KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-11-23211 OÜ XXXh

) § 403 antud asja kirjalikus menetluses peale korraldavate kohtuistungite toimumist. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel. 11.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

1. Poolte vahel puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 25.05.2009 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt kostja asus hageja juures tööle keevitaja ametikohal alates 01.06.2009 (tlk 10-11). Samuti puudub vaidlus, et 20.04.2011 teavitas kostja hagejale oma soovist lõpetada töösuhe tööandjaga alates 22.04.2011 (tlk 12) ning, et 26.04.2011 teavitas kostja hagejat enda töölt lahkumisest suuliselt ja lahkus töölt 26.04.
2. Pooltel puudub ka vaidlus selles, et kostja töölt lahkumise põhjuseks oli kostja elama ja tööle asumine Rootsi Kuningriiki.
3. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on kohustatud hagejale hüvitama kahju kostja ühe kuu keskmise palga ulatuses summas 1 224,97 eurot (tlk 16) vastavalt töölepingu seadus (TLS) § 74 lg
5. TLS § 74 lg 3 kohaselt, kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. Seega on käesoleva paragrahvi eelduseks, et töötaja lahkub töölt ette teatamata. Käesoleval juhul on kostja aga teavitanud hagejat 20.04.2011 oma soovist lahkuda töölt alates 22.04.2011 (tlk 12) seoses tema elama ja tööle asumisega Rootsi Kuningriiki, seega on kostja hagejat teavitanud töölt lahkumisest ette, mistõttu puudub alus hagi rahuldamiseks. Käesoleval juhul oleks hagejal õigus küsida hüvitist TLS § 100 lg 5 ülesütlemisest vähem ette teatatud aja eest, kui leiaks tõendamist, et hageja on töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatanud. Riigikohtu lahendi punkti 10 kohaselt kohtuasjas nr 3-2-1-96-11: „Kolleegium on varasemas praktikas korduvalt rõhutanud, et 3 kohus ei või rajada otsust asjaolule, mida pool ise ei ole asja läbivaatamisel esitanud, ning ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale edasi kaevati. Seetõttu ei saa ringkonnakohtu otsuse põhjenduste aluseks olla hagis, kostja vastuväidetes ega apellatsioonkaebustes esitamata asjaolud (vt nt Riigikohtu
6. märtsi
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-99;
8. novembri
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-99).“ Seega, kuna hageja ei ole tuginenud TLS § 100 lg 5, ei saa kohus nimetatud asjaolule tugineda.
10. Lisaks märgib kohus, et kahju hüvitamise korra sätestab VÕS § 127, mille järgi peab eksisteerima kahju hüvitamise eesmärki taotlev olukord ning põhjuslik seos töötaja rikkumise ja kahju tekkimise vahel. VÕS § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Eeltoodud sätete alusel hagi rahuldamise eelduseks on see, et kostja on kohustust rikkunud, hagejal tekkinud kahju, mille suurus on kindlaks määratud ja kostja käitumises ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Eeltoodud eelduste tõendamiskoormis lasub hagejal. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hagejale oleks kahju tekkinud ning, et kahju tekkimises oleks süüdi kostja, samuti on tõendamata kahju suurus. Kohtule esitatud XXXOy Ab arvetelt (tlk 5254) ei nähtu kostja poolne kahju tekitamine hagejale. Seega tuleb hagi jätta ka rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist.
11. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, kuna hagi on esitatud valel alusel ja tõendamata on kahju tekkimine, siis ei anna kohus hinnangut töölepingu lõpetamise õiguslikkusele. Menetluskulud
12. Kooskõlas

§-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda. Juhindudes

§-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 133lg.

1 kohaselt hagihind on 1224,97 eurot. Taimi Kollom Kohtunik 4