lg 1 kohaldamiseks ei ole vaja tuvastada, kas tagasivõidetava kinkelepinguga kahjustati sissenõudja huve ja kas vastaspool sellest teadis või mitte.
lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, see tähendab, et tegemist on sissenõudja huve kahjustava tehinguga. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul 3
lg 1 sätestab, et sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses.
lg 2 sätestab, et sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. xxxxx Maakohtu 28.04.2011 otsusega ( koopia tl 7-11) mõisteti M. K. J. K. elatis alates 28.04.2011 igakuiselt 139 eurot 01 senti, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni Jaanika kopli täisealiseks saamiseni s.o kuni 15.08.
Vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel asus kohtutäitur välja selgitama võlgniku sissetulekuid ja vara, millele saaks sissenõuet pöörata, seejuures lähtudes, et eelisjärjekorras sissenõue pöörata võlgniku sissetulekutele. Vabatahtliku täimise tähtaja vahetult möödumisel s.o 21.03.2013 kinkis M. K. M. M. jätkates samas korteriomandi kasutamist. Kohtutäitur on arestinud 04.04.2013 võlgniku pangakontod ja Eesti Töötukassa poolt makstava sissetuleku, kuid sissetuleku arestimisel on selgunud, et M. K. sissetulek ei ole piisav isegi mitte igakuiselt tasumisele kuuluva elatisraha maksmiseks. Maanteeameti liiklusregistri andmetel kuuluvad M. K. Volkswagen Multivan ehitusaasta 1995 (registrimärgiga 361BFR) ja Opel Astra ehitusaasta 1992 (registrimärgiga 306AOT). Kohtutäituri hinnangul ei vii sissenõude pööramine nimetatud sõidukitele elatisnõude rahuldamisele, sest sõidukitel puuduvad kehtivad korralised ülevaatused, mistõttu ei ole sõidukid liikluses kasutatavad. Peale selle kaasnevad varale sissenõude pööramisega vara transpordikulud ja hoiukulud ning võivad kaasneda vara otsimise kulud, kuna sõidukite asukohad ei ole teada. M. K. väljamaksete päringust (tl 75) nähtub, et M. K. 02.2013, 03.2013, 04.2013, 05.2013, 06.2013, 07.2013 ja 08.2013 Eesti Töötukassa poolt väljamakseid summas 78,24 eurot, 273,84 eurot, 303,18 eurot, 293,40 eurot, 248,30 eurot, 234,60 eurot ja 172,04 eurot. Avalike registriandmete päringust (tl 76-77) nähtub, et sõiduautol Volkswagen Multivan registreerimismärgiga 361BFR puudub kehtiv korraline ülevaatus, kuna viimane ülevaatus kehtis kuni 03.2013. Veel nähtub avalike registriandmete päringust, et sõiduautol Opel Astra registreerimismärgiga 306AOT puudub kehtiv korraline ülevaatus, kuna viimane ülevaatus kehtis kuni 08.2012. Kohtu hinnangul kohtutäituri 04.04.2013 ja 23.09.2013 vastustes toodu hagejate järelepärimistele tõendab ka teiste
lg 2 sätestatud eelduste olemasolu sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud sissenõudjate nõude täielikku rahuldamist ning on alust eeldada, et see ei anna tulemusi ka edaspidi. Kostja I võlgnevus 5
lg 1 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. 21.03.3013 korteriomandi kinkelepingu ja isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ning asjaõiguslepingute (edaspidi Leping, tl 53-59) nähtuvalt on M. K. M. M. lepingu esemeks oleva korteriomandi, mille registriosa nr xxxxxxx. Lepingu punktis 2.3 on kingisaaja kui uus omanik ja kinkija/korteriomandi kasutaja kokku leppinud, et nad seavad peale omandiõiguse üleminekut kinkija/korteriomandi kasutaja kasuks tasuta eluaegse isikliku kasutusõiguse kingisaajale kuuluvale korteriomandile. Kasutusõiguse suhtes lepivad pooled kokku, et uus omanik ei või isikliku kasutusõiguse teostamist piirata ning korteriomandi korrashoiu kohustus lasub uuel omanikul. Kõik korteriomandi haldamisega seotud kulud tasuvad korteriomandi omanik ja kasutaja proportsionaalselt. Isikliku kasutusõiguse kustutamiseks piisab õigustatud isiku surma tõendamisest. Registriosa nr xxxxxxx väljavõttest (tl 14) nähtub, et korteriomandi asukohaga xxxxxxxxxxx-xx, xxxxx omanikuna oli kuni 22.03.2013 sisse kantud M. K. alates 22.03.2013 M. M. . 22.03.2013 on registriossa sisse kantud eluaegne tasuta isiklik kasutusõigus M. K. . Registriosa väljatrükk ja Leping lükkavad täiesti ümber kostjate väite, et korteriomandi näol oli tegemist nende ühisvaraga. Tegemist on olnud kostja I ainuomandiga. Leping ja registriosa väljatrükk tõendavad, et kostja I kinkis endale kuuluva kinnisasja 21.03.2013 kostjale II, kes juba järgmisel päeval kanti kinnistu omanikuna ka registriossa sisse. Kostjad ei ole vaidlustanud asjaolu, et on elukaalased. Käesolev hagi on kohtule esitatud 03.07.2013. Käesoleva asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust kostjate poolt esile toodud asjaolu, et hagi on esitatud kaks aastat pärast kohtuotsuse tegemist. Hagejatel sissenõudjatena oli õigus sundtäitemenetluse alustamiseks mistahes ajal. Asjaolu, et kostja I võõrandas endale kuuluva kinnisasja elukaaslasele (kostjale II) ajal, mil oli juba käimas hagejate algatatud sundtäitemenetlus kostjalt hagejate kasuks väljamõistetud elatise nõudes, viitab kostjate soovile hagejate huvisid teadlikult kahjustada. Samas ei oma see asjaolu käesoleval juhul tähtsust. Ka ei oma tähtsust kostjate poolt esile toodud 6
lg 1 kohaldamiseks ei ole vaja tuvastada, kas tagasivõidetava kinkelepinguga kahjustati sissenõudja huve ja kas vastaspool sellest teadis või mitte.
lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, st et tegemist on sissenõudja huve kahjustava tehinguga. Erandiks on
lg 3 kohaselt vaid tavapärased kingitused ning juhtum, mil kostja tõendab, et kinkelepinguga ei ole sissenõudja huvisid kahjustatud.
lg 3 sätestab, et toetused ja tavapärased kingitused, mis vastasid võlgniku majanduslikule olukorrale, ei ole tagasivõidetavad. Kinnisasja kinkimise puhul ei ole kohtu arvates kindlasti tegemist tavapärase kingitusega. Ka ei ole kostjad kohtu arvates tõendanud asjaolu, et vaidlusaluse kinkelepinguga ei ole sissenõudjate huvisid kahjustatud. Nagu kohus eespool leidis, on kostja I võlg hagejate ees küllaltki suur, samas kui kostjal ei jätku vara ( sissetulekuid vm vallasvara) hagejate nõude rahuldamiseks. Vaidlusaluse tehinguga muutis kostja I ennast peaaegu varatuks. Hageja nõude näol on tegemist elatise nõudega. Seega on nõude rahuldamine hagejatele nende ülalpidamise seisukohalt ka eluliselt vajalik. Kuigi käesolevaks ajaks on üks hagejatest saanud täisealiseks, et olnud ta seda vaidlusaluse tehingu tegemise ajal. Kostjate väide, et vaidlusaluse tehing ei kahjusta hagejaid, kuna neil on endiselt korteri võtmed ja õigus igal ajal korterisse tulla, ei ole asjakohane. Hagejate huvi käesoleval juhul ei ole seotud korteris käimisega, vaid elatise saamisega kostjalt. Elatise võlga pole kostja I vabatahtlikult ära tasunud ja seda pole saanud sisse nõuda ka kohtutäitur kostjal I küllaldase vara puudumise tõttu. Kuna hagejad ei ole saanud kostjalt I nende kasuks välja mõistetud elatist, on ilmselgelt tegemist hagejate huvide kahjustamisega. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hagejate nõue vaidlusaluse kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuigi hagejad on taotlenud kehtetuks tunnistada üksnes kinkelepingut, järeldub hagiavalduse sisust ja hagejate teistest nõuetest hagejate tahe tunnistada kehtetuks siiski 21.03.2013 leping tervikuna sh ka samas lepingus sisalduvad asjaõiguslikud kokkulepped. Hagejad on soovinud täielikult endise olukorra taastamist so M. K. omanikuna kandmist ja isikliku eluaegse kasutusõiguse registrist kustutamist. Kohus leiab, et
§-s 189 sätestatu all, mis reguleerivad kinkelepingu tagasivõitmist, saab mõelda nii võlaõigusliku kui asjaõigusliku tehingu tagasivõtmist. Eeltoodu ja
lg-te 1 ja 2 ja § 189 lg 1 alusel tunnistab kohus kehtetuks kostjate vahel 21.03.2013 sõlmitud korteriomandi kinkelepingu ja isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud.
lg 1 sätestab, et kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Kohtutäitur korraldab saadu jaotamise sissenõudjate vahel vastavalt nõuete esitamise järjekorrale. Kuivõrd vaidlusalune kinkeleping on kehtetu, siis on kostja II kohustatud kinkelepingu alusel saadud kinnisasja tagastama täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri A. K. käsutusse. 7
lg 1 mõttega täpses vastavuses hagejate nõue korteriomandi tagastamiseks Margus K. . Iseenesest on põhjendatud hagejate nõue muuta kinnistusraamatu kandeid. KRS § 34-1 lg 7 p 2 kohaselt puudutatud isiku nõusolek kande muutmiseks ei ole nõutav, kui kohtutäitur taotleb kande tegemist oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Tulenevalt asjaolust, et hagejate avalduse alusel viib täitemenetlust läbi kohtutäitur A. Kolsar ning
K. käsutusse, on kohtutäituril õigus ilma kostjate nõusolekuta taotleda korteriomandi asukohaga xxxxxxxxxxx-xx, mille kohta on xxxxx Maakohtu kinnistusosakonnas avatud registriosa nr xxxxxxx, kannete muutmist. Maakohus ei lahenda hagejate nõuet kinnistusraamatu kannete muutmiseks resolutsioonis, kuna seadusest tulenevalt on see kohtutäituri pädevuses. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, jätab kohus kummagi hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.06.2006 otsuses asjas 32-1-50-06 on leitud, et juhul, kui kaotanud poolel on mitu kostjat või hagejat, tuleb neilt reeglina kogu asjas vajalik ja põhjendatud kohtukulu välja mõista solidaarselt, kui nad teostavad hagejaga ühist õigust või kaitsevad end ühiselt hageja vastu. Kui kaaskostjad on solidaarvõlgnikud põhinõude suhtes, puudub üldjuhul mõistlik põhjus käsitada neid kohtukulude hüvitamise nõude suhtes teisiti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võivad hagejad nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumist. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Käesolevas asjas on tasumata hagi esitamisel ja hagi tagamise taotluse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivud, kuna xxxxx Maakohtu 02.08.2013 määrusega anti hagejatele menetlusabi, vabastades nad riigilõivude tasumisest. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Kuna kohus hagi täielikult rahuldab, tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista hagiavalduse esitamisele kuulunud riigilõiv ja hagi tagamise taotluse esitamisele kuulunud riigilõiv. Hagi 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.