← Eesti

2-12-46151/32

Obsah (6)§ 436§ 230§ 442§ 122§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 19. novembril 2013.a. kohtu tsiviilkantselei kaudu

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 6.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 09.04.2013.a. kohtumääruses (I köide t/l 184).

  1. Vaidlus on selle üle, kas hageja pandiõigus on tekkinud varem kui kostjal Swedbank AS-il ning kas sellest tulenevalt on kohtutäituri poolt 25.10.2012.a. koostatud jaotuskava ebaõige.
  2. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 105 lg 1 kohaselt jaotab kohtutäitur asjade müügist laekunud tulemi sissenõudjate ja muude tulemis osalemiseks õigustatud isikute vahel pandiõiguse tekkimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. Ühel ajal tekkinud pandiõigustel on tulemi jaotamisel sama järjekoht.
  3. Hageja leiab, et viimasel on tekkinud pandiõigus 25.07.1994.a. XXX, XXX, XXXja AS XXXvahel sõlmitud rendilepingu alusel (I köide t/l 32, 44), nimetatu tuleneb ka Harju Maakohtu 29.12.2011.a. kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-11-18064 (I köide t/l 11-15). Kostja Swedbank AS leiab, et hagejal ei saa olla tekkinud pandiõigust 25.07.1994.a. rendilepingust. Kostja Swedbank AS leiab, et viimasel on tekkinud pandiõigus 21.08.1997.a. AS XXXja Swedbank AS-i vahel sõlmitud kommertspandilepingust (I köide t/l 159-163) ning hagejal puudub pandiõigus. Nimetatud kommertspandilepingu alusel on teostatud ka kanne AS XXXregistrikaardile (I köide t/l 164).
  4. TMS § 106 lg 2 kohaselt jaotuskava koostatakse ja tulem jaotatakse, lähtudes pandiõiguste järjekohast. Täitekulud arvatakse jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha. Hageja leiab, et viimase pandiõigus on eespool kostja Swedbank AS-i pandiõigust. Kohus nimetatud hageja seisukohaga ei nõustu.
  5. Kohus nõustub kostja Swedbank AS-i seisukohaga ning antud juhul on tõendatud, et kostjal Swedbank AS-il on tekkinud pandiõigus 21.08.1997.a. (I köide t/l 159-163). Samuti nõustub kohus sellega, et hageja on tsiviilasjas nr. 2-11-18064 asunud seisukohale, et 25.07.1994.a. sõlmitud rendileping oli tähtajaga kuni 25.07.2009.a. (I köide t/l 12, 32). Vastupidist hageja tõendanud ei ole. 08.03.2007.a. on XXX, Tallinn kinnistu omanikuks saanud XXX

(2011)XXX OÜ (I köide t/l 45-46). 12. Peale XXX
(2011)XXX OÜ kinnisasja omanikuks saamist on 27.04.2007.a. viimane 3 sõlminud üürilepingu Toomas Valsbergiga, mis kehtis kuni 01.09.2008.a. (I köide t/l 63-67). Äriruumide üürileping OÜ XXXja XXX
(2011)XXX OÜ vahel on sõlmitud 26.05.2010.a. (I köide t/l 68-74). Nimetatud lepingutega on tõendatud, et hageja pandiõigus on tekkinud hiljem kui kostja Swedbank AS-i kommertspandiõigus ning seega oli õigustatud jaotskava koostamine selliselt, et kostja Swedbank AS-ile kuulub väljamaskmisele 1 865,65 eurot, kohtutäiturile 258,06 eurot ja hagejale 936,29 eurot (I köide t/l 5-10).
  1. Samuti on hageja hagiavalduses tuginenud võlaõigusseaduse (VÕS) § 305 lg 1, mille kohaselt kinnisasja üürileandjal on üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded. Kohus leiab, et antud juhul ei ole hageja viide VÕS § 305 lg 1 kohane, kuivõrd 25.07.1994.a. sõlmitud rendilepingu ajal nimetatud säte ei kehtinud.
  2. Hageja on lisaks leidnud, et kohtutäituri lisatasu summas 110,16 eurot on ilmselt alusetu ja põhjendamatu. Kohus leiab, et nimetatud hageja väide on alusetu, kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks 25.10.2012.a. kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsust vaidlustanud (I köide t/l 16-18). Nimetatud kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsusest nähtub selle vaidlustamise kord, kuid tõendeid selle kohta, et hageja oleks seda kasutanud, ei ole. Seega leiab kohus, et hageja väited kohtutäituri lisatasule on alusetud.
  3. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et viimasel oli õigus vastavalt kohtutäituri seaduse (KTS) § 43 saada lisatasu ning koostada vastava lisatasu väljamõistmise otsus. Hageja viited selle kohta, et kohtutäituri lisatasu on arvestatud juba tasutustatud põhitasuga, menetluse alustamise ja kättetoimetamise tasuga ja täitekuluga, on põhjendamata.
  4. Kõige eelpool toodu alusel leiab kohus, et hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu ning tuleb jätta rahuldamata.
  5. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 18.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1, § 123, § 132 lg 1 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3 500 eurot.

Menetluskulude jaotamine 19.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus hagi ei rahuldanud, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 20. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (

§ 174lg 1).

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (

§ 174lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.