Obsah (5)

§ 174§ 477§ 138§ 177§ 178

2-10-6145 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 02.12.2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-6145 Tsiviilasi XXXhagi Swedbank AS vastu

§ 174lg 4 järgi.

Kostja palub mõista hageja menetluskulud välja üksnes summas 1 636 eurot. Kohtu seisukohad 6. 08.06.2013.a jõustus käesolevas tsiviilasjas Harju Maakohtu 19.03.2013.a tehtud otsus, millega muuhulgas määrati kindlaks menetluskulude jaotus.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja esitas 08.07.2013.a, seega tähtaegselt, avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, menetluskuluks on riigilõiv. Hageja taotleb AS-lt Swedbank ka Eesti Vabariigi kasuks riiklikest vahenditest tasutud advokaaditasu summas 184 euro väljamõistmist, mis moodustab 80 % summast 230 eurot. Avaldusele on lisatud maksekorraldused riigilõivu tasumise kohta tsiviilasjas nr 2-10-6145 ja pangakonto väljavõtted. 7. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. 8.

§ 138

lg 1 ja lg 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud; kohtukulud on muuhulgas riigilõiv. Seega on hageja tasutud riigilõiv menetluskulu.

1. Vastavalt hagi esitamise ajal 08.02.2010 kehtinud RLS § 56 lõikele 1 koostoimes lisaga 1 tuli hagejal tasuda riigilõivu 115 000 krooni (7349,84 eurot). Hageja vabastati hagi esitamisel riigilõivu tasumisest 50 % ulatuses ning ta tasus riigilõivu 57 500 krooni (3 674,92 eurot). Hagi hind oli 159 779,12 eurot (2 500 000 krooni).
2. Harju Maakohtu 19.03.2012 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning hageja XXXvaidlustas kohtuotsuse apellatsiooni korras. 07.05.2013 esitas apellant taotluse maakohtus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Taotluse kohaselt alates 01.01.2012 on tsiviilasja hinna puhul kuni 150 000 eurot riigilõivu täismäär 1500 eurot. Seega on ta tasunud enam 2 175 eurot, millise summa palus tagastada, leides et temalt nõutud riigilõivumäär oli põhiseadusega vastuolus.
3. Harju Maakohtu 17.05.2013.a määrusega (jõustunud 28.09.2013) tunnistati põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks ja jäeti kohaldamata RLS § 56 lg 1 koostoimes lisaga 1 (
4. jaanuarist 2009 kuni 31.detsembrini 2010 redaktsioon) osas, mille kohaselt kohtusse pöödumisel on kohustuseks tasuda tsiviilasjas hinnaga 2 500 000 krooni riigilõivu 115 000 krooni. Riigi Tugiteenuste Keskust kohustati tagastama XXXhagiavalduselt tasutud riigilõivust 1 629,75 eurot. Määrus edastati põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks Rigiikohtule.
5. Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelevalve Kolleegiumi 12.09.2013 otsusega (kohtuasja nr 3-41-18-13), mis muuhulgas tehti tsiviilasjas nr 2-10-6145 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu
6. mai 2013.a määruse kohta, tunnistati, et
7. jaanuarist 2009 kuni
8. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 koostoimes lisaga 1 oli põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 2 000 000 krooni kuni 2 500 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 115 000 krooni. Riigikohtu lahendiga jõustus Harju Maakohtu 17.05.2013.a määrus. Eeltoodust tulenevalt on 3 2-10-6145 põhjendatud hagejale riigilõivu hüvitamine summas 1 636 eurot (tasutud 3 675 eurot – tagastatud 1 629,79 eurot = 2 045,25 eurot x 80%).
9. Hageja taotlus mõista Eesti Vabariigi kasuks välja AS Swedbank riiklikest vahenditest tasutud advokaaditasu summas 184 eurot rahuldamisele ei kuulu, kuna

§ 174

lõikest 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda üksnes temal endal tekkinud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Antud tsiviilasjas hageja ei ole õigusabikulusid kandnud, seega ei saa ta ka taotleda nende hüvitamist.

1. Eeltoodust lähtuvalt tuleb hageja taotlus rahuldada osaliselt ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 80% hageja tasutud riigilõivust, so 1 636 eurot.
2. Vastavalt

§ 177

lg-le 2 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Seega märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 636 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 16.

§ 177

lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 4