivitanud võlgnevuse tasumisega, tuleb nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. Hageja on kohtule esitatud tõenditega oma nõuet tõendanud. Kostja vastuväited on tõendamata ja ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud ja tuleb rahuldada täies ulatuses. Kohus jätab tähelepanuta OÜ Ehital Liising ja AS Swedbank esindaja XXX vahelise ekirjavahetuse, kuna nimetatu ei ole seotud käesoleva tsiviilasjaga, sest puudutab lepingut 06017213-JI, mis ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 6 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.