Obsah (8)

§ 1§ 57§ 6§ 163§ 153§ 182§ 2§ 4

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-1822 Otsuse kuupäev 03.12.2013 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Ülle Raudla kaebus avalik-õiguslikus suhte

) § 1 tähenduses. 13.09.

1. a kohtumäärusega võeti Ü. Raudla kaebus menetlusse. Kaebuse põhjendused
2. Kaebaja leiab, et ta on perioodil 24.02.
3. a – 31.12.
4. a täitnud avaliku võimu ülesandeid olles riigiteenistuja

§ 1tähenduses.

Maaparanduse Valitsused (hiljem bürood) olid oma loomisest alates, s.o

1. a riigi eelarvest rahastatud riigiasutused, millede olemus ja ülesanded on lahti kirjutatud nii
2. a maaparandusvalitsuse põhimääruses kui ka uuendatud kujul
3. a põhimääruses. Nad allusid otseselt ENSV Ministrite Nõukogu Riiklikule Maaparanduse ja Veemajanduse Komiteele ning peale selle likvideerimist Põllumajandusministeeriumile. Maaparandusvalitsuste põhimäärustest tulenevalt oli kaebaja ülesanneteks oma tööpiirkonnas maaparanduse veemajandusalase töö juhtimine, koordineerimine ja kontroll. Nende ülesannete täitmiseks oli maaparandusvalitsustel muu hulgas kohustus planeerida ja kooskõlastada objektide lõikes maaparandustööde plaanid; finantseerida ja võtta vastu maaparandustööd, kinnitada turba realiseerimise ja muldade lupjamise plaanid; teostada järelevalvet maaparandussüsteemide ekspluatatsiooni üle; kontrollida parandatud maade sihipärast kasutamist; kontrollida ja koordineerida vee ratsionaalse kasutamise ja kaitsega seotud objektide ja seadmete kasutamist; anda lubasid pinna- ja põhjavee ressursside kasutamiseks jne. Maaparandusvalitsustel oli muu hulgas õigus koostada ja kinnitada projekt-eelarvelist dokumentatsiooni ja tiitelnimestikke; kontrollida maaparandustööde plaanide täitmist ja maaparandustööde kvaliteeti, panna seisma ettevõtteid või nende üksikuid osi ning teha kohustuslikke ettekirjutusi ja määrata veeressursside kasutamise ja kaitse eeskirjade rikkujaile administratiivkorras rahalisi trahve. Põhimäärused viitavad avaliku võimu teostamisele ja otseselt riikliku kontrolli läbiviimisele, kuid lisaks põhimäärustest tulenevatele kohustustele tuli täita ka ministeeriumi korraldusi, mis sisuliselt olid kõik avaliku võimu ülesanded. Näiteks tehti mahukaid eeltöid PRIA moodustamiseks kuni PRIA täieliku toimimiseni. Nendeks töödeks olid: 1) teravilja ja maade lupjamise otsetoetuste vastuvõtmine ja kontroll; 2) lupjamise otsetoetuste vastuvõtmine ja kontroll; 3) metsandustoetuse taotluse vastavuse kooskõlastamine ja kontroll; 4) aastatel 1997 – 2000 korrastati maaparandussüsteeme Eesti riigi poolt võetud laenurahadega, mille jaotamist ja sihipärast kasutamist koordineeris ja kontrollis maaparandusbüroo; 5) alates
4. a tegid maaparandusbürood PRIA hallatavate riikliku arengukava ja maaelu arengukava meetmete 3.4 ja 1.8 riiklikku järelevalvet; 6) põllumassiivide arvelevõtmine, mille alusel moodustati põldude riiklik register; 7) looduskahjude hindamine, ikaldustoetuste kontroll ja menetlemine.
5. Sotsiaalkindlustusameti kirjalikust vastusest tuleneb, et õiguslik alus enne

-i jõustumist töötatud aja arvamiseks avaliku teenistuse staaži hulka ja õiguse riikliku vanaduspensioni suurendamiseks vastavalt

§ 57

lg 2 tekiks kaebajal juhul, kui ta oli

-i jõustumisel avalikus 2 teenistuses ning töötas enne

-i jõustumist Vabariigi Valitsuse 19.03.2002. a määruses nr 97 nimetatud ametiasutuses ja selles loetletud ametikohal. Kaebuse esitaja vaidleb sellisele käsitlusele vastu.

§ 1(kuni 31.03.2013.

a kehtinud redaktsioonis) kohaselt on avalik teenistus töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Kaebuse esitaja on seisukohal, et avaliku võimu teostamise ülesanneteks maaparanduse valdkonnas on eelkõige riikliku järelevalve tegemise, halduskaristuste määramise ja riikliku sunni kohaldamise ülesanded. Ka 01.04.2013. a jõustunud uues

-is on avaliku võimu teostamise ülesanne riikliku järelevalve teostamine ja süütegude menetlemine, mida saab täita üksnes ametnik. Maaparandusseaduse § 64 lg 1 kohaselt teostab maaparandusbüroo töötaja riiklikku järelevalvet. On tõendatud, et kaebaja kui maaparandusbüroo töötaja tegi riiklikku järelevalvet. Maaparandusseaduse § 65 lg 2 kohaselt peab asutuse töötaja enne järelevalve toimingu tegemist esitama ametitõendi. Kaebajal oli ametitõend. Vabariigi Valitsuse seaduse § 75 lg 1 kohaselt konkreetsete üksikjuhtude kohta riikliku järelevalve teostamisel teevad ettekirjutisi ning annavad otsuseid ministeeriumide riikliku järelevalve ametnikud, ameti või inspektsiooni peadirektor, samuti ameti või inspektsiooni ja nende kohalike ametiasutuste riikliku järelevalve ametnikud. Seega sai järelevalvet teostada ainult ametnik, s.o teenistuses olev isik ja sellest tuleb järeldada, et kaebaja oli seisuga 01.01.

1. a teenistuses ja see jätkus kuni 31.12.
2. a.
3. Kaebaja tööülesanneteks olid muuhulgas riikliku järelevalve teostamine majandivahelistel peakraavidel; riikliku plaaniülesande täitmine riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude hooldamisel; jooksva remondi ja hoolduse nõuetele vastavuse kontrollimine ja vajadusel kohapeal ettekirjutuse tegemine; esitatud defektaktide mahtude kontroll; mahulise täitmise, otstarbekuse ja kvaliteedi tagamise kontroll; tehnoloogiliste nõuete täitmise järelevalve; aruandluse esitamine ja vastutus. Samuti alusturba realiseerimisega ja muldade lupjamisega seotud ülesanded (planeerimine, järelevalve, kontrollaktide koostamine, ettekirjutused, logistika, aruandluse esitamine). Talupeaspetsialistina pidi kaebaja olema kursis kõigi taluprobleemidega, tegelema koordineerimisega ja järelevalvega. Maaparandusbüroo juhatajana vastutas ta töökorralduse eest ning riigieelarveliste vahendite eest ning tegeles aruandluse ja kontrolliga Põllumajandusministeeriumile.
4. Kaebaja palub tunnistada tema töötamine 24.02.
5. a – 31.12.
6. a Viljandi Maaparanduse Valitsuses ja Viljandi Maaparandusbüroos avalik-õiguslikuks suhteks

§ 1tähenduses.

Tema huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks on see, et avaliku teenistuse staaži pikkus määrab tulevikus tema pensionilisa suuruse. Sotsiaalkindlustusameti seisukoht

1. Ülle Raudla on taotlenud tunnistada tema töötamine Viljandi Maaparandusvalitsuses ja Viljandi Maaparandusbüroos mitmesugustel ametikohtadel alates tehnilise järelevalve insenerist ja lõpetades juhatajana perioodil 24.02.
2. a - 31.12.
3. a avalikuks teenistuseks avaliku teenistuse seaduse (

) mõistes.

jõustus 1.01.1996. a.

§ 6

lg 1 kohaselt on ametnik ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik.

§ 163

lg-st 1 tuleneb kohustus vormistada kahe kuu jooksul alates

jõustumisest töölepingu alusel tööle võetud ametnik nimetamise alusel teenistusse tagasiulatuvalt alates seaduse jõustumisest. 3 Ülle Raudla tööraamatu kande nr 4 kohaselt asus ta 24.02.

1. a tööle Viljandi Maaparanduse Valitsuses tehnilise järelevalve inseneri ametikohale, 21.07.
2. a sõlmiti temaga tööleping. Tööleping lõpetati 31.12.
3. a. Seega ei nimetatud Ülle Raudlat

§ 163alusel teenistusse ja ta jätkas töötamist töölepingu alusel.

Kaebusest võib järeldada, et kaebaja soovib vaidlustada ebaõiget tööle vormistamist või

§ 163alusel teenistusse nimetamata jätmist.

Sotsiaalkindlustusamet ei ole pädev asutus arvamuse andmiseks, kuna Sotsiaalkindlustusametil puudub teave nimetatud tööandjate struktuuri kohta, s.h andmed ametnike ametikohtade olemasolu kohta. Samuti puudub Sotsiaalkindlustusametil teave Ülle Raudla tööülesannete ja tööiseloomu kohta.

§ 153

alusel arvutatakse teenistusstaaži alates

jõustumisest 01.01.1996. a. Varasemate perioodide teenistusstaaži hulka arvamist reguleerib

§ 182, mille kohaselt isikule, kes 01.01.1996.

a oli teenistuses, arvatakse §153 p-s 1 sätestatud tegevuse hulka enne

jõustumist riigi või kohalikus omavalitsuse ametiasutuses töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes. Asutuste ja ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse teenistusstaaži hulka on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 02.01.1996. a määrusega nr 1. Ülle Raudla ei olnud seisuga 01.01.1996. a teenistuses. Sotsiaalkindlustusamet arvestab avaliku teenistuse aega isikule vanaduspensioni määramisel ja selle suuruse arvutamisel, lähtudes ametniku teenistuslehest,

-st ja määrusest.

-s ja määruses toodud loetelude laiendamiseks puudub Sotsiaalkindlustusametil õigus. Lähtudes eeltoodust leiame, et käesolevas haldusasjas on pädevaks arvamuse andjaks teine arvamuse andmiseks kaasatud haldusorgan – Põllumajandusministeerium. Põllumajandusministeeriumi seisukoht

1. Vabariigi Valitsuse 02.01.
2. a määrusega nr 1 kehtestatud „Nende endise Eesti NSV ametiasutuste loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ loetelu punktis 12 nimetatud riiklikud valitsused hõlmavad ministeeriumi arvamusel ka maaparandusvalitsusi. Viljandi Maaparandusvalitsus reorganiseeriti ja
3. maist
4. a moodustati Viljandi maakonnavalitsuse alluvuses Viljandi Maaparandusbüroo, mis Vabariigi Valitsuse seaduse tähenduses oli sisuliselt valitsusasutuse hallatav riigiasutus. Kuna

i rakendusalasse hallatavad riigiasutused ei kuulunud, siis ei saanud büroo töötajaid 01.01.

1. a seisuga nimetada avalikku teenistusse hoolimata sellest, et büroodes teostati teatud ametikohtadel avaliku võimu ülesandeid.
2. Asjakohase õigusnormi puudumise tõttu ei ole isikul oma õiguste kaitseks muud võimalust kui tuvastamiskaebusega kohtu poole pöörduda. Põllumajandusministeerium on seisukohal, et otsustamaks, kas töötamine on avalik teenistus

i tähenduses, ei piisa üksnes õigusakti sätetest lähtumisest, vaid oluline on ka isiku töötamise ajal kehtinud faktilise olukorra tuvastamine. Põllumajandusministeerium on olnud ja on seisukohal, et maaparandusvalitsustes ja hiljem maaparandusbüroodes täideti avaliku võimu ülesandeid (mis oli ka üks põhjustest, miks maaparandusbürood korraldati hiljem ümber Põllumajandusametiks), mistõttu võisid ka teatud töötajad faktiliselt täita selliseid tööülesandeid, mis eeldasid avaliku võimu volitusi ning seetõttu 4 võib olla põhjendatud avaliku võimu ülesannete täitmist eeldanud ametikohtadel töötanud töötajate töötatud aja arvestamine avaliku teenistuse staaži hulka. Põllumajandusministeerium on seisukohal, et avaliku võimu teostamise ülesanneteks maaparanduse valdkonnas on eelkõige riikliku järelevalve tegemise, halduskaristuste määramise ja riikliku sunni kohaldamise ülesanded. Ministeerium märgib, et büroode struktuur ja ameti(töö)kohtade nimetused olid kuni

1. aasta
2. detsembrini (põllumajandusministri
3. augusti
4. a määrusega nr 31 „Maaparandusbüroode struktuuri kinnitamine” kehtestati
5. jaanuarist
6. a büroodele ühtne struktuur) kehtestatud büroojuhatajate poolt. Sellest tulenevalt võivad sarnaste tööülesannetega ametikohtadel olla erinevad nimetused.
7. märtsini
8. a kehtinud riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse kohaselt võis „inseneri”, „vaneminseneri”, „juhtivinseneri” ja „peaspetsialisti” ametinimetus olla vanemametnike põhigruppi kuuluval ametnikul (RAPSi § 6 lg 5 p-d 9 ja 28 ning § 8 lg 3) ning „juhataja asetäitja” ja „juhataja” ametinimetus võis olla juhtide põhigruppi kuuluval ametnikul (RAPSi § 6 lg 2 p 3 ja lg 3). Seega võib analoogiale tuginedes ametinimetuse alusel väita, et kaebuse esitaja võis täita avaliku võimu ülesandeid. Samuti on
9. aprillil
10. a jõustunud uues

is (§ 7 lõike 3 punktid 2 ja 5) avaliku võimu teostamise ülesanne riikliku järelevalve teostamine ja süütegude menetlemine, mida saab täita üksnes ametnik.

1. Põllumajandusministeerium on seisukohal, et kui on tuvastatud avalik-õigusliku suhte olemasolu ning on tõendatud, et kaebuse esitaja täitis ajavahemikul 24.02.
2. a kuni 31.12.
3. a avaliku võimu volitusena riikliku järelevalve ülesandeid Viljandi Maaparanduse Valitsuses tehnilise järelevalve inseneri ametikohal, maaparanduseosakonna inseneri ametikohal, vaneminseneri ametikohal ja juhtivinseneri ametikohal ning Viljandi Maaparandusbüroos talupeaspetsialisti ametikohal, juhataja asetäitja ametikohal, juhataja kohusetäitja ametikohal ning Viljandi Maaparandusbüroo juhataja ametikohal, siis võib pidada põhjendatuks nimetatud ametikohtadel töötatud aja arvestamist avaliku teenistuse staaži hulka. Kohtu seisukoht
4. Käesolevas asjas on Ülle Raudla esitanud kohtule HKMS § 37 lg 2 p 6 kohaselt tuvastamiskaebuse, paludes tuvastada, et ta täitis perioodil 24.02.
5. a – 31.12.
6. a avaliku võimu ülesandeid ja oli seisuga 01.01.
7. a (

-i jõustumine) ametnik, kes teostas riiklikku järelevalvet, s.o ta oli teenistuses riigitööl

§ 1tähenduses.

1. Käesolevas asjas ei ole tegemist vaidlusega pensioniõigusliku tööstaaži tuvastamise üle, vaid väidetava avaliku teenistuse staaži üle, millest olulisel määral (10-50%) sõltub kaebaja pensioni suurus ehk kaebaja huviks on saada tavalisest suuremat pensioni (suurus oleneb avaliku teenistuse staaži pikkusest).
2. Kaebaja palub tuvastada, et ta täitis perioodil 24.02.
3. a – 31.12.
4. a avaliku võimu ülesandeid ja teostas riiklikku järelevalvet ning et ta oli seisuga 01.01.
5. a (

-i jõustumise ajal) ametnik, kes kohaldas riiklikku sundi ja kelle ülesandeks oli halduskaristuste määramine, s.o ta oli avalikus teenistuses

-i mõistes. 5 14.

§ 153p 1 (kuni 31.03.2013.

a kehtinud redaktsioonis) kohaselt arvatakse teenistusstaaži hulka teenistuse aeg Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes ametniku, abiteenistuja või koosseisuvälise teenistujana.

§ 182

lg 3 kohaselt ametikohtade loetelu riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus töötatud aeg vastavalt käesoleva seaduse § 153 punktile 1 ja käesoleva paragrahvi

1. lõikele arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kaebaja ametikoht eelnimetatud loetelus ei sisaldu ja seega on tuvastatud, et tuvastamisnõude esitamine on kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Pooled ei vaidle faktiliste asjaolude üle, mis puudutavad kaebaja töö- või ametikohti (asutused, ametinimetused, perioodid). Nimetatud asjaolud on dokumentaalselt tõendatud toimikus olevate materjalidega. Kaebaja töökäik Viljandi Maaparanduse Valitsuses ja Viljandi Maaparandusbüroos on toodud kaebaja seisukohtades ja esitatud dokumentides ning kohus ei korda seda.
2. Samuti on kaebaja ja vastustaja ühel meelel selles, kuidas on toimunud maaparandusvalitsuste loomine, reorganiseerimine ning kinnitamine ja kohus ei pea vajalikuks seda üle korrata. Kohus nõustub Põllumajandusministeeriumi seisukohaga, et Vabariigi Valitsuse 02.01.
3. a määrusega nr 1 kehtestatud „Nende endise Eesti NSV ametiasutuste loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ loetelu punktis 12 nimetatud riiklikud valitsused hõlmavad ka maaparandusvalitsusi.
4. juunist
5. a nimetati maaparandusvalitsused ümber maaparandusbüroodeks, mis Vabariigi Valitsuse seaduse tähenduses olid sisuliselt valitsusasutuse hallatavad riigiasutused. Kuna

i rakendusalasse hallatavad riigiasutused ei kuulunud, siis ei saanud büroode töötajaid 01.01.1996. a seisuga nimetada avalikku teenistusse hoolimata sellest, et büroodes teostati teatud ametikohtadel avaliku võimu ülesandeid. Seega asjakohase õigusnormi puudumise tõttu ei ole kaebajal oma õiguste kaitseks muud võimalust kui tuvastamiskaebusega kohtu poole pöörduda. Kohus nõustub Põllumajandusministeeriumi seisukohaga, et otsustamaks, kas töötamine on avalik teenistus

i tähenduses, ei piisa üksnes õigusakti sätetest lähtumisest, vaid oluline on ka isiku töötamise ajal kehtinud faktilise olukorra tuvastamine. Põhimõtteliselt Põllumajandusministeerium ei vaidle vastu sellele, et kaebaja täitis oma tööülesandeid, omades avaliku võimu volitusi ja teostades tehnilist järelevalvet. Seega nendel ametikohtadel töötatud aeg tuleks arvata avaliku teenistuse staaži hulka (t.l 75 pöördel). 16.

§ 57lg 1 (kuni 31.03.2013.

a kehtinud redaktsioonis) kohaselt kindlustatakse ametnikule riiklik vanaduspension käesolevas seaduses sätestatud eranditega ning sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse vanaduspensioni suurendamine vastavalt teenistusstaažile. Enne

-i jõustumist (01.01.1996. a) omandatud tööstaaži lisamist teenistusstaažile, mis annab kooskõlas

§-ga 57 õiguse riikliku vanaduspensioni suurendamiseks, reguleerib

§ 182. Kuni 27.01.2001.

a kehtinud

§ 182

redaktsiooni kohaselt oli võimalik varasema tööstaaži hulka arvata üksnes

§ 182lg 2 alusel antud Vabariigi Valitsuse 02.01.1996.

a määruses nr 1 nimetatud asutustes ja ametikohtadel töötatud aeg. Selle määruse loetelus on riigi vastavate ametiasutustena nimetatud ministeeriumid, riiklikud ametid, riiklikud komiteed ja komisjonid ning riiklikud peavalitsused ja riiklikud valitsused, riiklikud inspektsioonid ja nendega võrdsustatud asutused. Loetelus ei ole nimetatud asutustele allunud ettevõtteid, asutusi ega organisatsioone. 6 27.01.2001. a jõustunud

-i muutmise seadusega muudeti

§ 182lõiget 1.

Seadusemuudatuse kohaselt arvati

§ 153punktis 1 sätestatud tegevuste hulka (so.

teenistuse hulka riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes) ka riigile või kohalikule omavalitsusele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg. Seega on kuni viimase ajani

§ 182

kui tervikut käsitletud laiemalt Vabariigi Valitsuse õigusaktides kui ka kohtupraktikas. Aastal 2002 vormistati avaliku teenistuse alla Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud metsandusala töötajad. Vabariigi Valitsuse 19.03.

1. a määrusega nr 97 kehtestati Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse teenistusstaaži hulka. Vabariigi Valitsuse 01.04.
2. a määrusega nr 100 sätestati, et 19.03.
3. a määrust nr 97 rakendatakse tagasiulatuvalt alates

muutmise seaduse jõustumisest. Seega on tuvastatud, et pensionilisa saamiseks ei pea isik ilmtingimata olema teenistuses 1996. aastal. Vastavalt

§ 1lg-le 1 (kuni 31.03.2013.

a kehtinud redaktsioonis) on avalik teenistus töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Sama paragrahvi lg 2 järgi riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku, täidesaatvat või kohtuvõimu, riiklikku järelevalvet või kontrolli teostava institutsiooni või riigikaitset teostava avalik-õigusliku juriidilise isiku koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal käesoleva seaduse või muude seaduste alusel.

§ 2lg 2 (kuni 31.03.2013.

a kehtinud redaktsioonis) kohaselt ametiasutus on riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Tulenevalt

§ 4lg-st 1 (kuni 31.03.2013.

a kehtinud redaktsioonis) on avalik teenistuja isik, kes teeb palgalist tööd riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Vabariigi Valitsuse seaduse § 38 kohaselt on täidesaatva riigivõimu asutusteks valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused. Sama seaduse § 39 lg 2 kohaselt on valitsusasutused ametiasutusteks

§ 2mõttes (kuni 31.03.2013.

a kehtinud redaktsioonis).

1. Selleks, et lugeda kaebaja töötamine kõnealusel perioodil avalikuks teenistuseks, pidi ta teostama maaparanduse valdkonnas (täidesaatvat riigivõimu teostanud või täidesaatva riigivõimu volitusega asutuses) riiklikku järelevalvet, määrama halduskaristusi ja kohaldama riiklikku sundi. Eesti NSV Maaparanduse Valitsused moodustati
2. a ja nad töötasid „Maaparanduse Valitsuse põhimääruse“ järgi kuni 30.07.
3. a. 31.07.
4. a kinnitati uus „Maaparanduse Valitsuse põhimäärus“, mis kehtis kuni
5. aastani. Nimetatud põhimääruse p 3-4 kohaselt olid maaparanduse valitsused juriidilised isikud riigi eelarvel, nad allusid Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklikule Maaparanduse ja Veemajanduse Komiteele ja nende ülesanneteks olid oma tööpiirkonnas maaparanduse veemajandusalase töö juhtimine, koordineerimine ja kontroll. (t.l 43).
6. aastal maaparanduse valitsused reorganiseeriti ja nimetati ümber maaparandusbüroodeks ning nad jätkasid maaparandusvalitsuste ülesannete täitmist maakondades (t.l 5-6). 13.03.
7. a moodustati alates 01.05.
8. a Viljandi Maaparandusbüroo, mis oli juriidiline isik iseseisva bilansi ja eelarvega, büroode tegevust finantseeriti riigieelarvest (t.l.11). Peale 16.05.
9. a maaparandusseaduse jõustumist, kinnitas Vabariigi Valitsus 12.12.
10. a määrusega nr 456 riikliku maaparandusteenistuse ülesanded, struktuuri ja juhtimise korralduse. 7 Määrus sätestas, et piirkondlikud bürood alluvad Põllumajandusministeeriumile ja nende põhiülesandeks jäi maaparandusstrateegia ja vastavate juhendite ja eeskirjade väljatöötamine ning riiklik järelevalve nende täitmise üle (t.l.74). MaaParS § 16 lg 5 sätestas, et maaparandussüsteemide korrashoidu kontrollib maaparanduse järelevalve töötaja. MaaParS alusel täiendati HÕS-i ja anti volitatud maaparanduse järelevalvetöötajale õigus määrata halduskaristusi (rahatrahv) haldusõigusrikkumiste eest, kui need on toime pandud maaparandussüsteemidel. Sel ajal kehtinud õigusaktide kohaselt oli maaparanduse järelevalve töötajaks, kes tegi riiklikku järelevalvet, piirkondliku büroo töötaja. 05.08.
11. a jõustus põllumajandusministri 21.07.
12. a määrus nr 28 „Maaparandusbüroode põhimääruste kinnitamine“. Viljandi Maaparandusbüroo põhimäärusest tulenevalt oli kaebaja ülesanneteks oma tööpiirkonnas maaparanduse veemajandusalase töö juhtimine, koordineerimine ja kontroll. Nende ülesannete täitmiseks oli maaparandusvalitsustel muu hulgas kohustus planeerida ja kooskõlastada objektide lõikes maaparandustööde plaanid; finantseerida ja võtta vastu maaparandustööd, korraldada kaevude puurimistöid; kinnitada muldade lupjamise plaanid; teostada järelevalvet maaparandussüsteemide ekspluatatsiooni üle; kontrollida parandatud maade sihipärast kasutamist; kontrollida ja koordineerida vee ratsionaalse kasutamise ja kaitsega seotud objektide ja seadmete kasutamist; anda lubasid pinna- ja põhjavee ressursside kasutamiseks jne. Maaparandusbürool oli muu hulgas õigus koostada ja kinnitada projekt-eelarvelist dokumentatsiooni ja tiitelnimestikke; kontrollida maaparandustööde plaanide täitmist ja maaparandustööde kvaliteeti, panna seisma ettevõtteid või nende üksikuid osi ning teha kohustuslikke ettekirjutusi ja määrata veeressursside kasutamise ja kaitse eeskirjade rikkujaile administratiivkorras rahalisi trahve (t.l 22-24). Seega ilmneb maaparandusvalitsuste ülesannetest, kohustustest ja õigustest selgelt, et tegemist oli haldusorganiga haldusmenetluse seaduse § 8 lg 1 tähenduses (seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik), mis teostas oma põhiülesannete kohaselt täidesaatvat riigivõimu. Maaparandusbürood jätkasid maaparandusvalitsuste tööfunktsioonide täitmist ja nende põhiülesanne oli maaparandussüsteemide rajamise ja korrashoidmise korraldamine oma tööpiirkonnas, kusjuures bürool oli õigus nõuda maaparandussüsteemide korrashoiul maaparandust reguleerivate õigusaktide täitmist, teha kohustuslikke ettekirjutusi ja määrata rahatrahve.
13. Kaebaja töötas Viljandi Maaparanduse valitsuses alates 24.02.
14. a tehnilise järelevalve inseneri ametikohal (t.l 9), alates 01.05.
15. a maaparanduse osakonna insenerina, alates 15.05.
16. a sama osakonna vaneminsenerina, alates 01.10.
17. a oli määratud juhtivaks inseneriks, alates 01.06.
18. a oli taluspetsialist, alates 01.01.
19. a oli juhataja asetäitjaks, alates 18.09.
20. a juhatajaks ja töötas sellel ametil kuni töösuhte lõpetamiseni 31.21.
21. a (t.l 1011). Tal oli oma ametijuhend ja ametikirjeldus ning talle oli väljastatud ametitõend. Kaebajal oli volitus niisuguste teenistusülesannete täitmiseks, mis on iseloomulikud avalikele teenistujatele (ametnikele) (t.l.23,29, 47-48).

§ 1(kuni 31.03.2013.

a kehtinud redaktsioonis) kohaselt on avalik teenistus töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.

1. Maaparandusseaduse (mis jõustus 01.07.
2. a) § 64 lg 1 kohaselt teostas maaparandusbüroo töötaja riiklikku järelevalvet. On tõendatud, et kaebaja teostas kõikides ametites riiklikku 8 järelevalvet. Maaparandusseaduse § 65 lg 2 kohaselt peab asutuse töötaja enne järelevalve toimingu tegemist esitama ametitõendi, mis kaebajal oli. Vabariigi Valitsuse seaduse § 75 lg 1 kohaselt konkreetsete üksikjuhtude kohta riikliku järelevalve teostamisel teevad ettekirjutisi ning annavad otsuseid ministeeriumide riikliku järelevalve ametnikud, ameti või inspektsiooni peadirektor, samuti ameti või inspektsiooni ja nende kohalike ametiasutuste riikliku järelevalve ametnikud. Seega sai järelevalvet teostada ainult ametnik, s.o teenistuses olev isik ja kohus teeb järelduse, et kaebaja oli seisuga 01.01.
3. a teenistuses ja see jätkus kuni 31.12.
4. a. 16.08.
5. a põllumajandusministri määruse alusel võeti vastu uued büroode põhimäärused, mis kehtisid kuni 31.12.
6. a ja mille kohaselt bürood esindasid oma endiste ülesannete täitmisel riiki, teostades täidesaatvat riigivõimu ning riiklikku järelevalvet seaduses ettenähtud alusel ja ulatuses(t.l.25-30). Kaebaja täitis Vabariigi Valitsuse seaduse § 75 mõttes ülesandeid, mis on omased ainult valitsusasutuse ametnikule, s.o avalikule teenistusele. Kaebaja teostas Viljandi Maaparandusvalitsuses ja Viljandi Maaparandusbüroos riiklikku järelevalvet, aga seda said teostada ainult Vabariigi Valitsuse asutuste ametnikud. Selle vastuolu kõrvaldamiseks muudeti alates 01.01.
7. a olukorda ja Maaparandusbürood reorganiseeriti ning anti üle Põllumajandusministeeriumile.
9. märtsini
10. a kehtinud riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse kohaselt võis „juhataja” ametinimetus olla juhtide põhigruppi kuuluval ametnikul (RAPSi § 6 lg 2 p 3). Seega võib analoogiale tuginedes ametinimetuse alusel väita, et kaebuse esitaja võis täita avaliku võimu ülesandeid. Samuti on
11. aprillil
12. a jõustunud uues

is (§ 7 lõike 3 punktid 2 ja 5) avaliku võimu teostamise ülesanne riikliku järelevalve teostamine ja süütegude menetlemine, mida saab täita üksnes ametnik.

1. Tunnistaja Rein Henn kinnitas kaebaja selgitusi ja teatas, et ta töötas Viljandi Maaparandusvalitsuses ja Viljandi Maaparandusbüroos perioodil 1975 -
2. a koos kaebajaga. Maaparandusbürood allusid otseselt Põllumajandusministeeriumile ja olid riigi poolt hallatavad.
3. a kaotati veemajanduse inspektsioonid ja moodustati maaparandusvalitsuse juurde veemajanduse grupp, mille tööülesandeks oli ekspluatatsioon ja turba-lubja tehniline järelevalve ja muu. Kaebaja tööülesandeks olid majandite vaheliste peakraavide, riigi kraavide ning praeguses tähenduses jooksva remondi defektaktide, töömahtude õigsuse ja tööde täitmisele vastavuse kontroll. Need ülesanded olid maaparandusvalitsuse põhimääruses. Neil olid ühised koosolekud, istusid ühes ruumis ja tunnistaja teadis, mis töid Ü. Raudla tegi. 1981 -
4. a olid tööülesanneteks alusturba realiseerimise ja muldade lupjamise dokumentatsioon ja tööde järelevalve, kontrollaktide koostamine, saatelehtede kontroll, alusturba hoidmise ja kasutamise kontroll ja ettekirjutuste tegemine. 1990 –
5. a taluabi peaspetsialistina talu probleemide lahendamine, väljavalikud maaparanduse elektri ja sideliinide ning kaevude tegemiseks ning sellega seotud dokumentatsioon, ta koordineeris talude sissesõidu ja taludevaheliste teede ehitust ja korraldas tehnilist järelevalvet ülalnimetatud töödel. Kaebaja kontrollis raha kasutamist, tegi aruandlust ning vastutas.
6. aastast alates tegutses vastavalt Viljandi maaparandusbüroo põhimäärusele (kinnitatud 1988-2004). Tööülesanded puudutasid sisekorraeeskirju, asjaajamist, tööplaane, ametijuhendeid, palkasid, lepinguid, käskkirju, finantseerimist, aruandlust ja lisaks Põllumajandusministeeriumi ülesandeid. Ü. Raudla töötamine Viljandi maaparandusbüroos oli kõigi näitajate põhjal avalik teenistus

§ § 1 tähenduses. 9 22. Et kaebaja töötas kõnealusel perioodil avalikus teenistuses ja täitis avalik-õiguslikke ülesandeid riigieelarvest finantseeritavas, täidesaatvat riigivõimu teostanud (täidesaatva riigivõimu volitustega) asutuses, tõendavad kohtule esitatud dokumendid alljärgnevalt: 1) Viljandi Maaparandusbüroole Põllumajandusministeeriumi poolt väljaantud tegevuslitsentsid

§ 1

lg 2 mõistes) mitmete ametinimetustega, tal oli oma ametikirjeldus (-juhend) ja volitus niisuguste teenistusülesannete täitmiseks, mis on iseloomulikud avalikele teenistujatele (ametnikele). Kaebaja poolt esitatud tõenditega on tõendatud, et kaebaja töötamine Viljandi Maaparandusvalitsuses ja Viljandi Maaparandusbüroos ajavahemikul 24.02.1975. a – 31.12.2009. a on sisuliselt käsitletav avalik-õigusliku suhtena ja avaliku teenistusena

-i mõistes.

1. Ülaltoodu alusel kohus kontrollis ja tuvastas üksnes avalik-õigusliku suhte olemasolu (mitte isiku vastavuse ametnikule esitatavatele nõuetele) kaebaja töötamisel 24.02.
2. a – 31.12.
3. a maaparandusvalitsuses ja maaparandusbüroos. Kohus peab tõendatuks, et kaebaja täitis nimetatud ajavahemikul avaliku võimu volitusega riikliku järelevalve ülesandeid Viljandi Maaparandusvalitsuses ja Viljandi Maaparandusbüroos ülalnimetatud ametites ning seega on põhjendatud tema töötamise lugemine avalikuks teenistuseks avaliku teenistuse seaduse mõttes. Ülle Raudla kaebus kuulub rahuldamisele. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Hristoforova kohtunik 10