alusel Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid O. S. M. S. K. ) ja kostja A. P. .03.2008 laenulepingu, millega kostja sai kiirlaenusüsteemist www.smskiirlaen.ee laenu summas 3000 krooni, kohustudes laenusumma ja lepingu sõlmimise tasu- 650 krooni tagastama hiljemalt 26.04.2008.a. Kostja registreeris ennast 15.02.2008 väikelaenu taotleva isikuna S. M. S. K. O. kodulehel www.smskiirlaen.ee, sisestades oma kontaktandmed, kinnitades nõustumist laenulepingu tingimustega ning autentides end pangalingi kaudu. Autentimise eesmärgiks on laenu taotleja isiku tuvastamine. Pärast autentimist saadeti kostja poolt esitatud e-maili aadressile kontrollkiri, mille kättesaamist kostja kinnitas. Samuti saatis kostja tema poolt andmetes esitatud mobiiltelefoni numbrilt konto kinnitamiseks sõnumi. Nimetatud toimingute eesmärgiks on kinnitada laenutaotleja ligipääsu antud e-maili aadressile saabuvatele kirjadele (arve, meeldetuletused, info vahetus) ning telefoninumbri valdamist laenutaotleja poolt. Mobiiltelefon on samuti info ning meeldetuletuste saatmise väljundiks. Kostja on täitnud internetikeskkonnas laenutaotluse ankeedi ning kinnitanud laenulepingu tingimustega nõustumist, saates ka oma mobiiltelefonilt sõnumi laenutaotluse kinnitamiseks. Kostja taotles korduvalt väikelaene, millised talle väljastati ja mis ta tähtaegselt tagastas.27.03.2008 taotles A. P. K. O. -lt uut väikelaenu summas 3000 krooni. Kostja andmed laenutaotluse esitamisel olid kontrollitud ja isik autenditud, taotlus rahuldati ning laen kanti 27.03.2008 kostja pangakontole. Samas esitas S. M. S. K. O. ka laenu tasumiseks arve nr. 20492. Arve summaks oli 3650 krooni, tasumise tähtajaks 26.04.2008 ning viivisemääraks 0,85% iga viivitatud päeva eest. Kostja arvet ei tasunud. S. M. S. K. O. laenutähtajast ning selle ületamisest kostjat mobiiltelefoni sõnumite ja ekirjadega. Põhjusel, et kostja vabatahtlikult oma võlgnevust S. M. S. K. O. ei tasunud, loovutas viimane nõude 12-06.2008 inkassofirmale- D. I. O. -le ning teavitas sellest võlgnikku. Hageja teavitas kostjat kirjalikult võlateatise ja hagihoiatusega, ning kuna kostja ei reageerinud, esitas 29.12.2008 Tartu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. P. . Kohtul ei õnnestunud makseettepanekut võlgniku poolt avaldatud aadressidel kätte toimetada, mistõttu 03.02.2010 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja määrusega jäeti maksekäsu kiirmenetluse avaldus rahuldamata. Laenulepingu punktis 11.1. on sätestatud, et võlausaldajal on õigus alustada 0,85% viivise arvestamist päevas puudujäävalt summalt võla tasumise tähtpäevale järgnevast päevast arvates. Hageja on arvestanud viivist alates 27.04.2008.a. 820 päeva eest 25444,60 krooni. 2
lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik hagi tagaseljaotsusega
Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja jätab hagile vastamata (tl.5). Kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning
lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kuid
alusel lisanduvate viiviste väljamõistmist täies ulatuses ei pea kohus kooskõlas olevaks võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud hea usu põhimõttega, kui väljamõistetav viivis ületab põhivõlgnevust. VÕS § 396 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt VÕS §-le 402 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka VÕS § 113 lg 1. 3
alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on lisanud hagiavaldusele nõude aluseks oleva lepingu (tl-d 7-12), maksekorralduse 3000 krooni ülekandmise kohta (tl.14) ning põhjendanud hagiavalduses väljamõistetavate summade suurust. Kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevusena 3650 krooni ja hageja poolt kuni hagi esitamiseni arvestatud viivisena 3621,53 krooni (võttes aluseks hageja poolt vähendatud viivise määra – 0,121 % päevas). Kohtuotsuse tegemise ajaks ületab sissenõutavaks muutunud viivis tunduvalt põhinõuet. Seetõttu peab kohus põhjendatuks viivise väljamõistmist põhivõla ulatuses, s.o. 3650 krooni. Seega kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kokku 7300 krooni. Arvestades asjaolu, et alates 01.01.2011 on Eesti Vabariigis rahaühikuna kasutusel euro, arvestab kohus kostjalt väljamõistetavad summad ümber kursiga 1 euro = 15,6466 krooni ning kostja võlg hageja ees on 466,56 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt
§-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude väljamõistmist taotlenud hagiavalduses (tl.6), lisades riigilõivu tasumist tõendavad maksekorraldused. Seetõttu määrab kohus
D. I. .
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt
Kohtuväliseks kuluks on
Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud
Hageja on tasunud riigilõivu hagilt ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt kokku 1250 krooni (maksekorraldused tl-d 16, 17).
p 7 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuväliste kulude hulka juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata
lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohtute Infosüsteemi andmetel on O. D. I. kiirmenetluse avaldus A. P. (tsiviilasi nr. 2-0893401) jäetud
lg 2 p 3 alusel rahuldamata 03.02.2010 ning hagi on kohtusse esitatud 30.07.2010, seega puudub alus maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu arvamiseks menetluskulude hulka. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1000 krooni (63,91 eurot) kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele. 4
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
§-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.