← Eesti

1-12-2006/23

Obsah (6)§ 76§ 22§ 184§ 68§ 65§ 75

Toimik nr 1-12-2006 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.detsembril 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-2006 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungisekretä

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Andres Õunapuu talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Lembit Nirgi taotlus ja määrata tema poolt Andres Õunapuule osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 122,40 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 102 eurot, ning käibemaks 20,40 eurot). Välja mõista Andres Õunapuult kriminaalmenetluse kulud: 122,40 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Andres Õunapuul tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. 1

(4)Asjaolud Viru Vangla esitas 19.11.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andres Õunapuu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Andres Õunapuu on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 12.03.2012 kohtuotsusega

§ 22

lg 3 ja

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti

§ 22

lg 5, § 60 alusel 2 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.10.2011, s.

o 1 päev ja karistusest jääb kanda 1 aasta 11 kuud 29 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati 1 aasta 11 kuud 29 päeva vangistust Tartu Maakohtu 14.05.2009 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu 19 päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 1 kuu 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 26.04.2012 ja lõpp 13.06.

  1. Andres Õunapuu andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 57). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 19.11.
  2. Kinnipidamisasutusest Andres Õunapuu kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi xxx“ ning alates 03.12.2012 on hõivatud tööga. Vabanemisel asub elama aadressile xxx, kus omab ka sissekirjutust. Põhihariduse on kinnipeetav omandanud Viru Vanglas. xxx, xxx. Enne vangistust töötas ametlikult xxx puidutööstuses. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda xxx. K-raha andmetel on A.Õunapuul tasumata võlanõudeid 2520,29 eurot ja vabanemisfondis 241,22 eurot. Varasemalt omas laia kriminaalse taustaga tutvusja sõprusringkonda. Tagajärgedele mõtleb peale tegude toimepanemist. Saab aru oma süüst, tunnistab seda ning on edaspidiselt motiveeritud elama seaduskuulekalt. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub Andres Õunapuu pärast vabanemist elama aadressile xxx, kus omab ka sissekirjutust. Nimetatud 4-toalises ahiküttega korteris elavad kinnipeetava ema Mxxx Oxxx, kasuisa Axxx Oxxx ja nende kolm alaealist last. Vangistuses olles on kinnipeetav omandanud põhihariduse. Enne vangistust töötas kinnipeetav xxx puidutööstuses. Seal töötavad ka kinnipeetava ema ja kasuisa. Lisaks on kinnipeetava ema tegev ka xxx esinaisena. Kinnipeetavale tagatakse vabanedes töökoht xxx. Vangistuse ajal on Andres Õunapuu läbinud Sotsiaalsete oskuste treeningu programmi. Varasemalt on kinnipeetav kriminaalhooldusele määratud kolmel korral. Käitumiskontrolli nõudeid täitis A.Õunapuu rahuldavalt. Enamasti teatas nõuetekohaselt ametnikku oma mitteilmumisest. Andres Õunapuu taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör kirjalikult toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. A. Õunapuu käitumises vangistuses on mitmeid positiivseid asjaolusid, mis viitavad sellele, et süüdimõistetu on vangistuses teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Kõik vangla poolt pakutud programmid on tal edukalt läbitud või käimas- töö, üleviimine avavanglasse, sotsiaalprogrammid jms. Olemas on garanteeritud töökoht, sobilik elukoht, lähedaste toetus. Tema osavõtuastet arvestades s.o kaasaaitamine suures koguse narkootilise aine käitlemisele, selleks transpordi võimaldamisega ja eelkõige suhtumist toimepandud teosse, mida ta väga kahetses, ei ole põhjust uue narkokuriteo toimepanemise riski kõrgeks pidada. Kuritegude toimepanemise tõenäosus on põhjendatult hinnatud madalaks. Kantud vangistuse osa on piisavalt pikk, et sellest saadud kogemus paneks isiku mõtlema enne tegutsemist (iseloomustuses on viidatud tema impulsiivsusele ja tagajärgedele mõtlemisele tagantjärgi). Isiku suhtumine karistuse 2

(4)kandmisesse ja käitumine vangistuses näitab, et ta on oma eksimustest aru saanud, et ta tahab ja teab kuidas neist edaspidi hoiduda. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, elektroonilise järelevalve kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks A. Õunapuul jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuni 13.06.2015, s.o karistusaja lõpuni. Lähtudes eeltoodust ning tulenevalt madalast uue kuriteo toimepanemise tõenäolisusest toetab prokuratuur, isiku taasühiskonnastamise huvides, Andres Õunapuu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning teeb ettepaneku panna talle vabanemisel

§ 75

lg 2 p 2, 4, 7, 8 ja 9 sätestatud kohustused - katseajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht kolme nädala jooksul pärast vanglast vabanemist, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprogrammides, alluda elektroonilisele valvele. Elektroonilise valve tähtajaks määrata 6 (kuus) kuud. Kaitsja leiab, et vabastamine on põhjendatud. Isik on oma käitumise parandanud, vanglas osalenud programmides, ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamused ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Andres Õunapuu tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik.

§ 76

lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on viis korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Varasemalt on isikut karistatud nii varavastaste kuritegude (varguse, asja omavolilise kasutamise ja kelmuse) eest kui ka omavolilise sissetungi eest. Isik on olnud kolmel korral kriminaalhoolduse all, neist viimasel korral 2010 aastal ennetähtaegsel vabastamisel, kuid kõik katseajad ebaõnnestusid, kuna isik jätkas kuritegevust pannes katseajal toime uued kuriteod. Isik vabanes 19.11.2010 ennetähtaegselt vanglast ja kehtiva katseaja jooksul 2011 septemberoktoober pani toime uue narkokuriteo. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 34-40) on näha, et Andres Õunapuud on väärteokorras 23 korral karistatud, sealhulgas 3 korral Alkoholiseaduse alusel, 13 korral väheväärtusliku asja varguse eest ja 1 korral avaliku korra rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et varem mõistetud karistused ja korduvad kriminaalhooldused Andres Õunapuu puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. 3

(4)Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening ja on hõivatud tööga. Isikul on kehtiv isikut tõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 17.02.2015. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub kinnipeetav elama aadressile xxx, kus omab ka sissekirjutust. Tegemist on 4-toalise ahiküttega korteriga, kus elavad kinnipeetava ema Mxxx Oxxx, kasuisa Axxx Ooxxx ja nende kolm alaealist last. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud, kinnipeetava ema Mexxxe Oxxg ja kasuisa Axxx Oxxx on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk 11,12). Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades Andres Õunapuu poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (viimane suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikule käitlemisele tahtlikult kaasaaitamine), korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod, muuhulgas kelmus ning omavoliline sissetung), tema käitumist kriminaalhoolduse all olles (uued kuriteod katseajal ja korduvad väärteod) on kohus seisukohal, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Oleks kergemeelne arvata, et viiel korral kriminaalkorras karistatud isik, kes on kolmel korral käitumiskontrolli all viibinud, sealjuures ühel korral ennetähtaegsel vabastamisel ja kahel korral vanglakaristust kandnud alustab nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Isik oli juba kolmel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks, katseajal pani toime uued kuriteod. Isik oli juba enne tähtaega 2010 aastal vabastatud ja allutatud kriminaalhooldusele, kuid katseajal pani toime narkokuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta Andres Õunapuule piisavalt mõju. Elu- ja töökoha omamisel ei ole nii märkimisväärset kaalu võrreldes isiku varasema elukäiguga. Isiku varasem elukäik näitas, et vabaduses viibides eelistab isik uusi kuritegusid toime panna. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 13.06.2015, ärakandmiseks on veel üle 1,5 aasta. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus leiab, et toimepandud narkokuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elukoha omamine, lähedaste toetus ja töökoht. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja töökoht xxx, kuid see ei takistanud Andres Õunapuul narkokuritegu toime panna. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Andres Õunapuu temale Tartu Maakohtu 12.03.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.