1-10-2288/46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 11.12.2013, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-10-2288 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Tõlk Tatjana Šibajeva Prokurör Enn Pustak Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vadim Tšernjajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu VADIM TŠERNJAJEV, isikukood 38106152217, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 15.10.2009 ja lõpp 15.10.2015 Kohtuasja läbivaatamise aeg 21.11.2013, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §

1. RESOLUTSIOON Jätta VADIM TŠERNJAJEV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 14.10.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vadim Tšernjajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vadim Tšernjajev on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 31.03.2010 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti kuus aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 15.10.2009 ja lõpp 15.10.
2. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kinnipeetav taotles ka ise tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav õpib käesoleval hetkel abikokaks ja õpib riigikeelt. Kinnipeetav avaldas, et soovib vangistuses võimalikult palju õppida. Vabatahtlik tegevus on seotud narkovastase ennetusega. Täielikult on vabanenud narkootikumidest ning tegeleb nüüd spordiga. Kinnipeetav avaldas, et välja saades tahaks jätkata õpingutega ning minna tööle ning näha muud elu peale vangla. Kuritegusid sooritada ei kavatse ning palus võimalust näidata, et suudab kuritegude toimepanemisest hoiduda. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toeta. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et kuigi Viru Vangla poolt 05.09.2013 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, nõustub kohus prokuratuuriga ja leiab, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. V. Tšernjajevi varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Isikut on korduvalt - kümnel korral - karistatud nii tingimisi, kui ka reaalse vangistusega. Vangistuses viibib kuuendat korda. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 23.03.2010 kohtuotsusest nähtub, et käesoleva vangistuse aluseks olevad narkokuriteo pani V. Tšernjajev toime hiljemalt 15.10.2009, st vahetult pärast eelneva (16.05.2009) kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest vabanemist 13.07.
3. V. Tšernjajev kannab karistust narkokuriteo toimepanemise eest, mis oli toime pandud ajal, mil tema suhtes olid jõus veel mitmed narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistused. Olukorras, kus kogu maailmas on narkootikumide vastu võitlemine seatud riikide prioriteediks number üks, ei täida narkokuritegude puhul süüdimõistetute vangistusest ennetähtaegne vabastamine üldjuhul oma eesmärki. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval kaks kehtivat ja neli lõppenud distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohus nõustub prokuratuuriga, et käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus V. Tšernjajev pole ka vangistuses olles õppinud käitumisreegleid järgima ning on toime pannud korduvaid distsiplinaarrikkumisi on põhjendatud oht, et vabaduses võib ta samuti õiguskorda suhtuda ükskõikselt ning jätkata kuritegude toimepanemist. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kiritarvitamisega ja narkootikumide tarvitamisega (väärteomenetluse korras korduvalt karistatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ning alkoholiseaduse alusel, kriminaalkorras KarS § 424 alusel karistatud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 10.02.2009 kohtuotsusega) mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks. Tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on isiku ebakorrapärased sissetulekud olnud soodusteguriks kuritegude toimepanemisel. Kuivõrd kinnipeetaval puudub vabanedes kindel töökoht, siis on oht uue kuriteo toimepanemiseks materiaalse kasu saamise eesmärgil kõrge. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Kohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord umbes ühe aasta ja kümne kuu jooksul suudab selle läbida nõuetekohaselt. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik