Obsah (5)

§ 29§ 123§ 87§ 313§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. novembril 2013. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-13-5535 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär X Väär

) §-dest 29 lg 1 p 1 ja 132 p 3, kohus otsustas:

1. Rahuldada menetlusaluse isiku Kaido Kuusiku kaebus.
2. Tühistada Lõuna prefektuuri 09.08.
3. a otsus väärteoasjas nr 2602,13,003773 ja lõpetada menetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel Kaido Kuusiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. 1 I Menetluse käik 20.07.

1. a koostas Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvetalituse liikluspolitseinik X väärteoprotokolli (tl 20) selle kohta, et 20.07.
2. a kella 18:51 ajal Tartumaal Kambja vallas Tartu-Otepää-Sangaste maanteel juhtis Kaido Kuusik mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 140 +/- 5 km/h, millega ületas suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 45 km/h. Sellega rikkus Kaido Kuusik LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo. Lõuna prefektuuri 09.08.
3. a otsusega (tl 13) karistati Kaido Kuusikut LS § 227 lg 3 järgi rahatrahviga 93 trahviühikut, s.o 372 eurot. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel menetlusaluse isiku kahetsusega, kuid arvestas ka sellega, et juhi poolt nii suures ulatuses lubatud sõidukiiruse ületamine on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga- lubatud sõidukiirust ületades juht seab ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Samuti arvestas kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku varasemat käitumist ja seda, et menetlusalune isik ei ole karistusregistrisse kantud. 23.08.
4. a saabus Tartu Maakohtusse Kaido Kuusiku kaebus Lõuna prefektuuri 09.08.
5. a otsusele väärteoasjas nr 2602,13,003773, milles Kaido Kuusik taotleb talle karistuseks määratud rahatrahvi olulist vähendamist. Kaido Kuusik selgitab, et kui ta palus rikkumisest videopilti või fotot, siis öeldi talle, et vähestes autodes on sellised salvestusaparaadid. Kaido Kuusikule näidati kellaaega, kui kiirus võetud oli, kellaajaks oli 17.
6. Selle peale avaldas Kaido Kuusik, et see ei saa tema kiirus olla, kuna ta oli sellel ajal Käärikul ja vaatas autorallit. Politseiametnikud avaldasid seejärel Kaido Kaasikule, et nende seade Stalker on taadeldud. Kaebuse esitaja möönab, et ta võis möödasõidul kiirust ületada kuni 15 km/h, kuid ei saa kindlalt omaks võtta seda näitu, mis mõõdeti politsei poolt. Kui ta oleks saanud trahvi automaatse kiirusemõõtja alusel ja kellaaeg oleks vale olnud, siis ei oleks seda kiirust saanud tema vastu kasutada, kuna kellaaeg ja kuupäev peavad olema õiged. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Kaido Kuusiku karistamisotsus muutmata, kuna süütegu on tõendatud. II Kohtuotsuse põhjendused

§ 123

lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohus, kuulates ära menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja ametniku seisukohad, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada. LS § 15 lg 1 p 1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 3 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis. Tartu Maakohtus 06.11.

1. a kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuse juurde. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt sõitis ta Otepäält Tartusse, kuna käis vaatamas viimast 2 Rally Estonia etappi Käärikul. Autode kolonn oli tal ees, arvab, et oli 6 autot, mis kõik sõitsid ebaühtlase kiirusega, vahepeal sõitis menetlusalune isik 80 km/h ja siis 90 km/h. Kui tuli pikk sirge mäest alla, siis ta pani suuna sisse, hakkas mööda sõitma, siis reastus oma ritta tagasi ja nägi, et politsei pani vilkurid sisse ja peatas. Politseiautos näidati kiirust 140 km/h, mis oli tema jaoks üllatav. Menetlusaluse isiku poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli kellaaeg mõõteseadmel tund aega vale. Kui Kaido Kuusik küsis, kuidas ta saab olla kindel, et see on tema kiirus, siis näidati talle taatlustunnistust. Kuupäeva menetlusalune isik ei mäleta, aga avaldas, et protokollis on õige kiirusemõõtmise kuupäev ning kellaaeg 18.
2. Tunnistaja X selgitas kohtuistungil, et ta oli tööl Rally Estonia ajal. Koos X mõõtsid nad Otepäält tulevate sõidukite kiirust. Oli tihe liiklus. Tuli sõidukite kolonn, milles nad märkasid möödasõitu tegemas valget värvi BMW-d. X fikseeris sõiduki kiiruseks 140 km/h ning lukustas selle kiiruse mõõturil ära. Seejärel lülitasid nad patrullsõidukil sisse sinised vilkurid ja sõitsid maanteele välja, et peatada sõiduk ning sõiduk peatus tee ääres. X läks juhiga vestlema ja kutsus ta patrullsõidukisse, kus hakkasid asja menetlema. Autos küsis isik, kas on videot või kellaaja, kuupäeva osas mingit tõendit, mille peale politseiametnikud ütlesid, et videot ei ole näidata. Juht küsis siis, kas aega on võimalik näidata, politseiametnikud ütlesid, et on küll, kuna neil on kiirusmõõtja Stalker Dual, mis on kogu aeg auto peal ja kui vajutada display peal nuppu, siis näitab kuupäeva ja kellaaega. Fikseerimise kellaaeg oli paigas, aga see oli tund aega vale, kuna suvised ja talvised kellaajad muutuvad. Tunnistaja sõnul võttis rikkuja sellest kinni, et kuidas erineb, politseiametnikud ütlesid, et ei saa seda muuta, teevad kontrollmõõtmise. Seejärel kustutasid nad menetlusaluse isiku rikkumise maha, mõõtsid järgmise sõiduki kiirust ja näitasid talle, et tund aega on erinevus kogu aeg. Menetlusalune isik tunnistas, et võis kiirust ületada, kuna teostas möödasõitu. Kiiruse fikseeris tunnistaja X hetkel, kui menetlusalune isik oli reastumas tagasi enda suunavööndisse. Tunnistaja ei mäleta, mitmest sõidukist menetlusalune isik mööda sõitis, kuid rohkem kui kaks oli kindlasti, nii 3-4 umbes. Kui menetlusalune isik oli möödasõidu teostanud, siis tema ees ei olnud enam autosid.

§ 313

lg 1 alusel kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud X, kes koostas väärteoprotokolli, kinnitas kohtuistungil samuti, et nad teostasid Tartu-Otepää maanteel liiklusjärelevalvet koos X. Ta fikseeris menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiiruseks 140 km/h. Patrullautos olles tekkis vaidlus, kuna laserkiirusmõõtja oli armatuuri peal, menetlusalune isik nägi selle näitu ja küsis, mis näit see on, mille peale tunnistaja X selgitas, et mõõtis sellega menetlusaluse isiku kiirust. Samuti selgitas tunnistaja menetlusalusele isikule, et teine näit on Stalkeri oma, mis on suurem, kuna sellega mõõdeti edasi. Menetlusalune isik küsis tunnistajalt, kuidas saab tema täpselt teada, et see on tema kiirus, kas videot või kellaaega on. Tunnistaja näitas menetlusalusele isikule taatluskleebiseid mõõtja peal, selgitas, et nemad ei ole seadet lahti võtnud. Kuna vaidlus kestis edasi, tegi tunnistaja kaks kontrollmõõtmist ning näitas pärast kiiruse lukustamist isikule kellaaega, mis oli samuti tund aega nihkes. Tunnistaja selgitas kohtuistungil, et Stalkeril saab näidata viimase kiiruse mõõtmise aega, kuid see oli täpselt tund aega erinevuses viimase rikkumisega. Aparaat oli taatluses käinud, erinevus kellaajas võis olla seotud suve-talve kellaajaga. Seega kinnitavad nii menetlusaluse isiku kui ka tunnistajate X ja X ütlused, et kiirusmõõteseadmel, millega Kaido Kuusiku poolt juhitud sõiduki kiirust mõõdeti, oli kellaaeg vale ning erines tegelikust kellaajast tund aega. Kohtuistungil avaldatud 20.07.

1. a liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist (tl 6-7) ja 20.07.
2. a patrullilehelt (tl 17) nähtub, et Kaido Kuusiku poolt juhitud sõiduki liikumiskiiruse mõõtmist teostati 20.07.
3. a kell 18:
4. Liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist ja mõõtevahendi kontroll-lehelt nähtub, et kasutatud on liiklusjärelvalve kiirusemõõteseadet Stalker X antennidega X ja X, 3 mida on testitud 20.07.
5. a kell 09.05 ning seade on olnud töökorras. Kontrollitud on seda, et seadmel on kehtiv taatlus, on olemas kõik kleebised seadme taatluse ja sulgemise kohta ning näidikul on kõik segmendid nähtavad, samuti on testitud heliharki. Tunnistaja X ütlustest nähtuvalt kontrollitakse enne tööpäeva algust kõiki mõõteseadmeid, kuid tavalise kontrollimise käigus ei näita mõõteseade kellaaega. See tuleb ekraanile, kui vajutada ühte nuppu, osad aparaadid ei näita üldse kellaaega. Mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRSS- X kohaselt on kiirusmõõtur Stalker X, seerianumbriga X, taadeldud 24.08.
6. a ning see vastab MKM 12.12.
7. a määruse nr 104 lisa 1 p 8.2 nõuetele. Mõõteseaduse (edaspidi MõõteS) § 5 lg 2 p 2 kohaselt, kui mõõtmine toimub riikliku järelevalve käigus ning mõõtetulemuse alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus või piiratakse eriõigust, siis peab olema mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. MõõteS § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mis on taatluskohustuse täitnud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud MõõteS § 7 lg 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduuridele ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest, piisab mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest. Majandus- ja kommunikatsiooniministri
8. detsembri
9. a määruse nr 104 „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“ lisa 2 p 8.2 kohaselt on liiklusjärelvalves kasutatava kiirusmõõturi taatluskehtivusaeg 1 aasta. Seega oli käesolevas väärteoasjas kasutatud kiirusmõõteseade Stalker DSR X antennidega KCX ja KR X rikkumise fikseerimise hetkel kehtiva taatlustunnistusega. Riigikohus on aga oma 3.05.
10. a lahendis nr 3-1-1-48-13 öelnud: „Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas asunud seisukohale, et kohtuvälisel menetlejal tuleb vaidluse korral tõendada kiiruse mõõtmise tulemuse jälgitavust. Tõendamaks mõõtetulemuse jälgitavust, peab menetleja olema juba kohtuvälises menetluses valmis esitama menetlusalusele isikule mõõtetulemuse jälgitavust kinnitavaid dokumente (eeskätt mõõtevahendi tüübikinnitustunnistus ja taatlustunnistus). Olukorras, kus menetlusalune isik või tema kaitsja vaidlustab kiirusmõõtevahendi näidu õigsust või mõõtevahendi kasutamise õiguspärasust kohtumenetluses, lasub ka maakohtul kohustus uurida asjassepuutuvaid dokumente vahetult, mitte aga piirduda vastutava ametkonna kinnitusega selle kohta, et mõõtevahend oli näiteks töökorras või läbinud nõuetekohase kontrolli. Mõõtetulemuse jälgitavust tõendavate dokumentide uurimise tulemuseks ei saa olla pelgalt tõdemus, et mõõteseaduses märgitud asjakohased dokumendid (nt tüübikinnitustunnistus ja taatlustunnistus) on kiirusmõõtevahendi kohta väljastatud. Oluline on, kas konkreetses väärteoasjas tuvastatud asjaoludel on mõõtetulemus jälgitav“. Käesoleval juhul on menetlusalune isik vaidlustanud kohtuvälise menetleja otsuse seetõttu, et menetlusalusel isikul on kahtlus, et temale näidatud sõidukiirus 140 km/h ei olnud tema sõiduki kiirus. Menetlusalusele isikule on selleks kahtluseks andnud alust asjaolu, et ta peeti kinni 20.07.
11. a kell 18.51, liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli on kantud liikumiskiiruse mõõtmise ajana 18.51, samas näidati menetlusalusele isikule 4 politseiautos näitu kiirusest, mille mõõtmise kellaajaks oli 17.
12. Ka kohtuistungil jäi menetlusalune isik selle juurde, et kellaaeg oli tund aega vale. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad X ja X andsid samuti ütlusi selle kohta, et kiirusmõõteseadmel oli kellaaeg tund aega vale. Tunnistajad põhjendasid kellaaja erinevust sellega, et probleem võis olla tarkvaras või siis suvise ja talvise kellaaja muutumisega seonduvalt. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas kohtuvaidluste käigus, et on suhelnud ka taatlust läbiviiva isikuga, kelle väitel on aparaadid uued ja vahetuvad tihti, millest võib olla tingitud kellaaja muutus. Samuti võib kohtuvälise menetleja esindaja sõnul tuleneda kellaaja muutus sellest, et oleme erinevates ajavööndites, aga taatlus tehakse kord aastas. Kohtuvälise menetleja esindaja poolt kohtule esitatud väärteoprotokoll AB X, mis on koostatud teise isiku kohta samal kuupäeval, s.o 20.07.
13. a kell 19.43 fikseeritud kiiruse ületamise kohta samal teelõigul, kus mõõdeti Kaido Kuusiku kiirust, ei tõenda seda, et Kaido Kuusikule näidatud kiirusemõõturi näit kajastas Kaido Kuusikule etteheidetavat lubatud suurima sõidukiiruse ületamist. Hilisemal kiiruse mõõtmisel on kasutatud väärteoprotokollist nähtuvalt ka teist kiirusemõõteseadet – laserkiirusemõõtjat. Kohtulikul uurimisel ei olnud võimalik välja selgitada, millest võis olla tingitud kiirusemõõteseadmel tegelikust kellaajast ühe tunni võrra erinev kellaaeg. Seda ei ole võimalik selgitada talve- ja suveaja kellaaja erinevustega. Kiirusemõõteseade on taadeldud
14. a augustis, Kaido Kuusiku kiirust mõõdeti sellega
15. a juulis, seega mõlemal juhul on tegemist suveajaga. Erinevus kellaajas seab vaatamata sellele, et seade on nõuetekohaselt taadeldud, mõõtmistulemused kahtluse alla ja seda kahtlust ei ole võimalik kõrvaldada.

§ 2

sätestab, et kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kuna kohtule esitatud tõendite alusel ei ole võimalik usaldusväärselt tõendada, kui suur oli Kaido Kuusiku poolt juhitud sõiduki kiirus, tuleb Lõuna prefektuuri 09.08.2013. a otsus väärteoasjas nr 2602,13,003773 tühistada ning väärteomenetlus Kaido Kuusiku suhtes

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada tema teos väärteotunnuste puudumise tõttu.

Ingeri Tamm Kohtunik 5