KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse tegemise aeg ja koht 16.oktoober 1013, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-19866 Ts

§ 84

lg 1) ei ole seadus sätestanud tehingu tühisuse tuvastamise hagi esitamiseks tähtaega. Korteriühistu on juriidiline isik.

§ 31

järgi on juriidilise isiku organiteks üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Korteriühistu kui juriidilise isiku organiks on üldkoosoleku kõrval ka juhatus, sest seaduses ei ole teisiti sätestatud.

§ 38

lõigetest 1 ja 2 tulenevalt võib juriidilise organi otsus olla nii tühine kui ka kehtetuks tunnistatud.

§ 38

lg 1 ja 2 võimaldabki hagejal esitada nõudeid korteriühistu juhatuse otsuste tühisuse tuvastamiseks ja tühistamiseks (kehtetuks tunnistamiseks). Järgnevalt käsitleb kohus hageja poolt vaidlustatud kostja juhatuse 12.03.2013 koosoleku otsuseid. Hageja arvates on otsused tühised juhatuse poolt volituste ületamise tõttu. Vastavalt kostja juhatuse 12.03.2013 koosoleku protokollile (lk 4-6) võeti hageja poolt vaidlustatud otsustena vastu päevakorra punktides 2, 8, 10 ja 12 märgitud otsused: 1) päevakorra p 2 all otsustati korteriühistu sisekorra p 2 rikkumise tõttu korterite nr 1 ja 17 omanikele määrata 15 trahviühikut ehk trahv 100 eurot omavoliliselt veemõõtjate plommi äravõtmise eest. XXX elumaja kodukorra (lk 46-47) p 2 sellist keeldu ei sisalda. Viidatud kodukorra esitas kohtule kostja hagile esitatud vastuse lisana

1. Kuigi kostja esitas nõude viidates 22.05.2013 puuduste kõrvaldamise avalduses korteriühistu sisekorra p 2 rikkumisele, ei ole ta korteriühistu sisekorda kohtule esitanud. Kohtu arvates on korteriühistu sisekord ja kodukord sisuliselt sama dokument. Seega lahendab kohus hageja poolt esitatud nõude kostja poolt esitatud kodukorrast lähtudes. Nagu märgitud, kostja kodukorra p 2 rikkumist, mille eest vaidlustatud otsusega otsustati määrata trahv, ei sisalda. Seega ei saa selle eest ka trahvi määrata. Koosoleku otsuses on viidatud sisekorrale. Kostja põhikirjaga (lk 7-15) on määratud üldkoosoleku ja juhatuse pädevus (p-d 6.2 ja 6.33). Põhikirja p-st 6.33 ei tulene korteriühistu juhatuse pädevust korteriühistu liikmetele trahvi määramiseks. Kostja juhatus on nimetatud otsuse tühistanud oma 19.06.2013 otsuse p-ga 1.2 (44-45). Kostja juhatuse poolt vaidlustatud otsuse tühistamine pärast hagi esitamist ei tähenda aga seda, et kohus ei peaks otsuse 3 vaidlustamist lahendama. Kostja põhikirja p 6.13 järgi kuulub juhatuse otsuste muutmine või tühistamine üldkoosoleku, mitte juhatuse pädevusse. Kuna vaidlustatud otsuse näol on tegemist otsusega, mis ei ole vastavuses põhikirja nõuetega, kuulub rahuldamisele hageja alternatiivne nõue ning kostja juhatuse 12.03.2013 koosolekul päevakorra p 2 all vastuvõetud otsus tuleb tühistada e tunnistada kehtetuks. Hageja esitas hagi 30.04.2013, seega seaduses sätestatud 3 kuu jooksul. 2) päevakorra p-s 8 all otsustati nõuda korteriomanikelt rõdude klaasimist vastavalt tehnilisele projektile ja maja passile, sh vanade puuraamide klaaspaketite vastu vahetamist hiljemalt 01.09.
2. Kostja vastuse kohaselt täitis juhatus selle otsuse vastuvõtmisega juba 2006 kinnitatud maja välisviimistluspassi nõudeid, mille kohaselt tuli välja vahetada nii rõdudele väljuvad aknad ja uksed kui ka rõdude klaasid. Kuna nimetatud kuuluvad korteriomandi reaalossa, ei ületanud juhatus volituste piire. Kostja väidet korteriomandi reaalosa koosseisu kohta ei ole hageja vaidlustanud. Elamu välisviimistluspassist (lk 49-52) nähtub, et see on kooskõlastatud Tallinna Linnamajanduse osakonna poolt
3. Välisviimistluspassi tellis kostja ja koostas XXX OÜ. Välisviimistluspassis on märgitud soovitus vahetada rõdu uks ja aken kaasaegsema vastu ning konstateering, et hoone fassaadil ei ole lubatud seadustamata ümberehitused. Arvestades, et tegemist on kostja poolt tellituga, on hageja kostja liikmena kohustatud täitma nimetatud dokumendist tulenevaid kohustusi. Elamu välisviimistluspass, millest tulenevalt võttis kostja juhatus vastu 12.03.2013 koosolekul otsuse päevakorra punktis 8, ei ole vastuolus kostja põhikirja ega ühegi seadusega. 3) päevakorra p-s 10 vastuvõetud otsuses kohustati kaasomandis olevate korterite puhul hiljemalt 30.04.2013 esitama juhatusele kokkuleppe, kus on näidatud, kes omanikest on korteriühistu liige. Kostja vastuse kohaselt täitis juhatus nimetatud otsust vastu võttes põhikirja punkti 3.
4. Kostja põhikirja p 3.5 sätestab, et kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse ühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Kostja juhatuse 12.03.2013 otsuse p 10 ei ole viidatud põhikirja punktiga vastuolus ning selliste andmete esitamiseks kohustamine ei riku millegagi hageja kui korteri omaniku õigusi. Kuivõrd KÜS § 5 lg 1 tulenevalt on kõik korteriomanikud korteriühistu liikmed, on põhjendatud ja seadusega (ka kostja põhikirjaga) kooskõlas määratleda, kes omanikest on korteriühistu liige, juhul kui korteril on mitu omanikku. Kostja juhatuse nõue on kooskõlas KÜS § 5 lõikega 5, mille järgi võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele, kui korteriomand kuulub mitmele omanikule. Seega tuleb hageja nõue päevakorra p-s 10 vastuvõetud otsuse tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks (kehtetuks tunnistamiseks) jätta rahuldamata. 4) päevakorra p 12 all võeti vastu otsus nõuda korteri omanikult kostja esimehele üürnike andmete esitamist hiljemalt 31.03.2013 ning nõude mittetäitmisel 10 trahviühiku määramist korteriomanikule – trahvi suurusega 40 eurot. Kostja vastuse kohaselt on ka see otsus tühistatud juhatuse 19.06.2013 otsusega. Hageja poolt vaidlustatud kostja juhatuse 12.03.2013 otsuse p 12 puudutab korteriühistu põhikirja p 4.2 m rikkumist korteri omanike poolt (uute üürnike asumisest korterisse juhatusele teatamise kohustus) ning selle rikkumisel trahvi määramist. Kostja juhatuse 19.06.2013 otsuse päevakorra p 2 all käsitleti põhikirja p 4.2 m rikkumisega seonduvat ning juhatuse 12.03.2013 otsus põhikirja p 4.2m rikkumise kohta tühistati. Hageja alternatiivne nõue viidatud päevakorra punkti 12 tühistamiseks ehk kehtetuks tunnistamiseks tuleb rahuldada samadel põhjendustel, mis on ülalpool märgitud päevakorra p 2 all vastuvõetud otsuse tühistamise ehk kehtetuks tunnistamise põhjendustena. Tulenevalt TsMS § 132 lg 1 on hagihind 3500 eurot. Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab kohus TsMS § 163 alusel menetluskulud poolte endi kanda. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5