KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-13-35653 Määruse tegemise aeg ja koht 20.11.2013, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Reet Allikvere, Imbi Sidok-Toomsalu Kohtuasi X X eestkoste jätkamise otsustamine kohtu algatusel Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 26.09.2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse X X määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Puudutatud isik: X X (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja riigi esindajad õigusabi korras advokaat Raivo Bergson Eestkosteasutus: Viimsi vald (Viimsi Vallavalitsuse kaudu) (registrikood 75021250, asukoht Nelgi tee 1, Viimsi) Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon:
- Harju Maakohtu 26.09.2013 määruse p 4 tühistada osas, millega loeti X X valmisõiguse tähenduses teovõimetuks. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
- Määruskaebus rahuldada osaliselt.
- Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud Harju Maakohtu 04.10.2010 määrusega kohtuasjas 2-09-46588 seati X X üle eestkoste ja määrati tema eestkostjaks Viimsi vald (Viimsi Vallavalitsuse kaudu) tähtajaga kolm aastat. Määruse resolutsiooni p 7 kohaselt tuleb X X üle seatud eestkoste lõpetamine või pikendamine otsustada kolme aasta jooksul, hiljemalt 04.10.
- Kohus algatas PKS § 203 lg 4 alusel 09.08.2013 määrusega menetluse kontrollimiseks, kas eestkoste jätkumine eestkostetava X. X üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus 1
(5)kaasas menetlusse X. X registreeritud elukohajärgse omavalitsusena Viimsi valla (Viimsi Vallavalitsuse kaudu), kes on ka X. X eestkostjaks. TsMS § 528 lg 2 kohaselt eestkostja ülesannete muutmisel, uue eestkostja määramisel või eestkostja ametiaja pikendamisel ei pea uut ekspertiisi tegema ega eestkostetavale menetluseks esindajat määrama, kui eestkostja ülesandeid oluliselt ei laiendata või kui eestkoste määramise aluseks olevast ekspertiisist on möödunud vähem kui viis aastat. Varasemad ekspertiisid, mis viidi läbi X. X eestkostevajaduse väljaselgitamiseks, tehti kohtuasja nr 2-09-46588 raames 06.01.2010 ja 19.07.
- Kuivõrd Viimsi Vallavalitsuse vastusest sai kohus aru, et X. X ei soovi eestkoste jätkamist, määras kohus 10.09.2013 määrusega X. X suhtes kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Kohus esitades eksperdile vastamiseks järgmised küsimused: Kas X. X on kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima? Kas X. X saab oma huve kaitsta volituste andmise või muude abiliste kaudu või vajab eestkoste seadmist? Kui X. X vajab eestkostjat, siis millise aja jooksul ja millised on eestkostja ülesanded seoses eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitsmisega? Kas ja milliseid tehinguid võib X. X teha eestkostja nõusolekuta? Kas X. X on võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest? Kas X. X tervislik seisund võimaldab tal kohtuistungil osaleda või tema ärakuulamist? Kas X. X ärakuulamine võib oluliselt ohustada tema tervist? Kas T. X suudab oma tahet eestkostja isiku suhtes väljendada? Eksperdi otsuse kohaselt on X. Xl raske psüühikahäire - paranoidne skisofreenia, püsikululine F20.00, psühhoinvaliid, töövõime kaotus 100%, raske puue, mis takistab tal oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Ta on kestvalt võimetu oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. X. X ei saa oma huve kaitsta volituste andmise või muude abiliste kaudu ja vajab oma psüühilise seisundi tõttu eestkoste seadmist. X. X vajab eestkostet, vajab eestkoste pikendamist veel kolmeks aastaks. (Õige ravirežiimi ja uute psühhofarmakonide kasutamisel on võimalik vaimse seisundi oluline paranemine kolme aasta möödumisel). X. X ei või teha tehinguid, võib teha pisitehinguid. X. X ei saa käesolevalt aru abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. X. X vaimne tervislik seisund ei võimalda tal kohtuistungil osaleda või tema ärakuulamist. X X ärakuulamine kahjustab oluliselt tema tervist. T. X ei suuda väljendada oma tahet eestkostja isiku suhtes. Asjast puudutatud isikute seisukohad X Xle riigi õigusabi korras määratud esindaja oli seisukohal, et X. X ei ole oma tervislikust seisundist tulenevalt võimeline iseseisvalt oma igapäevaelu korraldama ja eestkostet tuleb pikendada. Viimsi Vallavalitsus andis nõusoleku eestkostjana jätkamiseks, kuna puuduvad sobivad füüsilised või juriidilised isikud. Juhindudes TsMS § 528 lg-st 1 ja PKS § 205 lg-test 1 ja 3 oli esindaja arvamusel, et avaldus T. X üle seatud eestkoste pikendamiseks tuleb rahuldada, see on kooskõlas seadusega ja vastab eestkostetava huvidele. Võttes arvesse asjaolusid X X tervisliku seisundi ja üldise toimetuleku kohta viimase kolme aasta jooksul, palus Viimsi Vallavalitsus T. X eestkoste pikendamist alates 05.10.
- Viimsi Vallavalitsus oli nõus jätkama T. X eestkostjana. Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohus jätkas 26.09.2013 määrusega X X eestkostet ja määras X X eestkostjaks viieks aastaks Viimsi valla (Viimsi Vallavalitsuse kaudu). Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. Eestkostja ülesanneteks on X X esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, 2
(5)talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Kohus luges X X abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest arusaamise suhtes, samuti valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. Eestkostja nõusolekuta võib X X teha olmelisi pisitehinguid kuni 150 euro ulatuses kalendrikuus. Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama kohtule kirjaliku aruande iga aasta 25. novembriks. Kohus kuulas X X vahetult ära kohtumajas 24.09.2013 temale menetluses määratud advokaadist esindaja juuresolekul. X. X avaldas, et on nõus edasi olema eestkostel ja soovis, et Viimsi vald oleks ka edaspidi tema eestkostjaks. Eestkostel viibides on tal olemas oma elukoht ja tagatud eluasemekulude hüvitamine valdavas osas eestkostja poolt. Eestkostetav avaldas muret, et tal lubataks rohkem iseseisvalt rahalisi vahendeid kulutada. Seni võis ta kulutada oma äranägemisel 77 eurot, kuid seda on vähe. Eestkostjaga oli rahul. X. X avaldas, et püüab jõudumööda ka tõlketöid teha. Psühhiaatrit külastab regulaarselt, saab prolongeeritud toimega süste. Kohus kuulas 24.09.2013 telefoni teel ära Viimsi Vallavalitsuse sotsiaaltöö spetsialisti Margit Sterni, kes kinnitas, et Viimsi Vallavalitsus jääb 10.09.2013 esitatud kirjaliku seisukoha juurde ning nõustub edasi olema X. X eestkostjaks. Eestkostjal ei olnud vastuväiteid, kui eestkostetaval lubataks teha iseseisvalt rahalisi pisitehinguid suuremas määras kui seni. Kohus leidis, et X. X on piiratud teovõimega isik, kelle huve ei ole võimalik kaitsta volituse andmise ja perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu ning tema üle seatud eestkostet tuleb jätkata. Kohus leidis, et X. X eestkostja ülesandeid kooskõlas PKS §-ga 205 täidab ka edaspidi tema elukohajärgne eestkosteasutus kuni sobiva füüsilisest isikust eestkostja leidmiseni. Kuna TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates, tuleb eestkoste seada kuni viieks aastaks, arvates käesoleva määruse tegemise kuupäevast. Vastavalt PKS §-le 203 lg 4 kontrollib kohus iga kolme aasta järel eestkostja aruande alusel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, kuid see iseendast ei tingi eestkoste seadmist kolmeks aastaks. Kohus leidis, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et X. X on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Arvestades X. X vaimset tervist, ei ole võimalik jätta temale alles teovõimet mistahes perekonnaõiguslike tehingute mõistes, s.t X. X ei saa aru perekonnaõiguslike tehingute tagajärgedest. Kohus leidis, etX. Xle ei saa jätta alles tehingute iseseisvalt tegemise õigust, mis tähendab, et kõiki suuremaid rahalisi ja põhjendatud ning vajalikke tehinguidX. X eest, tema huvidest lähtuvalt ja tema nimel peab tegema üksnes tema eestkostja. X. Xle võib jätta õiguse teha olmelisi pisitehinguid kindla igakuise rahasumma ulatuses ja eeldusel, et eestkostja kontrollib eestkostetava iseseisvat rahakasutust ning hindab selle otstarbekohasust või hilisemalt heaks kiidab. Kohus pidas mõistlikuks lubada X. Xl iseseisvalt käsutada rahalisi vahendeid kuni 150 euro ulatuses ühes kalendrikuus. Kohus tunnistas käesolev määruse täidetavaks alates 04.10.2013, kuna selle päevani kehtib varasem kohtumäärus, millega X. X suhtes seati eestkoste. Määruskaebus 3
(5)Puudutatud isik X X palub määruskaebuses tühistada 26.09.2013 määrus osas, millega loeti ta teovõimetuks valimisõiguse tähenduses. X. X suhtes sellist kitsendust ei kehtestatud. X. X suhtes läbiviidud ekspertiisiga tuvastati, et ta vajab eestkoste pikendamist eksperdi arvates kuni kolmeks aastaks. Õige ravirežiimi ja uute psühhofarmakonide kasutamisel oli eksperdi arvates võimlik tema vaimse seisundi oluline paranemine kolme aasta möödumisel. Seega oli ekspert arvamusel, etX. Xl on vähemalt teoreetiline võimalus paranemiseks määral, et ta ei vaja edaspidi üldse eestkostet. Ekspert ei märkinud ekspertiisiaktis, et X. X oleks teovõimetu valimisõiguse suhtes. Nimetatud küsimus ei kerkinud üles ja seda ei arutatud ka kohtuistungil, kus toimus X. X ärakuulamine. Kohus leidis istungil, et X. Xle võib anda senisest suuremaid õigusi näiteks pisitehinguteks kasutatava raha osas, suurendades määruses kasutatava raha summat kuus senise 77 euro asemel 150 euroni. Samuti leiab X. X täiendavas määruskaebuses, et põhjendamatult on maakohus tunnistanud ta teovõimetuks abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest arusaamise suhtes. Selles osas on maakohus tuginenud vaid eksperdi arvamusele. Kohus ei põhjendanud, miks tuleb eestkostetava õigusi kitsendada just valimisõiguse osas, mida X. X on enda sõnul seni edukalt kasutanud. Vastus määruskaebusele Viimsi vald (Viimsi Vallavalitsuse kaudu) oli seisukohal, et määruskaebuse võib rahuldada. Menetluse edasine käik Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu26.09.2013 määrus tuleb tühistada p. 4 osas, millega maakohus luges X X valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. Muus osas on määrus seaduslik ja põhjendatud. Kuna kolleegium nõustub selles osas maakohtu põhjendustega täielikult, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. Määruskaebuses leitakse põhjendatult, et maakohtul puudus alus tunnistada X X teovõimetuks valimisõiguse tähenduses. Kui Eesti Vabariigi valimisseaduse § 2 lg 3 kohaselt ei ole valimisõiguslikud kodanikud, kes on kohtuotsusega tunnistatud teovõimetuks, siis kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 5 lg 3 kohaselt ei ole hääleõiguslik isik, kes on valimisõiguse osas tunnistatud teovõimetuks. Seega saab kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel hääletada ja kandideerida ka teovõimetu isik, kui tal ei ole kohtuotsusega tunnistatud teovõimetust eraldi valimisõiguse osas. Viimsi vallavalitsus on vastuses määruskaebusele märkinud, et X X on eestkostjale avaldanud soovi osaleda kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel. Samuti leitakse vastuses, et X X on võimeline aru saama kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tähendusest ja temale antav valmisõigus ei kahjusta tema enda ega ka üldsuse huve. Maakohus leidis põhjendatult, et arvestades X X vaimset tervist ei ole võimalik jätta temale alles teovõimet mistahes perekonnaõiguslike tehingute mõistes, st X X ei saa aru perekonnaõiguslike tehingute tagajärgedest. Sellisele arvamuse on andnud ka X X suhtes kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi teostanud ekspert Anu Arold (t.l.11-16). Viimsi vallavalitsus leidis samuti vastuses määruskaebusele, et arvestades X. X viimaste aastate vaimse tervise 4
(5)haigusseisundeid ja üldist sotsiaal-majanduslikku toimetulematust, ei ole põhjendatud X. X tunnistada perekonnaõiguslike tehingute teostamise õiguse osas teovõimeliseks. Ülaltoodu alusel ei anna ükski määruskaebuses toodud väide alust T. X tunnistamiseks teovõimeliseks abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest arusaamise suhtes. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ele Liiv Reet Allikvere Imbi Sidok-Toomsalu 5
(5)