§-d 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt
§-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg-d 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Pooled on 14.11.2013.a toimunud istungil jõudnud igakuise elatise suuruse osas, mis on 180 eurot kuus, kokkuleppele. Tulenevalt poolte kokkuleppest kuulub kostjalt väljamõistmisele elatis tütrele summas 180 eurot kuus. 2
kohasel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Pooled vaidlevad elatise väljamõistmise aja alguse üle. Hageja palub elatise välja mõista aasta tagasiulatuvalt alates hagi esitamisest, s.o alates 02.04.2012.a. Hageja on omaks võtnud, et kostja on tasunud alates 02.04.2012.a elatist kokku summas 2 000 eurot. Kostja ei ole nõus elatise tagasiulatuva nõudega. Kostja ei tea täpselt, kui palju on maksnud, kuid arvab, et on tasunud alates aprillist 2012.a kokku elatist kogusummas 3 040 eurot, s.o 160 eurot kuus. Kostja nimetatud summa tasumist tõendada ei suutnud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Antud juhul ei ole kostja tõendanud oma väidet, et ta oleks tütre ülalpidamiseks igakuiselt tasunud elatist summas 160 eurot alates aprillist 2012.a. Kohus on seisukohal, et hageja tagasiulatuv elatise nõue summas 180 eurot kuus aasta enne hagi esitamist on õigustatud tuginedes
. Kohus loeb hageja omaksvõtuga tõendatuks kostja poolt alates aprillist 2012.a makstud elatise kogusummas 2 000 eurot ning leiab, et selles osas on põhjendatud tasaarvestuse tegemine, millega on nõustunud ka hageja. Seetõttu tuleb kostjalt elatis summas 180 eurot kuus välja mõista alates 06.03.2013.a. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõuta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka hagimaterjalidest ei nähtu, et pooled oleksid menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille jaotamise viisi peab kohus kindlaks määrama. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.