Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses taotles töötaja saamata töötasu ja puhkusehüvitise väljamõistmist ning töötaja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise tõttu hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Töövaidluskomisjoni otsusega 03.10.2012 mõisteti tööandjalt töötaja kasuks välja saamata töötasu 1 180 eurot, puhkusehüvitis 107.46 eurot ja töölepingu erakorralise ülesütlemise tõttu hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1 025 eurot. OÜ Solespera ei ole töölepingu erakorralist ülesütlemist tähtaegselt vaidlustanud. OÜ Solespera pöördus kohtusse taotlusega töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses. Tööandja ei vaidlusta töölepingu sõlmimist ja kokkulepitud tasusid. Kuid hageja lahkus 29.02.1012 Soomest, võttes omavoliliselt kaasa osa kostja tööriistadest ja tööriided. Hiljem enam hageja kostja juurde tööle ei tulnud, telefonikõnedele ei vastanud. Töö hageja objektil jäi pooleli, osa objekti koristus- ja viimistlustöödest jättis hageja tegemata. Kostja luges hageja mitteilmumise tõttu töölepingu lõppenuks, kuid lõpetamist ei vormistatud kirjalikult. Kostja esindaja viibis töötaja ülesütlemisavalduse saamise ajal töölähetuses, mistõttu ei saanud seda õigeaegselt vaidlustada. Kostja ei võlgne hagejale töötasu, vaid on teinud ettemakseid. Omavolilise ja ootamatu töölt lahkumisega on hageja tekitanud kostjale varalist kahju. Hageja võttis töölt lahkudes kaasa plekitööriistade kasti, plekitööriistad koos plekikääridega ja tööriided. Esemed olid peaaegu uued, ostetud hageja jaoks töö tegemiseks. Kostja hindab hageja valdusesse jäänud esemete maksumuseks 500 eurot. Töölepingu punktide 7.
lg 2 alusel põhjendusega, et pole välja makstud töötasu ning ei ole antud tööd; töölepingu ülesütlemist ei ole vaidlustatud, seega on see kehtiv ülesütlemisavalduses näidatud alusel alates ülesütlemisavalduses näidatud kuupäevast, so 30.07.2012. Sellest tulenevalt ei ole asjakohased kostja vastuväited töölepingu lõpetamise kokkuleppe sõlmimise kohta suulises vormis varasemal ajal. Lisaks ei vasta selline väide
§-s 95 lg 1 sätestatule: Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Kohus tunnustab hageja õigust saada keskmist töötasu
alusel: Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Töötasu välja mõistmata jätmiseks peab tööandja tõendama töötaja süüd. Kostja on viidanud asjaolule, et töötaja pidi ennast registreerima Soomes politseis ja rahvastikuregistris, et saada Soomes elamisluba ning sellega õigust legaalselt töötada, kuid ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et hageja ei võinud alates 29.01.2012 Soomes töötada ning hagejale on see takistus tööandja poolt teatavaks tehtud koos hoiatusega, et tööandja ei kindlusta teda alates mingist kuupäevast tööga, kui töötaja ennast Soomes ei registreeri. Hageja väidet, et teda tööle ei kutsutud, ei ole kostja millegagi ümber lükanud. Kostja esitatud keskmise töötasu õiendi ja hageja arvestuse kohaselt on hagejal õigus saada perioodi eest 01.02.2012 kuni 30.07.2012, keskmist töötasu (6 x 1164.42-54.80) 6 931,72 eurot. Juulikuus on 31 päeva, 31. juuli 2012 oli tööpäev. Selle päeva eest ei ole hagejal õigust tasu saada, sest tööleping oli üles öeldus. Hageja nõue saada tööga kindlustamata jäetud aja eest keskmist töötasu tuleb rahuldada, sest see põhineb seadusel.
lg 1 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Hageja nõue 2011 detsembri- ja 2012 jaanuarikuu eest saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks tuleb rahuldada. Tl 17 oleva tööandja esitatud palgaarvestuse kohaselt on töötajal õigus saada töötasu ja puhkusehüvitist kokku 2 865.39 eurot. Arvestuse kohaselt on töötajale makstud 3 877 eurot. Kohtule on esitatud kontode väljavõtted, mille kohaselt on OÜ Solespera maksnud V. Poljakovile perioodil 01.09.-12.11.2011 kokku 2 967 eurot (tl 12, 13). OÜ Solespera kassast on hageja saanud 22.12.2011 veel 410 eurot ja poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et A. Neeme poolt 30.01.2012 tehtud pangaülekanne summas 500 eurot on OÜ Solespera poolt hagejale võlgu oleva töötasu katteks. Kohus ei lähtu saamata töötasu arvestuse tegemisel tl 17 olevast tööandaja kogu palgaarvestusest 2011 aasta kohta, sest see ei ole kooskõlas OÜ Solespera poolt V. Poljakovi töötasuna Maksu- ja Tolliametile deklareeritud tuluga. TVK tl 25 tuludeklaratsiooni kohaselt on OÜ Solespera näidanud MTA-le V. Poljakovi 2011. aasta palgana kokku 683.59 eurot, mis ei vasta absoluutselt tl 17 olevale palgaarvestusele. 3 Seega peeti tööandja poolt veel mingit töötasu arvestust, mis ei ole selge ja arusaadav ei töötajale temale välja makstud rahasummadest lähtuvalt ega MTA-le deklareeritud andmetest lähtuvalt. Töötasu arvestust peab tööandja ning vastutab selle õigsuse eest. Kohus ei võta saamata töötasu arvestamisel arvesse tööandja poolt töötajale enne 01.12.2011 arvestatud ja makstud summasid, sest erinevust võrreldes MTA-le deklareerituga ei ole kohtule põhjendatud. Hageja on esitanud nõude 2011 detsembri- ja 2012 jaanuarikuu eest saamata töötasu väljamõistmiseks. Hagejal on õigus saada perioodi eest 1.-22.12.2011, so 16 tööpäeva, so 128 töötunni eest tasu. Tööandja on arvestanud detsembrikuu eest 63,5 töötunni tasu summas 588.65 eurot, netotöötasuna 477.61 eurot. 22.12.2011 on kostja hagejale välja maksnud 410 eurot, so 54 töötunni tasu. Töötajal on töötatud aja (63,5-54) 9,5 tunni eest saamata tasu (9,5x9.27) 88.07 eurot. Tööga kindlustamata aja eest on hagejal õigus saada keskmist töötasu 64,5 töötunni ulatuses. Keskmine tunnitasu on tl 50 oleva õiendi kohaselt (54.80/8) 6.85 eurot, kokku seega (64,5x6.85) 441.83 eurot.
kohaselt tuleb tööandjal maksta töötajale keskmist töötasu aja eest, mil tööandja ei anna töö tegemiseks valmis olevale töötajale tööd töötajast mitteolenevatel põhjustel. Pooled on möönnud probleeme tõstukiga. Asjaolu, et töötaja keeldus muud tööd tegemast, ei ole kohtule tõendatud. Kohus on seisukohal, et isegi kui kostja oleks oma taotlused tunnistajate ärakuulamiseks esitanud tähtaegselt, ei oleks kohus saanud ainuüksi tunnistajate ütluste alusel tuvastada, millisel kuupäeval, milliste töötundide ulatuses ja millisest tööst hageja keeldus 2011 detsembris. Rohkem kui aasta hiljem tunnistajate ütluste alusel töötaja käitumise tõendamine kuupäevalise ja tunnilise täpsusega on võimatu. Kui töötaja rikub töölepingu tingimusi, tuleb tööandjal võtta seisukoht töölepingu lõpetamise osas. Jaanuarikuu osas ei ole hageja tõendanud, et ta oli Soomes 06.01.2012, mis oli reede. Kostja vaidleb sellele vastu, väites, et hageja saabus teisipäevaks, so
Selle summa tasumise kohta tööandja poolt ei ole kohtule ühtegi tõendit esitatud. Hüvitise arvutamise kohta ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kohus jätab rahuldamata kostja nõude tasaarvestuse tegemiseks 300 euro ulatuses hagejale väidetavalt üle antud tööriistade ja tööriiete osas. Tl 9-11 oleva töölepingu p 9.
lg 2 alusel, sest tööandja ei maksnud välja töötasu ja ei kindlustanud töötajat tööga, rikkudes sellega oluliselt töölepingu tingimusi.
lg 4 kohaselt Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kohus on seisukohal, et kuna tööandja peab töötajale maksma keskmist töötasu kuue kuu eest, kusjuures töötaja töötas eelnevalt tööandja juures vähem kui 6 kuud, on mõistlik ja põhjendatud välja mõista hüvitis 1 000 euro ulatuses. Hagejaga sõlmitud töölepingu tingimuste oluline rikkumine on piisavalt kompenseeritud kostjalt hageja tööga kindlustamata jäetud aja eest keskmise töötasu väljamõistmisega 6 kuu töötasu ulatuses ning lisanduvalt hüvitise väljamõistmisega 1 000 euro ulatuses. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on seisukohal, et hagi praktiliselt terves ulatuses rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. Hagejal ei olnud võimalik esitada töövaidluskomisjonile ja kohtule õigeid andmeid enda keskmise töötasu kohta, sest kostja ei olnud deklareerinud õigeid andmeid MTA-le. Sellest tulenevalt muutus hagejal saamata töötasu arvestus, võrreldes töövaidluskomisjonile esitatuga. Puhkusehüvitise nõue rahuldati terves ulatuses. Kostja tasaarvestuse nõue jäeti rahuldamata terves ulatuses. Töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise suuruse määramine on kohtu kaalutlusotsus ning siingi rahuldab kohus nõude praktiliselt samas ulatuses, nagu see rahuldati töövaidluskomisjoni otsusega, mille läbivaatamiseks hagimenetluse korras pöördus kohtusse kostja. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.