) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja on hagejate isa ja ta on kohustatud hagejaid ülal pidama. Elatise nõuet elatise alammääras, käesoleval aastal summas 160 eurot, ei ole vaja põhjendada ja tõendada. Hagejate nõue on esitatud summas kummagi hageja kohta 200 eurot kuus. Kohus selgitas hagejate esindajale, et alamäärast suuremat elatist peab hagejate seaduslik esindaja tõendama. Hagejate seadusliku esindaja esitatud kirjalikud tõendid hageja I treeningukulude kohta ja hageja II lasteaiakulude kohta, ei tõenda elatise nõuet üle elatise alammäära. Muid kirjalikke tõendeid hagejate seaduslik esindaja ei ole esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatuid avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on tunnistanud hagejate nõuet summas 177.50 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kummagi hageja kasuks välja 177.50 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hagejate seadusliku esindaja ja kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.