KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-13-13749 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.12.2013, Tallinn Kohtukoosseis Tiit Kollom, Ele Liiv, Ulvi Loonurm Tsiviilasi OÜ Vecta Design ha

§ 423lg 1 p 8 alusel hagi läbi vaatamata.

Kohus on hagi menetlenud alates 10.04.2013 ning on püüdnud kostjale hagi kätte toimetada korduvalt, samuti on kohus teinud mõistlikke pingutusi kostja andmete kindlakstegemisel. Käesolevas tsiviilasjas ei ole kohtul õnnestunud kostjale hagi mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Määruskaebus Hageja palub tühistada maakohtu määruse. Täidetud ei ole

§ 423lg 1 p 8 kohaldamise eeldused.

Asja materjalidest nähtub, et hageja esitas kohtule temale kõiki teadaolevaid andmeid kostja elukoha kohta. Kostja elamist Saksamaal kinnitavad ka äriregistri andmed. Seega hageja on teinud jõupingitusi kostja elukoha teadasaamiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et kohus kasutas võimalust nõuda riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutavalt töötlejalt andmeid menetlusosalise elukoha kohta. Lisaks oli kohtunikul võimalus saada teavet Saksamaa politseilt kostja asukohta kindlaks tegemiseks, sh kasutades kohtute koostöö võimalust (

§ 306

lg 4).

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib kohtu määruse alusel menetlusosalisele toimetada menetlusdokumendid kätte avalikult. Kohus pidi kasutama eespool loetletud võimalusi menetlusdokumendi kättetoimetamiseks kostjale ning seejärel, kui see osutub võimatuks, toimetada kostjale menetlusdokumendi kätte avalikult (

§ 317lg 1 p 2).

Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 633lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus ei ole seaduslik menetlusõiguse normide rikkumise tõttu. Määrus tuleb tühistada ning tsiviilasi tuleb saata samale maakohtule asja edasiseks menetlemise käigu otsustamiseks. Tuginemine

§ 423lg 1 p 8 ei olnud kohtu poolt õige.

Riigikohus on mitmetes oma lahendites juhtinud tähelepanu asjaolule, et kohtul tuleb teha kõik endast olenev menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kostjale. Kohtul tuleb teha ise järelpärimisi saaja aadressi väljaselgitamiseks (vt Riigikohtu lahend 3-2-2-06-10). Üheks võimaluseks on ringkonnakohtu hinnangul teha järelepärimine Saksa saatkonnale Eestis. Kaaluda võib ka andmete saamist Saksa Liitvabariigi politseiasutuste kaudu, kasutades Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute koostöö võimalusi. Määruskaebuses on hageja esitanud sisuliselt ka taotluse menetlusdokumentide avalikuks kättetoimetamiseks. Kui eelnevalt märgitud kohtu pöördumised kostja aadressi teadasaamiseks tulemusi ei anna, tuleb kohtul kaaluda menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist

§ 317lg 1 p 2 tulenevalt.

Eelnevalt tuleb kohtul kaaluda, kas sellisel juhul on hiljem tehtav lahend asjas eeldatavalt tunnustatav ja täidetav tulenevalt välisriigi õigusest. Kui kohus lahendit avalikult 2

§ 317lg 6 alusel.

Ringkonnakohus peab vajalikuks määruskaebuse põhjendustest hoolimata juhtida hageja ja kohtu tähelepanu järgmisele asjaolule. Kohus võib olla võtnud ekslikult hagi menetlusse ja asjas tehtav lahend ei pruugi olla täidetav. Nimelt sisaldub pooltevahelise saksakeelse originaallepingu p-s 9.1. kokkulepe, mis viitab vaidluse lahendamisele Eesti vahekohtus (im Schiedsgericht der Estnischen Republik). Mõistetav on kohtu ja hageja tuginemine lepingu tõlkele, kus nimetatud lepingu punkt on ringkonnakohtu hinnangul valesti tõlgitud. Maakohus peaks andma hagejale võimaluse oma seisukoha väljendamiseks selles osas ja hagi tagasivõtmiseks. Kui hageja hagi tagasi ei võta, on maakohtul võimalus kohaldada asja läbivaatamata jätmise sätteid kohtualluvuse osas (

§ 423lg 1 p 6). Tiit Kollom Ele Liiv Ulvi Loonurm 3