← Eesti

2-10-3272/90

Obsah (6)§ 138§ 144§ 175§ 218§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiiu Hiiuväin Määruse tegemise aeg ja koht 20.november 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-3272 Tsiviilasi AS-i SEB Pank hagi XXX, XXXj

) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude jaotust sisaldav kohtuotsus jõustus 09.09.2013, mil Riigikohus jättis oma määrustega XXXja XXXkassatsioonkaebused menetlusse võtmata. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 12.09.2013. Seega on avaldus esitatud tähtaegselt.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja on kandnud viidatud kahe kostja osas, kellelt ta menetluskulusid nõuab, 3742,62 eurot õigusabikulusid ja 14 124,46 eurot riigilõivu ning taotleb nimetatud kulude väljamõistmist kostjatelt võrdses suuruses, kummaltki kostjalt 8933,54 euro väljamõistmist.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad sama sätte lg-s 4 kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalust menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§ 218

kohaselt.

§ 175

lg 4 kohaselt sätestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 kohaselt on tsiviilasja, mille hind on üle 2 500 000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 360 000krooni+2500 krooni iga 50 000 krooni kohta, mis ületab 2 500 000 krooni. Käesoleva asja hind on 302 941,20 eurot e 4 739 999,80 krooni. Eeltoodust tulenevalt ei ületa hageja taotletavad õigusabikulud määruses sätestatud piirmäära, vaid on piirmäärast tunduvalt väiksemad. Kohtu seisukoha järgi tuleb hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldada hageja poolt taotletud suuruses. Kostja XXXesitas menetluskuludele vastuväite selles osas, et kulud tuleks lugeda kostjate osas võrdseks, kuna hageja ei ole selgelt eristanud tööd, mis on seotud üksnes XXXga, mistõttu kulusid tuleks vähendada. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Kohus on määranud menetluskulude jaotuse selliselt, et kostjad peavad hageja menetluskulud kandma võrdses suuruses. Kuna XXXga sõlmis hageja kompromissi, millega menetluskulud jäeti poolte endi kanda, on hagejal õigus nõuda menetluskulusid kahelt kostjalt XXXja XXX. Selliselt on 5 hageja ka toiminud. Kantud menetluskulude suuruse kindlaksmääramise taotluses ja sellele lisatud spetsifikatsioonis on hageja märkinud menetluskulud ja nende tema esindaja poolt tehtud toimingute kirjelduses, mis on seostud kostjatega, kellelt ta menetluskulude väljamõistmist taotleb. Spetsifikatsiooni esimeses osas on märgitud küll ka 22.09.2010 XXX 21.09.2010 hagivastusega tutvumine ja seisukoha koostamine XXX taotluste osas. Kohus asub seisukohale, et tegemist võib suure tõenäosusega olla hageja eksimusega, kuid kui nimetatu ei ole spetsifikatsiooni sattunud eksimusena, ei põhjusta see menetluskulude vähendamist, sest hageja on taotletud esindaja kulude väljamõistmist tunduvalt väiksemas suuruses, kui seda seadus võimaldaks. Kõik hageja esindaja poolt teostatud toiminud, mis kajastuvad spetsifikatsioonis on kohtu arvates olnud asja menetlemiseks vajalikud, on mõistlikud ja nende teostamine esindaja poolt on usutav. Suurem osa spetsifikatsiooni märgitud toimingutest on kohtutoimikust kontrallitavad. Toimingud, mis ei kajastu kohtutoimikus, nt e-kirjad esindatavale (klinedile), vastaspoole seisukohtadega ja kohtulahenditega tutvumine ja nende analüüsimine, on samuti asja menetlemiseks vajalikud toimingud, mida esindaja peab tegema. Kostja XXXhageja menetluskulude taotluse kohta seisukohta ei avaldanud. Eeltoodust tulenevalt kuulub AS-i SEB Pank avaldus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamiselt kummagi kostja (XXXja XXX) osas 8933,54 euro ulatuses.

§ 177

lg 1 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.