4-13-7753/8

Väärteoasi nr.4-13-7753 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev

1. detsembril 2013.a Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Sirje Luga Tõlk Katrin – Jana Vaab Vaidlustatud lahend Xxx18.11.2013.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna menetlusteenistuse väärteomenetleja Galina Kuuse (Kuusk) 29.10.2013.a. otsusele väärteoasjas nr. 2316,13,007436 Kaebuse esitanud isik XXX, isikukood: xxx, elukoht: xxx Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: XXX kohtuvälise menetleja esindajad: Liane Stepanova ja Liisi Närep KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna menetlusteenistuse väärteomenetleja Galina Kuuse (Kuusk) 29.10.2013.a. otsus väärteoasjas nr. 2316,13,007436 ning lõpetada käesolevas väärteoasjas menetlus VTMS § 30 lg.1 p.1 alusel. Jätta rahuldamata Xxxtaotlus mõista Xxxvälja Xxx´ile tekitatud kahju saamata jäänud sissetuleku osas septembri kuu eest summas 320 (kolmsada kakskümmend) eurot ja mittevaraline kahju osas summas 500 (viissada) eurot. Tulenevalt VTMS § 7 on Xxx´il õigus kahju hüvitamise nõudes pöörduda tsiviilkohtusse tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 08.01.2014.a. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna menetlusteenistuse väärteomenetleja Galina Kuuse (Kuusk) poolt 29.10.2013.a. väärteoasjas nr. 2316,13,007436 tehtud otsusega tuvastati, et Xxx 25.08.2013.a kella 06:15 ajal A. Laikmaa tänaval, Kesklinna linnaosas, Tallinna linnas lõi jalaga vastu sõiduautot Škoda Rapid, reg nr xxx, tekitades luugi parempoolsele küljele ülaossa suure mõlgi, tekitades oma teoga varalist kahju 1191.75 EUR. Oma sellise käitumisega pani Xxx toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud menetlusaluse isiku Xxxülekuulamise protokolliga 02.10.2013.a, fototabeliga, Auto 100 Tallinn AS hinnapakkumisega, tunnistaja Xxxülekuulamise protokolliga 26.08.2013.a ning kutsega Xxx´ile. Väärteootsuse kohaselt rikkus Xxx oma käitumisega Karistusseadustiku § 203, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav KarS § 218 lg. 1 järgi. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalune isik pani nimetatud teo toime tahtlikult. Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja Xxx`ile karistuseks KarS § 218 lg. 1 alusel rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 200.00 eurot. KAEBUSE SISU Xxx esitas 18.11.2013.a. Harju Maakohtule kaebuse, mille kohaselt 02.10.2013.a. koostas Politsei- ja Piirivalveameti, Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna menetlusteenistuse väärteomenetleja Galina Kuusk protokolli nr AB 1270455, mille kohaselt „Isik lõi jalaga vastu sõiduauto Škoda Rapid, reg nr xxx, tekitades luugi parempoolsele küljele ülaossa suure mõlgi, tekitades oma teoga varalist kahju 1191,75 eur, millega pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu." 29.10.2013.a on antud väärteoasjas tehtud otsus, millega on määratud kaebuse esitajale rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 200 EUR. Kaebuse esitaja on kaebuses seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole menetlenud liiklusõnnetust täies ulatuses, jättes väärteoasjas välja selgitamata olulised asjaolud. Nimelt toimus 25.08.2013.a liiklusõnnetus, milles sõiduauto Škoda Rapid, reg nr xxx juht Xxx(isikukood: xxx) Laikmaa tn 5 maja juures tagurdas otsa kaebajale, mille tulemusena kaebaja kukkus ja kaotas teadvuse. Kohale kutsuti politsei ja kiirabi, kes tuvastas kaebajal peapõrutuse. Liiklusõnnetuse kohta koostati ka teade, milles sõiduauto juht Xxxon ennast süüdi tunnistanud kirjutades, et on vastutav liikluskahju põhjustamise eest, kuid väärteoasi on aga algatatud hoopis kaebaja suhtes, kes toimunud liiklusõnnetuses kannatanuks on osutunud. Kaebuse esitaja viitab kaebuses Liiklusseaduse § 223 lg. 1, mis sätestab, et mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Lähtudes eeltoodust leiab Xxx, et rahatrahvi määramine kaebajale ei ole põhjendatud ja samuti väidetava kahju hüvitamise nõudmine summas 1191,75 eurot. 2 Kaebaja leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on oluliselt rikutud väärteomenetlusõiguse normi, kuna kohtuväline menetleja on jätnud kogumata tõendeid väärteoasja lahendamisel oluliste asjaolude kohta. Kaebuse esitaja Xxx leiab, et tegelikult on kahju kannatanud hoopis tema. Kaebuse kohaselt on Xxxliiklusõnnetuse toimumise päevast alates mitmel korral pöördunud peavaludega perearsti poole. Tihti tekivad kaebajal peapööritused. Kaebaja on soovinud leida endale tööd autojuhina, kuna kaebaja seda tööd oskab. See ei ole aga olnud võimalik, sest kaebajal tekkinud peavalude ja peapöörituste tõttu ei saa ta autojuhi tööd teha. Samuti kaebuse kohaselt oli Xxxvõimalus saada tööd taksojuhina alates septembrist kuupalgaga 320 eurot kuus, kuid liiklusõnnetuse tulemusena tekkinud peavalude tõttu kaebaja septembris tööle ei saanud minna. Kaebaja sai tööd alates oktoobrist ning käesolevaks ajaks on kaebajal jäänud saamata töötasu summas 320 eurot septembri kuu eest. Saadud peapõrutuse tagajärjel on kaebaja enesetunne halvenenud ning on kannatanud elukvaliteet. Kaebaja soovib, et Xxx hüvitaks temale mittevaralise kahju seoses läbi elatud kannatuste tõttu. Samuti leiab Xxx, et talle on tekitatud mittevaralist kahju summas 500 eurot seoses liiklusõnnetusest saadud vigastustega, millised seisnevad pidevates peavaludes, mis segavad kaebajal elada normaalset elu. Nimetatud summa palub Xxx kohtul Xxxvälja mõista. Kaebuse esitaja Xxxviitab kaebuses, et LkindlS § 27 lg. 1 sätestab, et jalakäijale ja jalgratturile kindlustusjuhtumi toimumise tõttu tekitatud kahju hüvitatakse ka juhul, kui sõidukijuht ei ole vastutav tekitatud kahju eest ning LkindlS §-st 33 tulenevalt hüvitatakse liiklusõnnetusega seotud mittevaraline kahju. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes LS § 223 lg. 1, LkindlS § 27 lg. 1, § 33 palub Xxx tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna 29.10.2013.a. otsus väärteoasjas nr 2316,13,007436 täies ulatuses ning lõpetada väärteoasjas menetlus, kuna leiab, et liiklusõnnetuse ja sellega seotud kahju põhjustamises on vastutav sõidukijuht Xxxmitte kaebaja. Samuti palub Xxx Xxxvälja mõista tekitatud kahju saamata jäänud sissetuleku osas septembri kuu eest summas 320 eurot ja mittevaraline kahju summas 500 eurot. Kohus juhindub VTMS § 30 lg.1 p.1, § 132 punktist 3, § 133, § 134, §
2. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 3