Obsah (8)

§ 218§ 187§ 277§ 657§ 654§ 173§ 171§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-13-5374 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja) , Tiit Kollom, Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 22.11.2013, Talli

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Harju Maakohtu 01.11.2011 määrusega kuulutati välja K N i pankrot ning pankrotihalduriks nimetati vandeadvokaat Urmas Ustav. 01.09.2009 algatas kostja Tadas Langaitise avalduse alusel võlgniku suhtes täitemenetluse. Täitemenetluses toimus 26.01.2010 enampakkumine, eesmärgiga võõrandada võlgnikule kuuluv Harjumaal, Harku vallas, Tabasalu alevikus asuv XXXXXXXkinnistu. Kostja tegi täitemenetluses kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, millega mõistis võlgnikult väljakohtutäituri tasu summas 261 115,90 krooni (16 688,35 eurot). Kostjale on kohtutäituri tasu tasutud. 08.11.2011 tutvus hageja täitetoimikuga ja avastas, et kostja on täitemenetluses koostanud kaks enampakkumise akti. Mõlemad on dateeritud 26.01.2010, kannavad sama täiteasja numbrit ning enampakkumisel olev kinnistu on mõlemas aktis sama. Samas erinevad aktides esitatud andmed enampakkumise kohta. Erisusi esineb mh kinnistu ostuhinna tasumise kohta. Nii nähtub täitetoimikus sisalduvast dokumendist, mis kajastab kinnistu müügist saadud tulemi jaotamist, et ostuhind tasuti 01.02.

1. Kohtutäituri abi on 03.01.2012 e-kirjas ja sellele lisatud Excel-tabelis kinnitanud, et ostuhinna laekumine toimus juba 26.01.
2. Kostja poolt 13.11.2012 haldurile edastatud välislaekumise krediteerimise teatisest nähtub, et ostuhind laekus 01.02.
3. 01.02.2010 on kostjale laekunud 549 451,63 eurot (8 597 050 krooni), mis vastab enampakkumise aktis 2 näidatud kinnistu ostuhinnale. Kinnistusosakonna poolt hagejale kättesaadavaks tehtud kande alusandmetest nähtub, et kostja on omanikukande muutmiseks kinnistusosakonnale esitanud enampakkumise akti
4. Enampakkumise akt 2 on võltsitud ega kajasta õigesti kinnistu enampakkumise käiku. Kostja on täitemenetluse läbiviimise korda rikkunud. Kui kostja oleks järginud täitemenetluse seadustikus sätestatud nõudeid, oleks ta pidanud 26.01.2010 enampakkumise nurjunuks kuulutama vastavalt TMS § 99 lg-le
5. Hageja palus kostjalt välja mõista õigusliku alusetu saadu 16 688,35 eurot, alates 02.02.2010 kuni 31.01.2013 intressi 516,74 eurot ja alates 01.02.2013 lisanduva viivise. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Täitemenetluse ajal kehtinud TMS § 21 järgi tekkis võlgnikul kohtutäituri tasu maksmise ja täitekulude hüvitamise kohustus esimese täitetoimingu tegemisega, so täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega. Kohtutäituril oli õigus tasule. Kostja müüs kinnistu enampakkumise võitnud ostjale ja kõik sissenõudjate nõuded rahuldati selle tulemusena, mis ongi täitemenetluse eesmärk. Kohtutäitur ei ole enampakkumise käiku varjanud. Enampakkumise akti ei ole võltsitud. Kostja 02.02.2010 allkirjastatud enampakkumise akt kajastab õigesti 26.01.2010 toimunud enampakkumise käiku ja vastab tegelikele andmetele. Pankrotihalduri hagi on aegunud. Maakohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja on välja toonud mitmed väidetavad kostjapoolsed ametikohustuste rikkumised enampakkumise läbiviimisel, kuid hageja ei ole sidunud oma nõuet nendest rikkumistest tuleneva võimaliku kahjuga (KTS § 9 lg 1). Hageja on kohtule kinnitanud, et esitatud asjaoludel ei nõua hageja enampakkumise kehtetuks tunnistamist ega kohtutäiturilt kahju hüvitamist. VÕS § 1028 lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. 2 Kostja ei ole esitanud alusetu rikastumise nõude osas aegumise vastuväidet, seega jättis kohus tähelepanuta kostja aegumise kohta esitatud väited. Kohtutäituril on õigus ametitoimingu eest saada tasu ning toimingu tegemise ajal kehtinud KTS § 23 lg 1 järgi muutub rahalise nõude täitmisel täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. KTS § 22² lg 1 (vastavas redaktsioonis) järgi on kohtutäituri tasu sissenõudmise alus tema tehtud kohtutäituri tasu otsus. Võlgnik ei ole esitanud kaebust kohtutäituri tegevuse peale ega esitanud hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks (TMS § 217, § 223). Sisuliselt annab hageja hinnangu täitetoimingute kvaliteedile, leides, et ebaseadluslikult läbi viidud täitemenetluse eest ei ole kohtutäituril õigust põhitasu saada. Puudub vaidlus, et koostatud on kaks dokumenti pealkirjadega enampakkumise akt, kuid need sisaldavad erinevaid andmeid. Kostja selgituste kohaselt on enampakkumise akti 1 näol tegemist kokkuleppega, mis sõlmiti enampakkumisel 26.01.
6. Selle käigus selgitati osalistele õigusi ja kohustusi. Kuna selles tehti ka pakkumine ning kohtutäituril oli kahtlusi ostuhinna laekumise kohta, siis kohtutäitur koostas 26.01.2010 kuupäevaga enampakkumise akti 02.02.2010, so pärast ostuhinna tasumist. Seega on kostja selgituste kohaselt enampakkumise aktina käsitletav enampakkumise akt 2, mis kajastab 26.01.2010 toimunud enampakkumise käiku ja sisaldab õigeid andmeid.

§ 277

lg 1 järgi menetlusosaline võib esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse.

§ 277

lg 4 esimese lause järgi kui dokumendi ehtsus on vaidlustatud, võib kohus otsuse tegemisel jätta selle arvestamata või arvata dokumendi määrusega tõendite hulgast välja. Enampakkumise akti 2 tuleb käsitada 26.01.2010 toimunud enampakkumise kohta koostatud aktina. Samuti on selle alusel enampakkumise õiguslikud tagajärjed saabunud (TMS § 98 lg 1). Sellisel viisil täitemenetluse läbiviimine ei vasta täitemenetluse seadustikus sätestatud nõuetele, kuid sellised rikkumised (sh enampakkumise akti tagantjärele koostamine) ei välista enampakkumise õiguslikke tagajärgi ega asjaolu, et nõuded on täitemenetluses rahuldatud (TMS § 105). Kohtutäituri tegevuse tulemusel sundtäitmise käigus võlgniku rahalised nõuded täideti ja kohtutäituri tasu muutus sissenõutavaks nõuete rahuldamisest 02.02.

1. Käesoleval juhul ei kohaldu KTS § 23 lg-s 3 (kohaldatavas redaktsioonis) sätestatud tasu proportsionaalsuse põhimõte, millele tuginedes saaks väita, et kohtutäituril ei olnud enampakkumise oluliste tingimuste rikkumiste tõttu õigust saada põhitasu, või et see põhitasu tulnuks vähendada nullini. Kui kohtutäitur viis täitemenetlust läbi ebaseaduslikult ja tekitas sellega täitemenetluse osalisele kahju, saab kahjustatud isik nõuda kahju hüvitamist. Hageja väited (enampakkumise aktil 2 manukate allkirjade puudumine, enampakkumise aktide sisu erinevus, enampakkumisel osalejad, ostuhinna tasumine) ei ole seotud esitatud nõudega. TMS § 217 lg 6 järgi kui menetlusosaline ei esita tähtaegselt kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Võlgnik sai enampakkumise akti 2 ja tulemi jaotamise andmed kätte 02.02.
2. Võlgnik on 02.02.2010 kinnitanud, et ta on tulemi jaotamisega nõus ja vastavalt sellele lubab ülekanded teha. Seega oli võlgnik teadlik täitetoimingust ning tal oli toimingute vaidlustamise võimalus. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub tühistada maakohtu otsuse. Teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Maakohus on hageja väiteid selle kohta, et 02.02.2010 koostatud enampakkumise akt on võltsitud, hinnanud üksnes

§ 277alusel.

Apellandi väited 02.02.2010 koostatud akti võltsituse kohta väljuvad

§ 277kohase dokumendi ehtsuse vaidlustamise taotlusest.

Hageja on hagis tuginenud just 02.02.2010 koostatud enampakkumise akti intellektuaalsele võltsitusele, st asjaolule, et enampakkumise akt ei kajasta 3 õigesti seda, mis 26.01.2010 enampakkumisel tegelikult toimus. Võltsitud dokument ei ole kehtiv ega too kaasa õiguslikke tagajärgi. Seetõttu ei ole kostja kehtivalt enampakkumist lõpule viinud ning kinnistut käsutanud. Kostja oleks pidanud TMS § 99 lg 1 p-st 3 tulenevalt 26.01.2010 enampakkumise nurjunuks tunnistama. Kuivõrd kostja täitemenetlust kehtivalt lõpule ei viinud, siis ei tekkinud tal ka õigust tasu saada. Seega on võlgnik kostjale tasu maksnud alusetult ja tal on õigus makstud tasu alusetu rikastumise sätete alusel tagasi nõuda. Hageja esitatud nõuet saaks kvalifitseerida ka kahju hüvitamise nõudena, mida kohus oleks pidanud alternatiivselt analüüsima, kuivõrd võlgnikule on kostja poolt õigusvastaselt täitemenetluse läbiviimisega ja alusetu tasu sissenõudmisega tekitatud varalist kahju. Sealjuures on kahjuks tasu, mille kostja alusetult sai. Kahju on rikkumisega põhjuslikus seoses – kui kohtutäitur oleks käitunud seaduslikult ja 26.01.2010 enampakkumise nurjunuks kuulutanud (selle asemel, et enampakkumise akti võltsida), siis ei oleks ta saanud võlgniku vastu esitatud nõudeid täita ja täitemenetlust lõpule viia ega oleks tal olnud võimalik ka võlgnikult tasu sisse nõuda. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on õige ja selle muutmiseks puudub alus (

§ 657lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega aegumise osas täies ulatuses ning ei pea

§ 654

lg-s 6 sätestatust tulenevalt vajalikuks esimese astme kohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Hageja ei saa kohtutäituri tasu vaidlustamisel ette heita enampakkumise läbiviimisel tehtud õigusrikkumisi, kui enampakkumine on kehtiv ja seda ei ole vaidlustatud enampakkumise oluliste tingimuste rikkumise tõttu (TMS § 223 lg 1). Seetõttu ei ole vaidluse lahendamisel asjassepuutuvad hageja väited enampakkumise akti 2 võltsituse kohta. Kohtutäituril on õigus saada tasu täitetoimingu läbiviimise eest (täitetoimingu ajal kehtinud KTS § 21 lg 1). Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse võis kohustatud isik vaidlustada täitemenetluse seadustikus otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras (KTS § 28). Käesoleval juhul ei ole hageja seda teinud, vaid leiab, et tal puudub alus kohtutäituri tasu maksmiseks ja kohtutäituri tasu on kostjale üle kantud ilma õigusliku aluseta. Kuna enampakkumine on kehtiv ja tasu väljamõistmist ei ole vaidlustatud varasemalt kehtinud KTS § 28 ettenähtud korras, ei ole hagejal alusetust rikastumisest tulenevat nõuet kostja vastu. Tasu maksmise kohustus ei langenud ära ja ei ole võimalik väita, et kostja on tasu saanud õigusliku aluseta. Õige on apellandi väide, et kohus peab ise õigussuhet kvalifitseerima. Jättes kontrollimata kahju hüvitamise õigussuhtest tuleneva nõude, ei rikkunud maakohus menetlusnorme, kuna hageja kinnitas kohtule, et tal ei ole kahju hüvitamise nõuet. Hageja ei toonud esile ka vastavaid asjaolusid, mis annaksid võimaluse vaadelda makstud kohtutäituri tasu hageja kahjuna. Isegi, kui hageja oleks samadel alustel esitanud kahju hüvitamise nõude, ei oleks seda võimalik rahuldada. Käesoleval juhul on poolte vahel seaduse alusel tekkinud võlasuhe. Hageja on tasunud kostjale 16 688.35 eurot täitetoimingu ajal kehtinud KTS § 22ˡ lg 1 alusel. Tasu nõudmisega ei ole kostja hagejale kahju tekitanud, sest tasu on nõutud seaduse alusel ja nõude õigusvastasust ei ole täitemenetluse seadustikus sätestatud erikorras vaidlustatud. KTS § 28 on erinorm ja tasu nõudmise õigusvastasusele ei saa hageja käesolevas menetluses tugineda. Eeltoodu tõttu jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. 4 Vastavalt

§ 173

lg-s 1 sätestatule esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes

§ 171lg-st 1 jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.

Kohus selgitab, et

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tiit Kollom Ele Liiv Ulvi Loonurm 5