Obsah (6)

§ 127§ 104§ 101§ 130§ 139§ 128

2-12-28705 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Viktor Brügel Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 22. märts 2013.a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Ts

) § 130 lõike 1 kohaselt kuulub see kahju hüvitamisele. Kuna pankroti tagajärjel lõpetati OÜ XXX kui juriidiline isik ja ta kustutati äriregistrist, siis läks riigile üle kahjuhüvitise maksmise kohustus alates juriidilise isiku lõpetamise otsus Viru Maakohtu 01.11.2010.a määrusega kinnitamisest. 29.06.2011.a pöördus hageja kostja poole avaldusega kahjuhüvitise väljamaksmiseks. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti 31.10.2011.a vastusega keelduti hagejale töövigastusest tingitud tervisekahju hüvitise määramisest, kuna tööõnnetuse põhjustas väidetavalt töötajapoolne tööohutusnõuete rikkumine. Hageja hinnangul ei vasta Sotsiaalkindlustusameti vastuse järeldused tegelikkusele ja Sotsiaalkindlustusamet on valesti kohaldanud materiaalõiguse normi. Hageja keskmine palk viimase täielikult töötatud kuue kuu (2009.a jaanuar kuni juuni) andmete alusel oli 797,63 eurot. Viimase 12 kuu palga kohta hagejal andmeid ei ole. 01.01.2011.a kuni 31.03.2012.a oli hagejale määratud igakuine riiklik pension 171,46 eurot ja alates 01.04.2012.a 153,39 eurot. Alates 03.06.2011.a kuni 31.03.2012.a on hageja sissetulek vähenenud 386,88 eurot ja alates 01.04.2012.a 325,19 eurot. Hageja taotleb talle tekitatud varalise kahju hüvitamist eeltoodud määrades. Hageja leiab, et talle tekitati mittevaralist kahju, mis seisneb elukvaliteedi ja enesehinnangu languses. Hageja hindab talle tekitatud mittevaralise kahju suuruseks 20 000 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuiselt 03.06.2011.a kuni 31.03.2012.a hüvitis 386,88 eurot ja alates 01.04.2012.a 325,19 eurot varalise kahju hüvitamiseks ning 20 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks (tl 1-2).

1. Hageja leiab oma 01.10.2012.a seisukohas, et kostja seisukoht hageja nõude täies ulatuses rahuldamata jätmise kohta on väär ning põhjendamatu, kuna ka tööõnnetuse uurimiskokkuvõtte kohaselt tuvastati ettevõtte süü. Tööinspektor tuli järeldusele, et tööandja ei viinud töökeskkonna sisekontrolli läbi piisava põhjalikkusega ja ettevõttele tehti sellekohane ettekirjutus. Hageja on seisukohal, et uurimiskokkuvõte tugineb osaliselt valedele seletuskirjadele, millised kirjutati 2 2-12-28705 ettevõtte survel ettevõttele soodsas valguses. Hageja enda seletuskiri pole tema kirjutatud, vaid ainult tema poolt allkirjastatud haiglas raskes tervislikus seisundis (tl 92).
2. 29.01.2013.a toimunud kohtuistungil jäi hageja oma hagiavalduse juurde. Hageja palub, et vaidlus lahendataks lepinguõiguse, mitte deliktiõiguse alusel. Hagejal oli sõlmitud tööleping (tl 135-141). Kostja vastuväited
3. Kostja 30.08.2012.a vastuse kohaselt kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni poolt läbi viidud tööõnnetuse kohta uurimistoimikust nähtub, et tööandja OÜ XXX on korraldanud hagejale täiendõppe 10.07.2008.a elektriohutusalaste teoreetiliste ja praktiliste teadmiste kohta. Juhendamised tööohutuse eeskirjadest sh elektriohutuse eeskirjadest on läbi viidud 03.03.2008.a. Täiendavad juhendamised on läbi viidud 26.11.2008.a, 16.03.2009.a ja 15.06.2009.a on toimunud tootmisliini Masa-Henke konspekti instrueerimine. Iseseisvalt lubatud tööle asuda 15.06.2009.a. 14.09.2009.a tööpäeva hommikul asus hageja omavoliliselt, kedagi hoiatamata, määrima tootmisliini tihendusmasina metallist tõukeplaatide tõukemehhanisme. Hageja ei lülitanud sealjuures masinaid välja ega kinnitanud juhtimispuldi juurde kohustuslikku ohutusplakatit teistele töötajatele teadmiseks. Eirates masina kasutamisjuhendeid ning tööohutusnõudeid ohustas hageja oma tegevusega teadlikult nii enda tervist ja elu kui ka seadis ohtu oma kaastöötajate tervise ja elu. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et ohu allikaks oli kannataja ise ning oma 100% süülise käitumisega põhjustas õnnetuse. Seega puudub hagejal õiguslik alus kahjuhüvitise nõudeks. Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu on juba alustanud hagejale töövõime kaotusest tulenevalt riikliku pensioni maksmist. Hagejale on määratud alates 12.01.2010.a töövõimetuspension. Lisaks pensionile hüvitatakse hagejale tervisekahjustusest tingitud lisakulud: retseptiravimid, sanatooriumituusikud (10 päeva statsionaarset või 14 päeva ambulatoorset taastusravi aastas), sõidukulud raviasutusse või sanatooriumi. Sotsiaalkindlustusameti 04.05.2011.a otsusega nr 740535 tuvastati hagejal püsiva töövõime kaotuse protsent 70%, põhjus töövigastus alates 01.01.2011.a kuni 31.01.2012.a. Korduvekspertiisi taotlemise tähtaeg oli 05.12.2011.a – 20.12.2011.a. Korduvaekspertiisi tuvastamise ajaks oli hageja tervislik seisukord paranenud, millest tulenevalt tuvastati Sotsiaalkindlustusameti 09.03.2012.a otsusega nr 843765 tema töövõime kaotuse protsent 60%, põhjus töövigastus. Tulenevalt hageja tervise taastumisest vähendati püsiva töövõime kaotuse protsenti, millest tulenevalt väheneb ka töövõimetuspension. Seega on hageja nõue sissetuleku vähenemise osas alusetu. Hageja töövõime on käesolevaks hetkeks säilinud 40% ulatuses ning hageja tervislik seisukord ei takistanud tal tööle tagasi pöördumast ka pärast töövigastusest paranemist, kui tema töövõime kaotus oli vähemalt 70%. Hageja majanduslik seisukord hakkas halvenema pärast tema vabastamist töölt seoses XXXOÜ pankrotiga, millel aga puudub seos hageja tervisliku seisundiga. Kostja on seisukohal, et hageja nõude esitamine tervisekahjustuse hüvitise väljamõistmiseks ei põhine tema töövõimetuse protsendi määramisel, sest hageja ei ole vaidlustanud Sotsiaalkindlustusameti 09.03.2012.a otsust nr 843765 , millega vähendati tema püsiva töövõime kaotuse protsenti – 10% võrra, kuivõrd hageja nõue põhineb tema majandusliku seisukorra parandamiseks. Hageja väitel tekitati temale mittevaralist kahju, mis seisneb elukvaliteedi ja enesehinnangu languses. Arvesse võttes ülaltoodut on kostja seisukohal, et hageja mittevaralise kahju nõue on selgelt alusetu ning on ülehinnatud, olles tingitud pigem riigi üldisest majandusolukorrast ning olukorrast tööturul. Kostja palub hageja nõue jätta rahuldamata täies ulatuses (tl 26-29).
4. Kostja jäi oma 05.11.2012.a täiendava seisukohas ja 29.01.2013 kohtuistungi teesides varasemalt esitatud seisukohtade juurde (tl 95-97, 135-141,143-146). Kohtuotsuse põhjendused 3 2-12-28705
5. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos hageja täiendavate seisukohtadega, kuulanud pooled ja tunnistajad ära kohtuistungil ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
6. Kohus on poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja asjas läbivaadatud tõendite alusel tuvastanud järgmised asjaolud: - Hageja töötas alates 22.02.2007.a OÜ-s XXX valveelektrikuna (tl 65-69); - 14.09.2009.a juhtus hagejaga OÜ-s XXX Masa-Henke tootmisliinil pakkimis-jaoskonnas tööõnnetus, mis tekitas hagejale raske tervisekahjustuse (tl 46-47); - Hageja keskmine palk viimase täielikult töötatud kuue kuu alusel (jaanuar – juuni 2009) oli 797,63 eurot (tl 11); - 31.08.2010 kuulutati välja OÜ XXX pankrot; - 01.11.2010 seoses OÜ XXX kui juriidilise isiku äriregistrist kustutamisega läks riigile üle kannatanule kahjuhüvitise maksmise kohustus; - 04.05.2011 Sotsiaalkindlustusameti otsusega tuvastati hagejal osaline töövõimetus, töövõime kaotuse protsent 70 %, põhjus töövigastus. Püsiva töövõimetuse kestus alates 31.01.2011.a kuni 31.01.2012.a (tl 6); - 01.01.2011 kuni 31.03.2012 oli hagejale määratud igakuine riiklik pension 171,46 eurot ja alates 01.04.2012 summas 153,39 eurot (tl 10); - 02.06.2011 lõpetati hagejaga tööleping TLS § 89 lg 2 p 2 alusel (tl 5); - 09.03.2012 Sotsiaalkindlustusameti otsusega tuvastati hagejal osaline töövõimetus, töövõime kaotuse protsent 60 %, põhjus töövigastus. Püsiva töövõimetuse kestus alates 31.01.2012.a kuni 31.01.2015.a (tl 7); - 31.10.2011 keeldus Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniamet hageja avalduse rahuldamisest talle tööülesannete täitmisel saadud vigastustega tekitatud kahju hüvitamiseks (tl 8),
7. Hageja on esitanud hagis kostja vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude, täpsustamata, kas ta tugineb lepinguõigusest või deliktiõigusest tulenevatele hüvitisnõude eeldustele. Kohtuistungil hageja märkis, et vaidlus tuleks lahendada lepinguõiguse, mitte deliktiõiguse alusel. Kuivõrd hageja ja tööandja vahel oli sõlmitud tööleping, tuleb esmalt kontrollida, kas sellest tulenesid tööandja kohustused hagejale tekitatud kahju ärahoidmiseks.

§ 127

lg 2 tulenevalt lepingulise kohustuse rikkumise korral piiratakse rikkuja vastutust teel, et hüvitamata jäetakse kahju ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud rikutud kohustuse eesmärgiks, ning

§ 127

lg 3 alusel sel teel, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Seega ei loeta lepingulist kohustust rikkunud isikut vastutavaks sellist liiki kahju põhjustamise eest, mille tekkimist lepingu täitmine ei pidanud ära hoidma, ning üldjuhul ei pea kohustust rikkunud isik hüvitama ettenägematut kahju.

§ 127

lg 2 ja 3 võimaldavad seega jätta tähelepanuta lepingulise kohustuse rikkumisest tulenevad negatiivsed tagajärjed, mis on küll põhjuslikus seoses lepingu rikkumisega, kuid on mõistliku inimese seisukohalt vaadates erakordsed. Hageja ja tööandja vahelises töölepingus puuduvad konkreetsed sätted, mis oleksid suunatud töötajale kahju tekitamise ärahoidmisele, kuid lõppsätete kohaselt pooled juhinduvad töölepingus sätestamata küsimustes töölepinguseadusest ja muudest tööõiguslikest normatiivaktidest (tl 65-66). Töölepingu seaduse (TLS) § 15 lg 1 p 5 kohaselt töötaja peab hoiduma tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara; TLS § 28 lg 1 p 6 kohaselt peab tööandja tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; p 7 kohaselt tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid. Kohus leiab, et nimetatud kohustused on suunatud töötajatele tervisekahjustuste ärahoidmisele, seega tuleb kostja lepingulist vastutust hagejale tekitatud tervisekahju eest kohtu hinnangul jaatada. 4 2-12-28705

1. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja muutus osaliselt töövõimetuks 14.09.2009 toimunud tööõnnetuse tagajärjel Masa-Henke tootmisliini pakkimisliinil, mis hagejale ootamatult tööandja töötaja poolt käivitati ja mille tõttu hageja pea, kael ja õlad suruti liinil asuva plokivirna ja tihendusmasina vahele ja hageja sai raskeid tervistkahjustavaid kehavigastusi. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg 1 loetakse tööandja vastutavaks oma töötajate käitumise ja nendest tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest. Asjas on vaidlusalune, kas hagejale tekitatud kahjulik tagajärg oli põhjuslikus seoses hageja või kostja või mõlema tegevuse / tegevusetusega. Samuti peab olema tuvastatud, kas hageja sai tööõnnetusega seonduvaid tervisekahjustusi sellepärast, et kostja rikkus kannatanuga sõlmitud töölepingut.
2. TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni tööinspektor-uurija Tiit Tabori poolt 27.10.2009.a koostatud tööõnnetuse uurimiskokkuvõtte kohaselt raske tööõnnetuse kohta, mis toimus 14.09.2009.a OÜ-s XXX kannatanu XXX´iga (hagejaga), tööõnnetuse asjaoludest selgub, et: 1) hageja eiras tööandja juhiseid ja tööohutusnõudeid. Ta läks pakkimisliini tihendusmasina tõukemehhanismide juurde teostama töid, asudes samal ajal töövahendi ohutsoonis, kedagi ette hoiatamata ja tootmisliini seiskamata. Töötervishoiu ja töö-ohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 1 p 5 sätestab, et töötaja on kohustatud tagama vastavalt välja-õppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda. Kannatanu rikkus tööandja ametijuhendit nr 21, mille punkti 2.3 kohaselt peab jälgima tööde teostamisel töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; punkti 2.4 kohaselt peab töövahendite profülaktilisel ülevaatusel kasutama ohutuid töövõtteid; punkti 2.5 kohaselt peab jälgima töövahendite sisse- ja väljalülitamise ning peatamiseks kehtestatud nõudeid; punkti 2.9 sätestab, et töövahendite juures avastatud riketest peab koheselt teavitama otsest ülemust või vahetuse ülemat. Tööandja tootmisliini Masa-Henke kasutusjuhendi järgselt on töötajal keelatud viibida tihendusmasina töö alas ja peab olema ettevaatlik ülevaatuste, puhastamiste ning määrimistööde läbiviimisel (kinnikiilumise, kinnipigistamise oht).
3. XXXOÜ ei kontrollinud piisavalt töötaja ohutusnõuete täitmist tööülesande teostamise ajal. TTOS § 13 lg 1p 2 järgi tööandja on kohustatud tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist. Hagejaga toimunud raske tööõnnetuse põhjustest järeldub, et XXXOÜ-s ei viidud läbi töökeskkonna sisekontrolli piisava põhjalikkusega, kavandamaks, korraldamaks ja jälgimaks tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt TTOS-s või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. TTOS § 13 lg 1 p 1 järgi tööandja on kohustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused (tl 3-4, 40-86,100-124).
4. Eeltoodust tulenevalt kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tööõnnetuse põhjuseks oli hageja enda 100 % süüline käitumine ja seda ei kinnita ka hageja enda vande all antud seletus ja tunnistajate ütlused. Kuigi hageja kinnitas vande all antud seletuses (tl 135-141), et talle oli antud läbilugemiseks Masa-Henkeli liini juhend (konspekt) ja tööõnnetusele eelnenud tööoperatsiooni tehes (liini määrimine õlispreiga) ta ei pannud juhtimispuldi juurde välja hoiatussilti „mitte sisse lülitada, inimesed töötavad“, ei ole kostja kohtu hinnangul ümber lükanud hageja väiteid, et tööõnnetuse põhjusteks olid tööohutuse nõuete ebapiisav tutvustamine hagejale, nende täitmise üle kontrolli puudumine ja asjaolu, et Masa - Henke tootmisliinilt olid eemaldatud andurid (valgusbarjäärid), mis lülitanuks liini inimeste töötsooni sattudes automaatselt välja. Tööandja poolt tööohutuse nõuete ebapiisav tutvustamine ja nende täitmise üle kontrolli puudumine nähtub tööinspektori uurimiskokkuvõttest. Samuti nähtub tööõnnetuse uurimismaterjalidele lisatud Masa5 2-12-28705 Henke liinitöötajate konspektist, et seade pidi olema varustatud valgusbarjääri seadmetega ja liikumisanduritega, mis kiirte katkestamisel või metallobjektide puudutamisel käivitab ümberlülitumise impulsi (tl 118-124). Hageja vande all antud seletuse kohaselt kaitsevahendid olid enne seadme ekspluateerimist seadme häälestamise käigus maha võetud. Ka tunnistajana ülekuulatud XXX ütluste kohaselt tootmisliinil olid andurid, kuid ta ei tea, kas need olid töökorras või mitte. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt liinil kaitsevahendeid, mis lülitaks liini automaatselt välja, kui keegi liinile satub, ei olnud (tl 135-141). Eeltoodust tulenevalt kohus järeldab, et tööõnnetuse hagejaga põhjustas üheltpoolt asjaolu, et tööandja ei kontrollinud piisavalt töötaja ohutusnõuete täitmist tööülesande teostamise ajal, samuti ei olnud tarvitusele võetud kõiki vajalikke meetmeid pakkimisliini automaatseks väljalülitumiseks võimaliku õnnetusjuhtumi vältimiseks. Kohus leiab, et nimetatud kohustuste täitmine oli TLS § 28 lg 1 p 6 ja 7 kohaselt hõlmatud hagejaga sõlmitud töölepinguga, st tööandja rikkus nimetatud kohustuste täitmata jätmisega pooltevahelist töölepingut. Teiseltpoolt kohus leiab, et hageja kui kannatanu ei teinud tööandjaga viimase kohustuste täitmiseks vajalikku koostööd, eirates omapoolselt jämedalt tööohutusalaseid nõudeid, mistõttu hagejale raske tervisekahju tekkimine on osaliselt põhjustatud hagejapoolsest raskest hooletusest (

§ 104lg 4).

12. Võttes arvesse ülaltoodut kohus leiab, et hagejal on tulenevalt

§ 101

lg 1 p 3, § 103 ja § 115 õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist.

§ 130

lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.

§ 139

lg 1 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Lg 3 kohaselt isiku surma põhjustamise või tema tervise kahjustamise korral võib kahjuhüvitist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel vähendada üksnes juhul, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus. Kohus leiab asjaolusid arvesse võttes, et hagejale väljamõistetavat kahjuhüvitist tuleb vähendada kannatanu omasüüd arvesse võttes poole võrra. Kostja ei ole hageja poolt esitatud kahjunõude arvutuskäigu õigsust vaidlustanud. Võttes arvesse vastutuse jagunemist hageja ja kostja vahel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 03.06.2011 kuni 01.04.2012 igakuise hüvitise summas 184.44 eurot (797,63 x 0,7-171.46/2) ja alates 01.04.2012 kuni 31.05.2015 igakuise hüvitise summas 162,60 eurot (797,63 x 0,6-171,46 / 2).

§ 130

lg 2 tulenevalt on hagejal õigus nõuda ka mittevaralise kahju hüvitamist.

§ 128

lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hageja nõuab hüvitisena 20000 eurot, mis seisneb tema elukvaliteedi ja enesehinnangu languses. Riigikohus on lahendis 3-2-1-85-08 märkinud, et

§ 130

lg 2 alusel hüvitise suurus sõltub kannatanu kehavigastuse või tervisekahjustuse raskusest. Lisaks kehavigastusele või tervisekahjustusele ja nende raskusele võib kahjustatud isik tõendada suurema rahalise hüvitise saamiseks muid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. Kohus peab sellisel juhul otsustama, kas need tagajärjed mõjutavad rahalise hüvitise suurust. Hageja ei ole esitanud nõutava hüvitise saamiseks mingeid tõendeid. Võttes arvesse kohtupraktikat kohus leiab, et 2000 eurot on hagejale piisav hüvitis tema kannatuste kompenseerimiseks. Menetluskulude jaotus 13. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. 6 2-12-28705 TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud kohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik 7