Obsah (9)

§ 121§ 219§ 41§ 152§ 49§ 45§ 108§ 109§ 104

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-12-2013 Määruse kuupäev 7. november 2013 Kohtunik Roby Koik Menetlusosalised Kaebaja – Taimar Juks Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet Koh

§ 121lg 2 p 2 alusel.

Kohus asus seisukohale, et kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, milleks oli kohtu hinnangul tollideklaratsiooni alusel tasutud maksusummade tagastamine.

1. Maksu- ja Tolliameti 07.12.2012 otsusega nr 3-8/5911-1 otsustati T. Juksile tagastada tollideklaratsiooni nr 12EE4810EE91990456 alusel tasutud maksud summas 68,07 eurot. Ühtlasi muudeti tollideklaratsiooni nr 12EE4810EE91990456, märkides deklaratsiooni lahtrisse 37 „Protseduur“ maksuvabastuse lisakoodi C397, mille tulemusena muutus deklaratsiooni lahtris 47 „Maksude arvestus“ märgitud summa ja lahtris „Arvestuse täpsustus“ märgitud summa nulliks (tlk 132).
2. Taimar Juks vaidlustas halduskohtu 02.10.2012 määruse määruskaebuse korras. Tartu Ringkonnakohtu 05.02.2013 määrusega rahuldati määruskaebus osaliselt ja tühistati Tartu Halduskohtu 02.10.2012 määrus osas, millega kohus tagastas kaebuse 30.08.2012 tollideklaratsiooni nr 12EE4810EE91990456 tühistamise nõudes. Tartu Ringkonnakohus tagastas haldusasja Tartu Halduskohtule, et otsustada kaebuse selle nõude osas menetlusse võtmine. Ülejäänud osas jäi määruskaebus rahuldamata. Maksu- ja Tolliamet esitas Tartu Ringkonnakohtu määruskaebuse. 05.02.2013 määruse peale Riigikohtu 11.06.2013 määrusega kohtuasjas nr 3-7-1-3-112-13 jäeti Maksu- ja Tolliameti määruskaebus

§ 219lg 6 ja § 234 alusel menetlusse võtmata.

1. 18.07.2013 saabus Tartu Halduskohtusse T. Juksi avaldus kaebuse täiendamiseks alternatiivnõudega. Kaebaja palub tühistada Maksu- ja Tolliameti 30.08.2012 tollideklaratsiooni nr 12EE4810EE91990456, alternatiivselt tuvastada kõnealuse tollideklaratsiooni õigusvastasus. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud tollideklaratsioon on endiselt kehtiv, mistõttu on seda võimalik kohtu poolt tühistada.
2. Tartu Halduskohtu 22.07.2013 määrusega võeti T. Juksi kaebus tühistamisnõude osas halduskohtu menetlusse.
3. Vastustaja palub vastuses kaebusele jätta kaebus

§ 121lg 2 p 1 ja § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

Vastustaja leiab, et vaidlustatud tollideklaratsiooni mõju kaebaja õigustele on elimineeritud ning seetõttu puudub kaebajal kaebeõigus tühistamisnõude esitamiseks. Ka tuvastamisnõude menetlemine ei ole vastustaja hinnangul kaebaja õiguste kaitseks vajalik, kuna kaebaja õigused on juba taastatud.

1. Kaebaja leiab 18.09.2013 kohtule esitatud seisukohas, et deklaratsiooni tühistamine kohtu poolt on vajalik, kuna vastustaja ei ole deklaratsiooni kehtetuks tunnistanud ning seega on see endiselt täitmiseks kohustuslik. Tuvastamisnõude esitamise vajalikkust põhjendab kaebaja tulevikus kahju hüvitamise nõude esitamise sooviga. Kaebaja sõnul on talle vastustaja õigusvastase käitumisega tekitatud kahju, mis on oluliselt suurem kui tagastatud maksud. Kaebaja leiab, et kui tuvastatakse deklaratsiooni õigusvastasus, on vastustaja kohustatud kahju hüvitama. 2 Kaebusest ja selle täiendusest nähtub, et varalist kahju tekitati kaebaja hinnangul talle öises piiripunktis mitmetunnise kinnipidamisega, samuti sellega, et ta oli sunnitud piiripunktist lahkuma ilma sõidukita ning ta sai sõiduki kätte alles kümne päeva möödumisel. Lisaks tekitati kaebaja väitel talle mittevaralist kahju, kuna tolliametnikud alandasid tema väärikust. Kohtu seisukoht
2. Vaidlust lahendama asudes määratleb kohus esmalt sõnaselgelt kaebaja poolt kohtule esitatud kaebuse ja selle täienduste alusel vaidluse eseme (

§ 41

lg 1), sest vaidluse ese saab tuleneda ainult kaebaja poolt kaebuses esitatud nõudest ja kaebuse alusest. Ilmselt ei ole ka liigne osundada, et kohus ei või teha otsust nõude kohta, mida ei ole kaebuses esitatud. Samuti nõude osas, mille suhtes on olemas jõustunud kohtulahend. Käesoleva vaidluse esemeks on haldusakti (tollideklaratsiooni) tühistamine/õigusvastasuse tuvastamine. 10. Kohus jätab rahuldamata vastustaja taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks kaebeõiguse ilmselge puudumise motiivil. Kohtumenetluse maksiimidest tulenevalt juhindub esimese astme halduskohus vaidluse lahendamisel kõrgema astme kohtu poolt samas kohtuasjas väljendatud seisukohtadest. Tuginedes Tartu Ringkonnakohtu 05.02.2013 määrusele, mille kohaselt on käesoleval juhul tollideklaratsiooni näol tegemist haldusaktiga, mida saab kohtus vaidlustada, oli kaebajal kohtusse pöördumise ajal kaebeõigus. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui kaebajal oli kaebuse esitamise hetkel kaebeõigus, siis ei lange kaebeõigus ära asjaolude hilisema muutumise tagajärjel (vt nt RKHKo 3-3-1-25-02, p 24). Seetõttu on välistatud kaebuse läbi vaatamata jätmiseks esitatud taotluse rahuldamine. 11.

§ 152

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus on seisukohal, et kaebuse menetlus tuleb lõpetada

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Kohtu arvates saab viidatud sätet tõlgendada laiendavalt, võttes aluseks selliste asjaolude esinemise, mille korral kaebaja on vastustaja tegevuse läbi saavutanud kaebuse esitamisel silmas peetud eesmärgi. Käesoleval juhul on vastustaja muutnud vaidlustatud tollideklaratsiooni osas, millest tulenes kaebajale kohustus maksude maksmiseks ning millega ka kaebusest nähtuvalt kaebaja õigusi rikuti. Kuigi vastustaja ei ole vaidlustatud deklaratsiooni formaalselt kehtetuks tunnistanud, on deklaratsiooni muutmisega muudetud selle regulatsiooni selliselt, et kaebajal ei ole enam vaidlustatud tollideklaratsiooni alusel maksude tasumise kohustust. Sellele, et haldusakti muutmisel on haldusakti regulatsioonile sisuliselt samasugune mõju kui haldusakti kehtetuks tunnistamisel, osutab ka haldusmenetluse seaduse § 64 lg 1, mille kohaselt kohaldatakse kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut ka haldusorgani poolt haldusakti muutmise kohta. Kohus ei nõustu seetõttu kaebaja seisukohaga, et vaidlustatud tollideklaratsioon on endiselt tervikuna kehtiv ning täitmiseks kohustuslik. Vastustaja soov kaebajale tollideklaratsioonist tuleneva kohustuse elimineerimiseks ning deklaratsiooni muutmiseks 3 tagasiulatuvalt järeldub ka vastustaja 07.12.2012 otsusest nr 3-8/5911-1, millega otsustati kaebajale tema poolt tollideklaratsiooni alusel tasutud maksud summas 68,07 eurot tagastada. 12. Kaebaja on esitanud avalduse kaebuse täiendamiseks alternatiivnõudega. Kaebaja palub juhul, kui kohus leiab, et tühistamisnõude rahuldamiseks ei ole alust, tuvastada vaidlustatud tollideklaratsiooni õigusvastasus. Vaidluse lahendamisel tuleb kohtul võtta seisukoht kaebaja kõigi nõuete suhtes. Kohus leiab, et sisuliselt on kaebaja esitanud taotluse kaebuse muutmiseks

§ 49

lg 1 alusel, kuna algselt esitatud kaebuses tollideklaratsiooni tuvastamisnõuet kaebaja ei esitanud.

§ 49

lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt lubatav. Kohus leiab, et kaebuse muutmine alternatiivnõude lisamisega selliselt, et kohtu menetluses on üheaegselt nii tühistamis- kui tuvastamisnõue, ei ole lubatav. Kohtupraktikas on kuni 31.12.2011 kehtinud

kohaldamise ajal tuvastamisnõude esitamist alternatiivnõudena tühistamisnõude kõrval peetud võimalikuks, kuid tuvastamisnõude lubatavust ei hinnatud siis mitte efektiivsema vahendi puudumise, vaid põhjendatud huvi olemasolu alusel (nt RKHKm 22.11.2010 nr 3-3-1-62-10). Kehtiva

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Sellest tulenevalt ei ole kohtu arvates võimalik võtta menetlusse alternatiivnõudena tuvastamiskaebust samaaegselt ja samal alusel tühistamiskaebusega. 13. Kaebaja õiguste efektiivne kaitse on aga tagatud ka olukorras, kus asjaolude muutumise tõttu ei ole võimalik enam tühistamisnõuet edasi menetleda, kuid kaebaja õiguste kaitseks oleks tuvastamisnõude menetlemine siiski vajalik.

152 lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kohus leiab, et käesolevas asjas saab kaebaja avaldust alternatiivnõudena tuvastamisnõude lisamist tõlgendada ka kui soovi haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks menetluse lõpetamise korral tühistamisnõudes.

1. Kohus on aga seisukohal, et menetluse jätkamine tollideklaratsiooni õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole kõnealusel juhul kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Vastustaja on 07.12.2012 otsuses nr 3-8/5911-1 asunud seisukohale, et „arvestades tuvastatud asjaolusid, sh piiriületuse sagedust ja taotluses toodut, ei ole tollil alust kahtlustada, et T. Juksi poolt reisija deklaratsiooniga 12EE4810EE91990456 30/08/2012 imporditud kütust kasutatakse ärilisel eesmärgil“. Seega on vastustaja juba tuvastanud, et 4 algselt kaebajale aktsiisivabastuse kohaldamata jätmine ei olnud õigustatud. Samuti on vastustaja kaebaja poolt tollideklaratsiooni alusel täidetud kohustuse tagasi täitnud, mistõttu on kaebaja jaoks tollideklaratsiooni tagajärjed kõrvaldatud.
2. Kaebaja selgituste kohaselt on tuvastamisnõude menetlemine vajalik võimaliku hüvitamisnõude esitamiseks tulevikus, sealjuures ei viita kaebaja kahjule, mis talle võis tekkida tollideklaratsioonist, vaid kahjule, mis tekkis vastustaja poolt piiripunktis tehtud toimingute tagajärjel. Kohus selgitab, et käesolevas asjas on kohtu menetluses tollideklaratsiooni tühistamise nõue, kaebus tolli toimingute peale veoki läbivaatusel on Tartu Halduskohtu 02.10.2012 määrusega tagastatud ning halduskohtu määrus on selles osas Riigikohtu 11.06.2013 määrusega nr 3-7-1-3-112-13 jõustunud. Tollideklaratsiooni õigusvastasuse tuvastamine ei hõlmaks kaebuses ja selle täienduses kirjeldatud toimingute õigusvastasuse tuvastamist ning seega ei aitaks tuvastamisnõude menetlemine käesolevas asjas kaebuse eesmärki saavutada.
3. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel tuleb menetlus haldusasjas lõpetada seoses vaidlustatud haldusakti muutmisega vastustaja poolt, sest objektiivse õiguse kohaselt on haldusakti muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel käesolevas asjas samad õiguslikud järelmid. 17.

§ 108

lg 6 kohaselt peaks vastustaja kandma kaebaja ja enda menetluskulud, kuna kaebaja ei ole aga vastavat taotlust esitanud, jäävad mõlema poole menetluskulud poolte endi kanda (

§ 109

lg 1), v.a riigilõiv.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tuleb kaebajale kaebuse ja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 30 (tlk 11, 17) eurot tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 5