3-13-500/14

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-500 Otsuse kuupäev

1. juuli 2013 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi R.O. kaebus külmas kartserikambris viibimise tõttu Viru Vangla poolt tekitatud 300 euro suuruse kahju hüvitamiseks Kirjalik menetlus Menetlusvorm Menetlusosalised Kaebaja: R.O. Vastustaja: Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta R.O. kaebus täies ulatuses rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 05.08.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE EELNEV KÄIK
3. 09.11.2012 koostati Viru Vanglas käskkiri nr 6-3/1857-D (tl 23-25), millega karistati kinnipeetav R.O. vangistusseaduse § 67 lg 1 sätestatud nõuete rikkumise eest kümneks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. 12.12.2012 pöörati karistus täitmisele (tl 25). 28.12.2012 käskkirjaga nr 6-3/1958/D (tl 26) parandati distsiplinaarkorras karistamise käskkirja ebatäpsus asendades selle ühte lõiku sattunud teise kinnipeetava nimi R.O. nimega. 06.02.2013 koostatud otsusega nr 6-16/218-1 (tl 29-31) jäeti R.O. poolt külmas kartseriruumis viibimisega tekitatud 300 euro suuruse kahju hüvitamiseks esitatud nõue (tl 27-28) rahuldamata. Kohtutoimikusse on edastatud veel ka väljavõtted riiklikust registrist R.O. liikumiste (tl 32), Viru Vangla peahoone teise korruse ruumide temperatuuride programmi (tl 33-34) ja isikukontol olnud rahaliste vahendite (tl 35) kohta ning 04.02.2013 arsti poolt vormistatud tõend (t. 36) R.O. tervisekaebuste puudumisest ajavahemikul 12.12.2012 kuni 26.12.
4. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
5. 06.03.2013 edastas R.O. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1-2), milles palus mõista Viru Vanglalt välja 300 euro suuruse hüvitise. Kaebaja väitis, et vangla alavääristas teda, kohtles teistest kinnipeetavatest halvemini ja põhjustas alusetuid kannatusi, kuna paigutas külma kartserikambrisse ega lubanud puuduva sooja pesu asemele õhukese kartseri vormi alla midagi muud selga jätta. Veel väitis kaebaja väitis, et saabus seetõttu sektorisse tagasi köha ja nohuga ning sai sellega seoses ka vabastuse koolist.
6. Viru Vangla vastuses (tl 21-22) paluti kaebust mitte rahuldada ning selgitati, et eluhoonete kütteks on automaatikaga normides hoitav põrandaküttega vesiküte, mis võimaldab tagantjärele ruumide sisetemperatuure kontrollida. Seejuures küll nõustuti, et kartseris viibimine toob teatud ebamugavusi kaasa, kartseririietus võib olla igapäevase vanglariietusega võrreldes õhem ja inimeste temperatuuritaluvus erinev, kuid leiti, et kaebaja kartseris viibimise ajal seal olnud temperatuur +19° kuni +21°C vastas eluruumidele kehtestatud nõuetele ega saanud tema inimväärikust alandada. Veel märgiti, et kuna kaebaja pole vahetult peale kartseris viibimist meditsiiniosakonna poole pöördunud, ei nähtu ka tervisekahju ning lisati, et aasta jooksul on olnud tal piisavad rahalised vahendid vangla kauplusest sooja pesu ostmiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
7. R.O. on esitanud 300 euro suuruse kahjunõude tulenevalt väidetest, et Viru Vangla on külmas kartserikambris hoidmise ja täiendavate riietusesemete keelamisega alandanud tema inimväärikust ja põhjustanud haigestumise. Seega vajab lahendamist küsimus, kas kaebaja poolt väidetu vastab tõele, sai põhjustada tema poolt nimetatud kahju ja võib õigustada soovitud suurusega rahalise hüvitise määramist.
8. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused sisalduvad riigivastutuse seaduse § 7 lg 1, milles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda ainult siis, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Sama seaduse § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas ja hüvitisega luua olukord, milles kannatanu oleks, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Mittevaralise kahju hüvitamise alused on käsitletud riigivastutuse seaduse § 9 lg
9. Selle kohaselt saab mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega saab nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitamiseks esitatud nõude rahuldamine toimuda vaid siis, kui on tuvastatud avaliku võimu kandja õigusvastane käitumine, kahju tekkimine ning põhjuslik seos nende vahel.
10. Vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimist reguleerivad vangistusseadus ja selle alusel vastu võetud muud õigusaktid. Vangistusseaduse § 45 lg 1 on kinnipeetava eluruumi suhtes sätestatud, et see peab vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud nõuetele, mis tagavad elutegevuseks vajaliku õhuhulga, selle ringluse ja temperatuuri ning kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustavad ruumi piisava valgustatuse. Vabariigi Valitsus on vastavad nõuded kinnitanud oma 26.01.1999 määrusega nr
11. Nende punktis seitse on kehtestatud, et kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18˚C. Kaebusele antud vastusele Viru Vangla poolt lisatud temperatuuride programmi väljavõte kinnitab, et kaebaja kartserisse paigutamise ja sealt vabastamise ajal oli vastavates ruumides nõuetekohane õhutemperatuur. 2
12. Kinnipeetava riietega seonduvat käsitleb vangistusseaduses, mille § 46 lg 1 ja 2 ei ole kehtestatud enamat kui, et üldjuhul kannab kinnipeetav vangla riietust, kuid erandina võib vanglateenistuse ametnik lubada ka isiklikku riietust. Kartseris viibiva kinnipeetava elukorraldus on reguleeritud sama seaduse § 65’, mille teine lõige sätestab, et kartserisse vastuvõtmisel antakse kinnipeetavale kartseri arvel olev riietus ning tema juures kambris olnud isiklikud asjad antakse hoiule ja tagastatakse pärast kartserist vabastamist. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 100 lg 1 näeb samuti ette ainult selle, et kartserisse paigutamisel antakse kinnipeetavale kartseri arvel olev riietus. Milline täpselt peab olema kartseris kantav riietus, ei ole kehtestanud seaduseandja, justiitsminister ega ka Viru Vangla ise oma kodukorras. Sellest tulenevalt ei oma ükski kinnipeetav subjektiivset õigust nõuda, et kartseririietus peaks vastama mingitele konkreetsetele tingimustele või peaks selle hulgas olema mõni kindel ese. Samuti ei oma kinnipeetav õigust nõuda, et vanglaametnik lubaks tal kartseris vangla tavariietust või mõnda selle hulka kuuluvat eset kanda. Viru Vangla on kohtule teadaolevalt küll kehtestanud korra, mille kohaselt võimaldatakse kinnipeetavatel talveperioodil sooja aluspesu kandmist, kuid vastav õigus hõlmab vaid konkreetseid just sooja aluspesu hulka kuuluvaid esemeid ega tähenda kinnipeetavale õigust nõuda ja vanglaametnikule kohustust lubada kanda sooja pesu asemel mõnda muud igapäevase vanglavormi osa. Seega toimiti R.O.ga igati õiguspäraselt, kui ei võimaldatud tal puuduva sooja pesu asemel vangla tavavormi T-särki kasutada.
13. R.O. kaebuse väited lubavad eeldada, et ta peab silmas oma inimväärikuse ja tervise kahjustamist. Seejuures on tal aga arvestamata jäänud, et mitte igasugust ebamugavustunnet, mida kinnipeetav vanglas viibides taluma peab, ei ole veel põhjust mõista tema väärikuse alandamisena. Vangistust kandva isiku vabadus on vanglas allutatud vangistusseaduse ja selle alusel vastu võetud õigusaktidega kehtestatud piirangutele, tema õiguste ja vabaduste maht pole samane vabaduses viibiva isiku omadega ning mittevaralise kahju tekkimise saavad kinnipidamisega seotud kannatused ka vangla poolsete seaduserikkumiste puhul kaasa tuua vaid siis, kui väärkohtlemine on piisavalt tõsine ja ületab nii kestvuselt kui intensiivsuselt teatud minimaalset raskusastet. Erinevate inimeste tundmused on erinevad, kuid isegi juhul, kui kaebaja väited vastavad tõele ja ta tundis kartseris olles külma, ei saa seda tema kaebuse asjaoludel lugeda inimväärikuse õigusvastaseks süüliseks alandamiseks.
14. R.O. väidetel tuli ta kartserist elusektorisse tagasi köha ja nohuga. Vastavad tervisehädad pole pika peiteperioodiga ja tekkivad üldreeglina koheselt peale külmetumist. Kohtutoimikusse edastatud Viru Vangla arsti poolt väljastatud tõendi kohaselt ei ole R.O. vaidluse põhjuseks oleva kartserikaristuse kandmise ajal ega vahetult selle järgselt pöördunud meditsiiniosakonna poole kaebustega oma tervise suhtes. Seega jäävad nende tervisehädade kohta esitatud väited paljasõnalisteks ega ole piisavad, muude tõendite kogumine pole aga möödunud aja tõttu enam võimalik. Lisaks ei oleks ilmselgelt tegemist ka niivõrd tõsiste terviseprobleemidega, mis üldse saaksid õigustada rahalise hüvitise väljamõistmist riigivastutuse seaduse alusel.
15. Eeltoodud järeldustel jääb R.O. kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse alusel vabastatud riigilõivu tasumisest. Viru Vangla oma menetluskulude kohta taotlust ja dokumente esitanud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane Kohtunik 3