← Eesti

1-11-10392/49

Obsah (7)§ 199§ 255§ 202§ 266§ 83§ 64§ 65

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. november 2013, Tallinn Kriminaalasja number 1-11-10392 Kohtukoosseis Urmas Reinola, Ivi Kesküla, Orvi Tal

§ 199

lg 2 p 4, 6, 7,

§ 199

lg 3,

§ 255

lg 1 järgi, Igor Golubevi süüdistuses

§ 199

lg 3,

§ 255

lg 1 järgi, Sergejs Tomaševsi süüdistuses

§ 199

lg 3,

§ 202

lg 2 p 1, 3,

§ 255

lg 1 järgi, Dmitri Tami süüdistuses

§ 199

lg 3,

§ 255

lg 1 järgi, Sergejs Rjabikinsi süüdistuses

§ 202

lg 2 p 2, 3,

§ 255

lg 1 järgi, Aleksandr Ostapjuki süüdistuses

§ 199

lg 2 p 4, 6, 7 järgi ja Andrei Tralmani süüdistuses

§ 199

lg 2 p 4, 6, 7,

§ 199

lg 3,

§ 266lg 2 p 1 järgi.

Harju Maakohtu

  1. oktoobri 2011 otsus nr 1-11-10392 kokkuleppemenetluses Prokurör Kolmas isik Oksana Antonova kolmandale isikule kuuluva vara arestimise ja laiendatud konfiskeerimise tagamise osas Ringkonnaprokurör Elle-Mai Velling Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Apellatsiooni esitaja RESOLUTSIOON 1
  2. Tühistada Harju Maakohtu
  3. oktoobri 2011 otsuse resolutsiooni p-s 57 märgitu, millega kohus jättis aresti alla, kuni Juri Antonovi poolt konfiskeerimise nõude täieliku täitmiseni, Harju Maakohtu 12.10.2010 määrusega laiendatud konfiskeerimise tagamiseks kolmanda isiku Oksana Antonova vara - kinnistu nr xxxxxxx ja antud kinnistu juurde kuuluvad mitteeluruumid kinnistu nr xxxxxxxxxx ja kinnistu nr xxxxxxxx.
  4. Vabastada aresti alt Oksana Antonova vara – kinnistu nr xxxxxxxxx ja antud kinnistu juurde kuuluvad mitteeluruumid kinnistu nr xxxxxxxxx ja kinnistu nr xxxxxxxxxx.
  5. Oksana Antonova apellatsioon rahuldada alternatiivses osas.
  6. Saata käesoleva otsuse ärakiri kinnisasja asukohajärgsele kinnistusosakonnale keelumärke eemaldamiseks kinnistusraamatust. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. 24.10.2009 alustati kriminaalasjas nr 09230119722

§ 199

lg 1 tunnustel menetlust selle kohta, et samal päeval oli varastatud mootorsõiduk xxxxxxxxx. Hiljem ühendati selle kriminaalasjaga menetlus veel 20 arvatava teo osas, mis seondusid mootorsõidukite (xxxxxxxxxx) vargustega. Teiste isikute hulgas kahtlustati selles kriminaalasjas mitmete mootorsõidukite ja nendes olnud asjade varguses (

§ 199

lg 2 p-d 4, 6, 7), samuti xxxxxxxx varastamiseks ja Läti Vabariiki edasitoimetamiseks moodustatud kuritegelikku ühendusse kuulumises Juri Antonovit. J. Antonov peeti kriminaalasjas kahtlustatavana kinni 02.06.2010 ja vahistati 04.06.

  1. Põhja Prefektuuri 11.08.2010 määrusega tunnistati J. Antonovi abikaasa Oksana Antonova kriminaalasjas kolmandaks isikuks. Menetleja põhistas O. Antonova kolmandaks isikuks tunnistamist kahtlusega, et O. Antonova on omandanud J. Antonovi arvel vara, olles teadlik, et vara võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks. Sellest tulenevalt võidakse kriminaalasja lahendamisel või erimenetluses otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle.
  2. Harju Maakohtu 12.
  3. 2010 määrusega arestiti prokuratuuri taotlusel konfiskeerimise ja tsiviilhagi tagamiseks muu vara hulgas O. Antonovale kuuluv korteriomand asukohaga xxxxxxxxxxxxx (kinnistu nr xxxxxxxxx) koos selle juurde kuuluvate mitteeluruumidest kinnistutega (parkimiskoht ja panipaik).
  4. Harju Maakohtu 25.11.2010 määrusega kriminaalasjas nr 1-10-15146 anti

§ 199

lg 2 p-de 4, 6, 7 ning lg 3 ja

§ 255lg 1 järgi süüdistatav J.

Antonov koos kaassüüdistatavatega üldmenetluses kohtu alla. Kohtu alla andmise määruses nimetati kohtuistungile kutsutavate isikute hulgas ka O. Antonovat kui kolmandat isikut. 2 21.09.2011 kohtuistungil esitas prokurör taotluse eraldada kriminaalasjast materjalid J. Antonovi ja veel kuue süüdistatava osas, sest need isikud taotlesid kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses. Harju Maakohtu 23.09.2011 määrusega eraldati kriminaalasjast nr 1-10-15146 KrMS § 216 lg 2 p 3 alusel materjalid J. Antonovi ja veel kuue prokuratuuri taotluses nimetatud süüdistatava osas menetlemiseks uues kriminaalasjas nr 1-11-

  1. Seejärel esitas prokuratuur Harju Maakohtule süüdistatavate - sh J. Antonovi – ja nende kaitsjatega sõlmitud kokkulepped, samuti kannatanute nõusolekud kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Kolmanda isiku O. Antonova nõusolekut kokkuleppemenetluseks prokuratuur maakohtule ei esitanud ja kriminaalasja materjalidest sellise nõusoleku olemasolu ei nähtu.
  2. Prokuratuuri, J. Antonovi ja tema kaitsja vandeadvokaat S. Sillari poolt 05.10.2011 sõlmitud kokkuleppes sätestati muu hulgas tingimus, et asjas kohaldatakse

§ 83² lg 1 ja § 84 alusel laiendatud konfiskeerimise asendamist ja J.

Antonovit kohustatakse täitma konfiskeerimisnõuet summas 51 131 eurot 28 senti nelja aasta jooksul karistuse kandmiselt vabanemisest. Lisaks märgiti kokkuleppes, et Harju Maakohtu 12.

  1. 2010 määrusega arestitud O. Antonova kinnistud jäetakse arestituks kuni J. Antonov on konfiskeerimisnõude täielikult täitnud.
  2. Harju Maakohus arutas J. Antonovi ja tema kuue kaassüüdistatava kriminaalasja kokkuleppemenetluses 11.10.2011 kohtuistungil, millel O. Antonova ei viibinud. Harju Maakohtu 20.10.2011 kokkuleppemenetluse otsusega tunnistati J. Antonov süüdi

§ 199

lg 2 p-de 4, 6 ja 7, § 199 lg 3 ja § 255 järgi ning teda karistati vangistusega vastavalt 2 aastaks, 3 aastaks 6 kuuks ja 4 aastaks 2 kuuks.

§ 64lg 1 alusel mõisteti J.

Antonovile liitkaristuseks 4 aastat 2 kuud vangistust ning

§ 65lg 2 alusel liitkaristuseks 6 aastat 10 kuud vangistust, algusega 02.06.

2010. Samuti kohustas kohus J. Antonovit

§ 83

² lg 1 ja § 84 alusel tasuma nelja aasta jooksul alates karistuse kandmiselt vabanemisest riigi tuludesse 51 131,28 eurot. Sama kohtuotsuse resolutiivosa p- 57 jättis kohus arestituks Harju Maakohtu 12.10.2010 määrusega laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud kolmanda isiku O. Antonova vara - kinnistu nr xxxxxxxxx ja antud kinnitu juurde kuuluvad mitteeluruumid kinnistu nr xxxxxxxxx ja kinnistu nr xxxxxxxxxx kuni J. Antonovi poolt konfiskeerimise nõude summas 51 131,28 eurot (800 000 krooni) täieliku täitmiseni. Harju Maakohtu otsus jõustus 08.12.

  1. 4.07.2013 esitas O. Antonova Harju Maakohtule taotluse ennistada käesolevas kriminaalasjas Harju Maakohtu 20.10.2011 otsusele apellatsiooni esitamise tähtaeg. Taotleja märgib, et menetleja kaasas teda küll kolmanda isikuna kriminaalmenetlusse, kuid kokkuleppemenetluse kohaldamiseks temalt nõusolekut ei küsitud, teda ei kutsutud ka kohtuistungile ning ei teavitatud kohtuotsusest. Seega ei tagatud talle mõistlikku võimalust tema suhtes tehtud kohtuotsusest teada saada.
  2. Maakohus ennistas 04.09.2013 kohtumäärusega O. Antonova apellatsioonitähtaja Harju Maakohtu 20.10.2011 otsusele kohtuasjas nr 1-11-10392, arvestades apellatsioonitähtaega alates 04.07.
  3. APELLATSIOON
  4. 4.07.2013 esitatud apellatsioonis palub O. Antonova tühistada kohtuotsus J. Antonovi süüdimõistmises ja tema vara - korteriomandi asukohaga xxxxxxxxxxx koos selle juurde 3 kuuluvate mitteeluruumidest kinnistutega (parkimiskoht ja panipaik) - arestimise ja konfiskeerimise osas ning saata kriminaalasi Põhja Ringkonnaprokuratuurile uue kokkuleppe sõlmimiseks. Alternatiivselt palub apellant maakohtu otsus tühistada üksnes konfiskeerimist või arestimist puudutavas osas, vabastades tema eelnimetatud korteriomand koos selle juurde kuuluvate mitteeluruumidest kinnistutega aresti alt, jättes muus osas kohtuotsus muutmata. Apellant leiab, et maakohus on jämedalt rikkunud kriminaalmenetlusnorme, jättes tema, kui kolmanda isiku, kohtuistungile kutsumata ning kohtuotsusest teavitamata. Samuti ei küsitud tema, kui kolmanda isiku, nõusolekut kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  5. Prokuratuur nõustus O. Antonova apellatsioonis esitatuga osas, mis puudutab O. Antonova, kui kolmanda isiku, õiguste rikkumisega kohaldatud konfiskeerimist J. Antonovi süüdimõistmisel ja tema suhtes kohaldatud laiendatud konfiskeerimist. Sellega seoses palub prokuratuur tühistada Harju Maakohtu otsus osas, millega jäeti arestituks Harju Maakohtu 12.10.2010 määrusega laiendatud konfiskeerimise tagamiseks O. Antonova vara – kinnistu nr xxxxxxxxxx ja anatud kinnistu juurde kuuluvad mitteeluruumid kinnistu nr xxxxxxxxxxx ja kinnistu nr xxxxxxxxxx KRIMINAAKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS
  6. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni väidetega ja prokuratuuri seisukohaga, leiab, et maakohtu otsus tuleb resolutsiooni p 57 osas ja nimelt O. Antonova vara aresti alla jätmise osas, tühistada. Muus osas jätta otsus muutmata. Kohtukolleegium põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
  7. Apellant leiab, et tema, kui kolmanda isiku, õigusi on rikutud, jättes küsimata temalt nõusolekut kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, samuti jättes ta 11.10.2011 kohtuistungile kutsumata ning 20.11.2011 kokkuleppemenetluses kuulutatud kohtuotsusest teavitamata. Kohtukolleegium nõustub apellandiga, et selliselt sõlmitud kinnitatud kokkuleppega ning kokkuleppemenetluses tehtud otsusega, rikkus maakohus kriminaalmenetlusnorme ning seetõttu O. Antonova, kui menetlusosalise, õigusi. Vaidlust ei ole selles, et O. Antonova on käesolevas kriminaalasjas kaasatud KrMS § 401 lg 1 alusel kolmanda isikuna. Käesoleval ajal ei vaidle O. Antonova, kui kolmanda isiku, suhtes õiguste rikkumise vastu ka prokuratuur. Kokkuleppemenetlust reguleeriva sätte, KrMS § 248 lg 1 p 1 kohaselt peab kohus tagastama prokuratuurile kriminaaltoimiku, kui puuduvad kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Üheks kokkuleppemenetluse kohaldamise aluseks on KrMS § 239 lg 2 p 4, mille kohaselt ei kohaldata kokkuleppemenetlust, kui sellega ei nõustu kannatanu või tsiviilkostja. Riigikohus on 1.07.2013.a lahendis nr 3-1-2-4-12 selgitanud, et KrMS § 239 lg 2 p 4 tuleb tõlgendada koostoimes KrMS § 401 lg-ga 3, mis näeb ette, et menetlusetoimingus osalemisel, kriminaaltoimikuga tutvumisel ja menetleja kutsel ilmumata jäämisel kohaldatakse kolmandale isikule tsiviilkostja kohta sätestatut, kui samas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlustoimingus osalemine KrMS § 401 lg 3 tähenduses hõlmab ka kokkuleppemenetluseks nõusoleku andmist, sest tulenevalt KrMS §-st 246 tähendab selline nõusolek nii kannatanu ja tsiviilkostja kui ka kolmanda isiku puhul ühtlasi loobumist õigusest võtta osa kriminaalasja kohtulikust arutamisest (KrMS § 38 lg 1 p 8, § 40 lg 1 p 6 ja § 402 lg 1 p 5). Eeltoodust järeldub, et lähtudes KrMS § 239 lg 2 p-st 4 ja § 401 lg-st 3, kuulub ka kolmanda isiku nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamisega kokkuleppemenetluse aluste hulka ja selle puudumisel peab kohus kriminaaltoimiku KrMS § 248 lg 1 p 1 alusel prokuratuurile tagastama. Sellist tõlgendust eeldab vältimatult PS § 24 lg 2, mille kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. KrMS §-s 245 nimetatud kokkuleppe sõlmimine 4 prokuratuuri, süüdistatava ja tema kaitsja vahel ei saa võtta kolmandalt isikult vastu tema tahtmist põhiseaduslikku õigust osaleda kohtumenetluses, milles tehtava lahendiga otsustatakse tema subjektiivsete õiguste üle. Kohtukolleegium asub seisukohale, et olemasolevate materjalide pinnalt on leidnud tuvastamist, et O. Antonovalt kokkuleppemenetluse kohaldamiseks nõusolekut ei küsitud ning teda ei kutsutud ka kohtuistungile. Seega rikkus maakohus kokkuleppemenetluses kriminaalmenetluse seadustiku
  8. peatüki
  9. jao sätteid ja nimelt KrMS § 248 lg 1 p 1, jättes prokuratuurile kriminaalmenetluse toimiku tagastamata kuna puudus kolmanda isiku nõusolek. Samuti rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust, jättes O. Antonova, kui kolmanda isiku kohtuistungile kutsumata. KrMS § 40 2 lg 1 p 5 kohaselt on kolmandal isikul õigus kohtulikust arutamisest osa võtta. Kolmanda isiku õigus kohtulikust arutamisest osa võtta ei laiene kohtuliku arutamise nendele osadele, mille käigus arutatakse küsimusi, mis kolmanda isiku õiguste ja kohustuste kohta tehtavat otsustust ei mõjuta, kuid käesoleval kohtuistungil oli arutusel sõlmitud kokkuleppe sisu, mis muuhulgas sisaldas ka O. Antonova vara aresti alla jätmist. Seega otsustati kohtuistungil O. Antonova subjektiivsete õiguste üle ning tal oli õigus osaleda kohtuistungil. Kohtukolleegium leiab, et jättes O. Antonova kohtuistungile kutsumata rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust.
  10. Kohtukolleegium, tuvastades kokkuleppemenetluses maakohtu kriminaalmenetlusõiguse rikkumise, leiab samas, et nimetatud rikkumist on võimalik ringkonnakohtul kõrvaldada. Siinjuures lähtub kohtukolleegium Riigikohtu 1.07.2013 lahendis nr 3-1-2-4-12 antud juhistest ringkonnakohtu pädevuse kohta käesolevas kriminaalasjas tõusetunud küsimuse lahendamisel. Nimelt on Riigikohus selgitanud, et KrMS § 248, mis sätestab kohtu pädevuse kokkuleppemenetluses, ei näe ette kokkuleppe n-ö osalise kinnitamise võimalust. Teisisõnu ei saa kohus teha otsust, mis tugineb üksnes mingile osale kokkuleppest. Juhul kui maakohus kokkuleppega teatud osas ei nõustu, tuleb tal jätta süüdimõistev otsus tervikuna tegemata ja kriminaaltoimik prokuratuurile tagastada. Sellise regulatsiooni mõte on välistada võimalus, et kohus teeb kokkuleppemenetluses otsuse, mis rahuldab vaid üht poolt, ja jätab kohtuotsusest välja kokkuleppe need tingimused, mille tõttu teine pool kokkuleppemenetlusega üldse nõustus. Samal põhjusel ei luba KrMS § 337 lg 2 p 3 ja § 3411 ringkonnakohtul muuta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust selliselt, et mõni kokkuleppe tingimustest otsusest välja jääb. Näiteks kui ringkonnakohus tuvastab, et asjas on rikutud kokkuleppemenetluse norme, kuid see rikkumine puudutab vaid mingit konkreetset maakohtu otsustust, ei saa apellatsioonikohus üldjuhul piirduda üksnes maakohtu otsuse selle osa tühistamisega, mida rikkumine mõjutab. KrMS § 337 lg 2 p 3 kohaselt tuleb ringkonnakohtul maakohtu otsus tühistada täies ulatuses ja saata kriminaaltoimik prokuratuurile. Kolleegiumi hinnangul on eeltoodud üldreeglist siiski võimalik erand. Juhul kui menetlusnormide rikkumine puudutab maakohtu sellist otsustust, mille aluseks olev tingimus sätestati kokkuleppes ühe poole huvides, võib see pool sellest tingimusest apellatsioonimenetluses loobuda. Sellisel juhul on ringkonnakohus pädev tühistama kokkuleppemenetluses tehtud maakohtu otsuse üksnes osaliselt, s.o osas, mida tuvastatud menetlusrikkumine puudutab, ja jätma maakohtu otsuse muus osas muutmata ning kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamata. Näiteks otsustus konfiskeerimise ja konfiskeerimise tagamiseks vara aresti alla jätmise kohta on tehtud riigi huvides. Juhul kui ringkonnakohus tuvastab, et asjas on rikutud kokkuleppemenetluse norme, kuid see rikkumine puudutab üksnes otsustust konfiskeerimise või selle tagamiseks vara arestimise kohta ja prokuratuur loobub apellatsioonimenetluses vara konfiskeerimisest või arestimisest, on ringkonnakohtul võimalik maakohtu otsus tühistada üksnes konfiskeerimist või arestimist puudutavas osas, jättes muus osas kohtuotsuse muutmata. Juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahendis märgitust, on käesoleval juhul ringkonnakohtul võimalik teha üldreeglist erand, põhjendades seda järgnevalt. Tuvastatud maakohtu rikkumine 5 puudutab käesoleval juhul vaid ühte maakohtu otsuse osa ja nimelt O. Antonova õiguste rikkumist, jättes tema vara aresti alla, ilma temalt selleks nõusolekut saamata ja teda kohtumenetlusse kaasamata. Ringkonnakohtule esitas prokuratuur vastuse apellatsioonile, milles palub tühistada Harju Maakohtu otsus osas, millega jäeti arestituks 12.10.2010.a Harju Maakohtu määrusega laiendatud konfiskeerimise tagamiseks O. Antonova vara – kinnistu nr xxxxxxx ja antud kinnistu juurde kuuluvad mitteeluruumid kinnistu nr xxxxxxxxxx ja kinnistu nr
  11. Seega loobus prokuratuur O. Antonova vara aresti alla jätmisest ning ringkonnakohus on pädev tühistama kokkuleppemenetluses tehtud otsuse üksnes osaliselt, s.o osas, mida tuvastatud menetlusrikkumine puudutab. Eeltoodust tulenevalt on kohtukolleegium seisukohal, et Harju Maakohtu 20.10.2011 kokkuleppemenetluses tehtud otsus tuleb tühistada osas, millega kohus jättis konfiskeerimise tagamiseks O. Antonovale kuuluva vara aresti alla. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Urmas Reinola Ivi Kesküla Orvi Tali 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.