← Eesti

3-12-394/41

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Einar Vene ja Maili Lokk

  1. oktoober 2013, Tartu 3-12-394 Eduard Pavljutšenko kaebus Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks seoses kaebaja hoidmisega külmas kartserikambris alates 08.12.2011 ja kaebaja hoidmisega kartseris õhukeses kartseririietuses alates 15.02.2012 ning kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot külmas kartserikambris hoidmise eest Tartu Halduskohtu 25.10.
  2. a otsus Eduard Pavljutšenko apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Eduard Pavljutšenko Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Eduard Pavljutšenko apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  3. oktoobri
  4. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, so 18.10.2013, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Viru Vangla kinnipeetav Eduard Pavljutšenko esitas 15.02.2012 vangla direktorile kahju hüvitamise taotluse (tl 75, tõlge tl 79), milles nõudis 7000 euro suurust kahjuhüvitist. Taotluse kohaselt oli kamber nr 3402, kus E. Pavljutšenko alates 08.12.2011 kartserikaristust kandis, vanglahoone kõige äärmine kamber ja seepärast väga külm. E. Pavljutšenko palvete peale külmaprobleemi ei lahendatud ning ta leidis, et tegemist on mõnitamise ja piinamisega.
  6. E. Pavljutšenko esitas 15.02.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2, tõlge tl 6), milles selgitas, et temperatuur kartserikambris ei vasta nõuetele. Kaebuse esitamise ajal viibis kaebaja kartserikambris juba kolmandat kuud ning see on hoopis külmemaks läinud. Kaebuse esitamise päeval, s.o 15.02.2012, võeti kaebajalt ühtegi paberit näitamata ära üleriided ning anti lühikeste varrukatega satiinist riided, millega on isegi suvel külm. Kaebaja hinnangul ei vasta riided normidele. Eelnevast tulenevalt palus kaebaja kohtul keelata ära kirjeldatud riiete liik ning inimeste mõnitamine ja piinamine külmaga. 19.03.2012 esitatud kaebuse täienduses (tl 22-23, tõlge tl 29) täpsustas kaebaja, et palub kohtul tunnistada õigusvastaseks, et teda hoiti perioodil 08.12.2011-19.03.2012 kambris, mida ei köetud. Piinamise, solvamise ja inimväärikuse alandamise eest palus kaebaja kohtul kohustada vangla direktorit maksma kahjuhüvitist summas 10 000 eurot, s.o 100 eurot iga päeva eest, mil kaebaja ei saanud mingit vastust. Teiseks palus kaebaja, et kohus uuriks vormi, millesse kaebaja 15.02.2012 riietati, ja vastaks küsimustele seoses vormiga. Kaebaja palus kahjunõude esitamise eesmärgil ametnike tegevused õigusvastaseks tunnistada. 16.04.2012 kaebuse täienduse (tl 52, tõlge tl 55) kohaselt soovib kaebaja Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamist seoses tema hoidmisega külmas kambris perioodil 08.12.2011-19.03.2012 ning seoses tema hoidmisega õhukeses ja inimväärikust alandavas kartseririietuses alates 15.02.2012, samuti kahju hüvitamist summas 10 000 eurot.
  7. Viru Vangla jättis 20.04.
  8. a otsustusega nr 6-16/56-3 (tl 57-58) kaebaja 15.02.
  9. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kuigi Tartu Halduskohus oli 05.04.
  10. a määrusega (tl 37-38) kaebuse hüvitamisnõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu tagastanud, võeti 10.07.
  11. a määrusega (tl 99-100) hüvitamisnõue täiendavalt menetlusse, sest kaebaja oli selleks ajaks kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud.
  12. Tartu Halduskohtu 25.10.
  13. a otsusega (tl 122-124) jäeti kaebus täies ulatuses rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hüvitamisnõude rahuldamine riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 ja § 7 lg 2 alusel põhjendatud. Kohus ei tuvastanud, et vastustaja oleks olnud tegevusetuses, s.o et kartserikamber või selle põrand oleks vaidlusalusel ajal olnud külm ja et kaebaja õhukeses kartseririietuses külmetas. Kohus ei tuvastanud, et nimetatud kambris oleks vaidlusalusel perioodil olnud õhusoojus alla 18˚C, s.o et oleks rikutud Vabariigi Valitsuse 26.01.
  14. a määruse „Eluruumidele esitatavad nõuded“ p-i
  15. Pole alust mitte usaldada vastustaja esitatud tõendeid ning kohus nõustub vastustajaga, et vangla on kaebajale taganud miinimumnõudest kõrgema temperatuuri ega ole rikkunud kaebaja õigusi. Kaebajale anti vangistusseaduse (VangS) § 651 lg-le 2 vastavalt kartserisse kartseri arvel olev riietus.
  16. a asendus endine Viru Vangla linane kartserivorm puuvillasega ja seetõttu vahetati kaebaja kartserivorm uue vastu. Kartserivorm on mõnevõrra õhem kui tavaline vangla vorm. Kaebajal oli perioodil 19.10.2011-30.04.2012 lubatud kambris omada üht komplekti isiklikku pikka aluspesu (vt tl 84) ning alates 27.01.2012 oli kaebajal kambris soe pesu. Seega tal oli võimalus soojalt riietuda ja ta ei pidanud külma kannatama. Pole tuvastatud, et kaebaja tervis oleks kartseris külmetamise tõttu kannatanud, sh ei kaevanud kaebaja 06.02.2012 arstivisiidil tervise üle. Inimväärikuse alandamist, õiguste rikkumist, kahju teket ega vangla süülist käitumist tuvastatud ei ole. Kohus ei pea vajalikuks defineerida inimväärikuse mõistet. Vastustaja õigusvastane toiming pole tõendatud ja seega kaebus kahjunõudes rahuldamisele ei kuulu. 2 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  17. E. Pavljutšenko 11.11.
  18. a apellatsioonkaebuses (tl 139-140, tõlge tl 142) palutakse tuvastada vanglaametnike ja direktori toimingute õigusvastasus ning mõista välja kahjuhüvitis 10 000 eurot. Apellatsioonkaebuse kohaselt on vanglaametnikud esitanud valedokumente. Esiteks väidab vastustaja, et kaebaja viibis 06.02.2012 arst J. Kogani vastuvõtul, kuid kohtumine temaga toimus tegelikult
  19. a suvel. Teiseks väitis vastustaja, et 10.01.2012 saadi kambris nr 3042 temperatuuri mõõtmisel tulemuseks 18,3˚C. Kaebaja arvab, et kambris nr 3042 võis küll selline temperatuur olla, kuid tema viibis kambris nr 3402 ning külmetas seal üle kolme kuu, magas riietes ning soojendas oma lillasid käsi hingeõhuga. Kaebaja tervis sai kannatada, nimelt kukkusid tal ajavahemikus 08.12.2011 kuni 26.09.2012 välja kõik hambad ja proteesid ning apellatsioonkaebuse esitamise seisuga algasid probleemid maoga. Kohus ei tuvastanud inimväärikuse alandamist ega vangla toimingute õigusvastasust. Vaatamata kaebaja igapäevastele palvetele võtta tarvitusele abinõud, ei muutunud midagi. Seda enam, et 15.02.2012 võeti ära tavaline vanglavorm ning asendati suvise vormiga. Kõigest eeltoodust pole raske järeldada, et külmaga piinamine toimus teadlikult inimese tahte ja psüühika murdmise, inimväärikuse alandamise ja solvamise eesmärgil.
  20. Viru Vangla vaidleb oma 06.12.
  21. a vastuses (tl 150) apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt ei ole apellatsioonkaebuse väited aluseks kohtuotsuses toodud põhjenduste ümberhindamisele. Vastustaja jääb oma varasemate seisukohtade juurde ja leiab, et vaidlustatud kohtuotsus on õiguspärane. Halduskohtule esitatud vastuses kaebusele (tl 66-67) selgitas vastustaja, et kambris, kus kaebaja vaidlusalusel perioodil paiknes, vastas sisetemperatuur eluruumidele kehtestatud normidele. Kartseririided vastavalt VangS § 651 lg-le 2 olid kaebajale kindlasti väljastatud juba 08.12.2011, kuid
  22. a võidi need pesuvahetuse käigus asendada puuvillase vormiga. Kaebaja ei pidanud külma kannatama, kuna sai kanda sooja aluspesu. Tervise osas kaebusi olnud ei ole ning kaebajat ei ole inimväärikust alandavalt koheldud ega piinatud. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib vastustaja, et kaebaja ei vaielnud halduskohtus oma tervisekaardi 06.02.
  23. a kandele vastu. Selle kande kohaselt kaebajal tervise osas kaebusi ei olnud. Kaebaja väide, et ta ei ole enne
  24. a suve arsti poole pöördunudki, tõendab veelgi, et tal ei esinenud terviseprobleeme. Kõiki hiljem esinenud terviseprobleeme ei saa siduda kartserikambri tingimustega vaidlusalusel perioodil. Väite osas, et kambris nr 3042 mõõdeti 10.01.2012 temperatuur 18,3˚C, märgib vastustaja, et kohus on otsuse alapunktis „Vastustaja vastuväited“ eksinud kambri numbriga. Vastustaja kirjutas vastuses kaebusele, et mõõtmine teostati kambris nr 3402 ning seda tõendab ka finants- ja majandusosakonna peaspetsialisti V. Kallipi 20.02.
  25. a õiend (tl 85). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  26. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus E. Pavljutšenko apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ning halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata.
  27. Ringkonnakohus on seisukohal, et E. Pavljutšenko apellatsioonkaebuses esitatud väited ei ole aluseks kohtuotsuses toodud põhjenduste ümberhindamisele. Halduskohus ei ole ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, ebaõigesti hinnanud tõendeid ega rikkunud kohtumenetluse norme. 3
  28. Käesolevas asjas esitas E. Pavljutšenko halduskohtule hüvitamis- ja õigusvastasuse tuvastamise nõuded ning taotles Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamist seoses kaebaja hoidmisega külmas kartserikambris alates 08.12.2011-19.03.2012 ja kaebaja hoidmisega kartseris õhukeses kartseririietuses alates 15.02.2012 ning sellega seoses kahju hüvitamist summas 10 000 eurot. Asja materjalide pinnalt ei ole aga võimalik tuvastada, et vastustaja oleks olnud tegevusetuses, so et kambris, kus viibis kaebaja perioodil 18.12.2011-19.03.2012 oleks olnud külm, et kambri põrand oleks olnud külm ja kaebaja külmetas ka õhukese kartseririietuse tõttu. Halduskohus ei ole tuvastanud, et kambris nr 3402 oleks õhusoojus alla 18°C ja see oleks Vabariigi Valitsuse 26.01.
  29. a määruse „Eluruumidele esitatavad nõuded“ p 7 rikkumine. Toimiku materjalidest nähtuvalt teatas vastustaja 08.02.2012 kaebajale (tl 76), et Viru Vangla eluhoonete kütteks on ette nähtud põrandaküttega vesikeskküttesüsteem. Kogu vanglakompleks on aastaringselt ühenduses soojatootjaga, kõikides siseruumides hoiab etteantud normidele vastavat temperatuuri automaatika, mille on häälestanud AMECON OÜ (protokoll 06.03.
  30. a nr 071334 „Küttesüsteemi tasakaalustusventiilide mõõtmine“). Katsetused teostati 10.12.
  31. a – 28.02.
  32. a. AMECON OÜ on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt ja omab kütte-ja jahutussüsteemide mõõtmise valdkonnas registreerimistunnistust LO
  33. Viru Vangla küttesüsteemid on töötanud vangla käivitamisest peale laitmatult. Kaebaja kambri sisetemperatuur mõõdeti 10.01.
  34. a infrapuna termomeetriga Fluke
  35. Mõõtmine toimus vastavalt juhendile. Kaebaja kambri sisetemperatuur vastab Vabariigi Valitsuse 26.01.
  36. a määrusele nr 38 „Eluruumidele esitatavad nõuded“. Ka vangla finants- ja majandusosakonna peaspetsialist V. Kallip märgib oma 20.02.
  37. a õiendis, et kogu vanglakompleks on aastaringselt ühenduses soojatootjaga, kõikides siseruumides hoiab etteantud normidele vastavat temperatuuri (so mitte alla 18°C) protsessoriga varustatud automaatjuhtimisseade. Ühtegi riket küttesüsteemis ei ole esinenud ning ka kambri nr 3402 temperatuur vastas kehtestatud nõuetele (tl 85). Halduskohtus on vaidlustatud otsuse alapunktis „Vastustaja vastuväited“ küll kirjutanud, et: „Vastustaja märgib, et kambris nr 3042 toimus nõuetekohane sisetemperatuuri mõõtmine 10.01.2012.“ , kuid on ilmselge, et halduskohus on lihtsalt eksinud kambri numbri märkimisel ja tegemist on ebatäpsusega kohtuotsuses. Vastustaja ei ole kusagil väitnud, et mõõtmised toimusid kambris
  38. Vastustaja 31.05.
  39. a vastuse punktist 2.4 tulenevalt on vastustaja selgitanud temperatuuri mõõtmist kambris nr 3402, kus asus E. Pavljutšenko. Seda, et mõõtmised toimusid just kambris 3402, tõendab ka Viru Vangla finants- ja majandusosakonna peaspetsialisti V. Kallipi 20.02.2012 õiend.
  40. Tõendamata on ka kaebaja väide, et õhukese kartseririietuse tõttu ta külmetas kartseris olles. Halduskohus tuvastas, et kartseris viibides anti kaebajale kartseri arvel olev riietus vastavalt VangS § 651 lg
  41. Kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad antakse kartseris viibimise ajaks hoiule ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist. Viru Vanglas kasutusel olev kartserivorm koosnes linasest riidest pükstest ja lühikeste käistega särgist.
  42. a asendus linane kartserivorm uue puuvillase kartserivormiga ja seetõttu vahetati kaebajal
  43. a kartserivorm välja uue vastu. Kartserivorm ongi mõnevõrra õhem, kui tavaline vangla vorm. Viru Vangla direktori 18.10.
  44. a käskkirjaga nr 1.1-1/198 on kinni peetavatele isikutele, k.a kartserikaristuse kandmise ajal, antud luba ajaperioodil 19.10.2011 – 30.04.2012 omada kambris ühte komplekti isiklikku pikka aluspesu, so kartseririiete all oli lubatud kanda pikka sooja aluspesu. Alates 27.01.2012 on kaebajal olnud soe pesu kambris. Seega oli kaebajal võimalus soojalt riietuda ja ei ole usutav, et ta pidi sellest hoolimata külma taluma. 4 Tuvastatud ei ole ka seda, et kaebaja tervis oleks kannatanud ja et ta oleks pöördunud meditsiiniosakonda seoses väidetava kartseris külmetamisega. Toimiku materjalidest nähtuvalt on vangla edastanud kohtule koopiad kaebaja tervisekaardist ja sellest nähtuvalt viibis kaebaja 06.02.2012 arst J. Kogani juures, kus toimus kaebaja üldläbivaatus, kuid kaebusi tal ei olnud ja arsti vastuvõtule ta ei soovinud minna (tl 87). 17.02.2012 on kaebajal tervisekaardi väljavõtte kohaselt diagnoositud krooniline periodontiit ja 27.04.2012 hambakaariese, e. hambaaukude esinemine, kuid neid diagnoose ei saa kuidagi seostada väidetavalt külmas kartserikambris viibimisega. Internetist kättesaadava info kohaselt on hambakaaries nakkushaigus, mida tekitavad inimese suus elavad mikroobid. Periodontiit on aeglaselt progresseeruv krooniline tõbi, mis on põhjustatud bakterite poolt, kes akumuleeruvad hammaste pinnale ning igemevahedesse. Periodontaalsed patogeensed bakterid kutsuvad esile põletikulise vastuse, mille tagajärjel tekib igemepõletik. Ravi mitteõigeaegsel osutamisel haigus progresseerub ja tekib periodontiit. Haiguse ravimata jätmisel on tagajärjeks hammaste väljakukkumine. Periodontiidi tekkepõhjusteks võivad olla ka suitsetamine, rasvumine ja pärilikkus ning geneetilised iseärasused (vt. http://www.tymri.ut.ee/sites/default/files/www_ut/bak2013_kristi_sonn.pdf). Seega ei anna kaebaja väited, et tal kukkusid ajavahemikus 08.12.2011- 26.09.2012 välja kõik hambad ja proteesid, alust asuda sisukohale, et kaebaja hammastega seotud probleemid on tekkinud just sellest, et ta viibis väidetavalt külmas kartserikambris.
  45. Halduskohus on põhjendatult jätnud rahuldamata ka kahju hüvitamise nõude, kuna ei ole tuvastanud, et vastustaja oleks oma toimingutega tekitanud kaebajale kahju inimväärikuse alandamisega. Ei ole tuvastatud, et vangla käitus süüliselt, või et oleks rikutud kaebaja õigusi ja oleks sellega alandatud kaebaja inimväärikust. Tuvastatud ei ole, et vangla toimingud seoses kaebaja kartserikambrisse panemisega ja kartserikambri tingimustega ning nende kontrollimisega oleks olnud õigusvastased. Seoses sellega, et kartserikambri, kus kaebaja viibis, temperatuur oli normis ja kartseririietus vastas VangS § 651 lg 2 ning et kaebaja õigusi ja tema inimväärikust ei olnud alandatud, on kaebus jäetud põhjendatult tervikuna rahuldamata. Agu Timmi Einar Vene 5 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.