← Eesti

4-13-2473/14

Väärteoasi nr 4-13-2473 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2013 Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-13-2473 Kohtunik Larissa Prokopenko Väärteoasi kaebemenetluses Vladimir Buravljov´i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaev 08.04.2013 otsusele nr 2440,11,009293 Menetlusalune isik Vladimir Buravljov, isikukood: 36004212266, xxx Juhindudes VTMS § 120, § 132 p 3, 134, 135 kohus O T S U S T A S: Tühistada kohtuvälise menetleja 08.04.2013 otsus väärteoasjas 2440,11,009293 ning lõpetada väärteomenetlus antud asjas VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega. Menetluskulud jätta riigi kanda. Kohtuotsus saata Ida Prefektuurile ning Vladimir Buravljovile VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. 1 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsus jõustub 30-päevase tähtaja möödumisele järgmisel kuupäeval, alates kohtuotsuse koopia kättesaamise järgmisest kuupäevast. Kui 30-päevase tähtaja viimane päev langeb puhke- või pühapäevale, loetakse 30-päevase tähtaja viimaseks kuupäevaks lähim tööpäev. MENETLUSE KÄIK 11.03.2013 koostas Ida prefektuuri avariipolitseinik Roman Kozlov väärteoprotokolli AB 1055366 (lk 16) Vladimir Buravljovi suhtes selle fakti kohta, et xxx-xxxxxx xxx juures juhtis Vladimir Buravljov mootorsõidukit xxx, sõitis otsa jalakäijale, kes ületas ülekäigurada, millega tekitas liiklusõnnetuse ja varalise kahju. Nimetatud teoga rikkus Vladimir Buravljov LS § 33 lg 1, § 35 lg 4; § 50 lg 3 p 1 nõudeid. Vladimir Buravljovi tegu on kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi. Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 11.03.2013 (lk 16). Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaev tegi 08.04.2013 otsuse nr 2440,11,009293, milles leidis, et Vladimir Buravljovi rikkumine on tõendatud tunnistaja ütlustega, fototabeliga, skeemiga, liiklusekspertiisiaktiga nr 13E-LL
  2. Otsuse kohaselt juhtis menetlusalune isik väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit ning sõitis otsa jalakäijale, kes ületas ülekäigurada, millega tekitas liiklusõnnetuse ja varalise kahju. Menetlusalune isik rikkus LS § 50 lg 3 p 1; § 35 lg 1; § 33 lg
  3. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati Vladimir Buravljovi LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o summas 100 eurot. VTMS § 74 lg 1 p 15 alusel mõisteti Vladimir Buravljovilt välja menetluskulud: liiklusekspertiisi eest 457 EUR ja joobe tuvastamise eest 14 EUR. 26.04.2013 saabus Viru Maakohtule Vladimir Buravljovi kaebus tema suhtes 08.04.2013 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2440,11,
  4. KAEBUS 26.04.2013 esitatud kaebuses palub menetlusaluse isik Viru Maakohtul lähtudes VTMS § 29 tühistada Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaev 08.04.2013 otsus nr 2440,11,009293, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Kaebuse kohaselt juhtis ta xxx sõiduautot lubatud kiirusega ja isegi aeglasemalt 30-35 km/h, kuna ilmastikuolud olid halvad, sadas vihma, asfalt oli märg, jalakäijate ülekäigurada oli halvasti valgustatud. Järsku kuulis ta lööki ning ta peatus. Sõidukis oli temaga koos töökaaslane Vxxx Kxxx, kes ilmus juhi kõrval esiistmel. Väljudes nägi ta naist, kes istus sõiduteel. Vladimir Buravljov kutsus viivitamatult kiirabi ja politsei. Ta pani tähele, et kannatanul puudus helkur, millest teavitas ka saabunud politseinikke. Ta pani naise istuma oma sõiduauto tagaistmele ning viis ta haiglasse. Ka Vxxx Kxxxv ei näinud seda naist ülekäigurajal.Kaebuse esitaja on kindel, et ei rikkunud liikluseeskirju ja tegi kõik õigesti. Ta ei näinud kannatanut ülekäigurajal. Kannatanu koti peal olevat helkurit polnud näha, kuna see 2 polnud nõuetekohaselt kinnitatud. Kannatanu ei veendunud enne sõidutee ületamist selle ohutuses. KOHTUMENETLUS Viru Maakohtu 04.06.2013 määrusega võeti kaebus menetlusse ning määrati kohtuistungi ajaks 31.10.
  5. 23.10.2013 saabus kohtusse Vladimir Buravljovi avaldus, milles palub lükata edasi 31.10.2013 määratud kohtuistung, kuna temaga juhtus 05.07.2013 kaevanduses tööõnnetus, mille tagajärjel on ta praegu voodihaige ning ei ole võimeline kohtuistungile ilmuma. Kohus tegi 25.10.2013 päringu perearstile Vladimir Buravljovi tervisliku seisundi kohta. 01.11.2013 esitas perearst Lxxx Kxxx kohtule vastuse, mille kohaselt ei ole Vladimir Buravljov hulgitrauma järgse seisundi tõttu võimeline iseseisvalt pikalt istuma ja seisma. Vajab pikaldast taastusravi, dünaamika hindamine orienteeruvalt poole aasta pärast. KOHTU SEISUKOHT VTMS § 29 lg 1 p 5 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödas. KarS § 81 lg 3 kohaselt väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Käesolevas väärteoasjas ei esine KarS § 81 lõikes 7 nimetatud väärteo aegumistähtaja kulgemise peatumise aluseid. Riigikohus on leidnud
  6. Novembril 2011.a otsuses nr 3-1-1-103-11, et „/,,/ aegumine on väärteomenetluses absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist /,,/. Samasugusele järeldusele on Riigikohus jõudnud ka mitmetes varasemates otsustes (nr 3-1-1101-10, nr 3-1-1-14-10, 3-1-1-19-07 jne). Antud asjas on väärtegu toime pandud 02.12.2011 ning lähtudes ülaltoodust aegus see 02.12.
  7. Seoses sellega tuleb väärteomenetlus Vladimir Buravljovi suhtes VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel lõpetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.