← Eesti

2-13-42738/20

Obsah (5)§ 79§ 96§ 86§ 99§ 667

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Reet Allikvere, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 17.12.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-

§ 79

lg-s 1 sätestatud üldise kohtualluvuse kohaselt esitatakse füüsilise isiku vastu hagi kohtule, kus piirkonnas on tema elukoht. Valikulise kohtualluvuse kohaselt võib esitada hagi, mille ese on pärimisõiguse tuvastamine, pärija nõue pärandi valdaja vastu, testamentaarsest annakust või pärimislepingust tulenev nõue või sundosa või pärandi jagamise nõue, pärandaja surma aegse elukoha järgi (

§ 96lg 1).

Nii hagiavalduse kui esitatud täpsustuse kohaselt oli W W Saksamaa kodakondsusega ning tema alaliseks elukohaks oli surma hetkel Saksamaa. Hageja palus tuvastada pärimismenetluse käigus hageja laenukohustuse puudumise ning kohustada kostjaid välja andma annakud, millest mõlemad kuuluvad pärandvara hulka. Seega on tegemist

§ 96

lg 1 mõttes pärandihagiga, millisel juhul saab hagi esitada vastavalt üldisele või valikulisele kohtualluvusele. Esimesel juhul määratakse kohtualluvus kostjate elukoha, teise juhul isiku surma hetkel tema alalise elukoha järgi. Hageja esitatud asjaolude kohaselt allub mõlemal juhul esitatud hagi Saksamaa kohtule. Pärimismenetlus käib Saksamaal. 6. Hageja esitas määruskaebuse maakohtu määruse peale. Hageja leidis, et määruse tegemisel jättis maakohus tähelepanuta, et korteriomand ning sõiduauto, mida hagetakse, asuvad Eestis. Sellest tulenevalt on kohaldatav

§ 86

lg 1, mis lubab isiku vastu elukohaga välisriigis esitada varalise nõudega hagi ka vara, mille suhtes nõue esitatakse, asukoha järgi.

§ 99

lg 1 p 1 kohaselt esitatakse kinnisasja asukoha järgi hagi, mille esemeks on kinnisasjale omandi või muu kinnisasjaõigusega seotud nõue. Seda erandlikku kohtualluvust toetab meie hinnangul ka

§ 99

lg 1 p 4, mille kohaselt esitatakse kinnisasja asukoha järgi korteriomandist tulenev asjaõiguslik nõue.

  1. Asjaolu, et pärimistunnistuse menetlus toimub Saksamaal, ei oma antud vaidluses ilmselt õiguslikku tähendust. Nii nagu Eestis, on ka Saksamaal pärimistunnistuse vormistamine pärijate õigus, mitte kohustus. Pärimistunnistus ei ole antud asjas oluline ka seetõttu, et vaidlust selle üle, kes on pärija, poolte vahel ei ole. Ka Saksamaal pole pärimistunnistusel materiaalõiguslikku tähendust, ta loob vaid heausksuse kaitse. 3
  2. Hageja nõustus kohtumäärusega selles osas, et hageja nõue kindlustussummadele Saksamaal rahvusvahelise kohtualluvuse reeglite järgi üldjuhul tõepoolest Eesti kohtule alluma ei peaks. Nimetatud nõudest hageja loobus. Määruse põhjendused
  3. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada olulise menetlusnormi rikkumise tõttu.

Tsiviilasi tuleb saata hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. 10. Praegusel juhul on hageja esitanud annaku täitmise nõude Saksamaal elavate pärijate vastu Eestis asuva vara üleandmiseks. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et korteriomandi suhtes tuleks kohtualluvuse määramisel lähtuda

§ 99

lg-st 1, mille kohaselt kinnisasja asukoha järgi esitatakse hagi, mille esemeks on kinnisasjale omandi, piiratud asjaõiguse või muu asjaõigusliku koormatise või selle puudumise tunnustamine või muu kinnisasjaõigusega seotud nõue. Käesoleval juhul ei ole hagi esemeks kinnisasja omandiõigusest või piiratud asjaõigusest tulenev nõue. Hageja märgib õigesti, et rahvusvahelise eraõiguse seaduse §-de 24 ja 6 lg 1 alusel tuleb sisuline vaidlus lahendada Saksa õiguse alusel, kuid ka Saksa õiguse järgi ei saa annakusaaja automaatselt asja omanikuks (BGB § 2174). 11. Küll on aga hageja õigustatud tuginema kohtualluvuse valikul

§ 86

lg-le 1, mille kohaselt võib välisriigis elava kostja vastu esitada varalise nõudega hagi ka vara asukoha järgi, mille suhtes nõue esitatakse. Maakohus ei ole

§ 86lg 1 kohaldamata jätmist millegagi põhjendanud.

12. Seetõttu tuleb tsiviilasi saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Gaida Kivinurm Reet Allikvere Imbi Sidok-Toomsalu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.