Obsah (7)

§ 477§ 138§ 144§ 175§ 174§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht 21.11.2013.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-52361 Tsiviilasi XXX(X ) hagi XXX OÜ vastu võla

) § 174 lõike 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohus jättis oma 13.03.2013.a. kohtuotsusega XXXhagi XXX OÜ vastu rahuldamata. Nimetatud kohtuotsuse alusel jäeti kõik hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 29.08.2013.a. otsusega Harju Maakohtu 13.03.2013.a. otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, jättes kõik esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 29.08.2013.a. otsus jõustus 01.10.2013.a. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohtule tähtaegselt 30.10.2013.a. 3 9. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Vastavalt

§ 477

lõikele 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lõike 5 kohaselt seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 138

lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

punkti 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lõige 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kuna hageja on esitanud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite, analüüsib kohus esitatud taotlust ka sisuliselt, käsitledes kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse põhjendatust. 10. Kostja taotleb õigusabi kulude hüvitamist summas 2.800,00 eurot.

§ 144

punkti 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lõike 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Käesoleva tsiviilasja menetlus toimus ajavahemikul 27.10.2011.a.- 01.10.2013.a. ja tsiviilasja hagihind oli 4.491,91 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 lõike 1 kohaselt on tsiviilasjas hagihinnaga kuni 6.400,00 eurot lepingulise esindaja kulu piirmääraks 3.200,00 eurot. Seega ei ületa käesoleval juhul kostja nõue määrusega kehtestud lepingulise esindaja kulu piirmäära.

1. Kohus võtab esiteks seisukoha kostja esindaja põhjendatud tunnitasumäära osas. Hageja hinnangul on tunnitasu määr 150,00 eurot ebamõistlik, kuivõrd kostja esindaja ei ole hagejale teadaolevatel andmetel advokaat ning ei ole advokaat ka kunagi olnud. Arvestades, et advokaatide poolt osutatavate õigusteenuste tunnitasu keskmine hind jääb hageja sõnul vahemikku 100-120 eurot/tund, ei ole eluliselt usutav, et mitteadvokaadist esindaja osutab teenuseid 30-50% kõrgema tunnitasu määra alusel. Arvestades hageja poolt väljatoodut, samuti käesoleva asja keerukust ja töömahukust ning ka asjaolu, et vastavalt kostja esindaja poolt kohtule esitatud arvetele on kostja esindaja osutanud kostjale teenuseid ka tunnihinnaga 100,00 eurot, ei ole kohtu hinnangul tunnitasumäär 150,00 eurot põhjendatud. Kohtu hinnangul võib õigusabi tunnihinna mõistlikuks suuruseks lugeda 110,00 eurot, millele lisandub käibemaks. Samale järeldusele on jõutud ka Riigikohtu 05.10.2012.a. lahendi 3-1-1-66-12 punktis
2. Kuivõrd käesolevas asjas ei taotle kostja käibemaksu hüvitamist, on põhjendatud tunnitasumäär 110,00 eurot, millele käibemaks ei lisandu.
3. Kostja esitas kohtule talle esindaja poolt õigusabi osutamise eest esitatud arved. Alljärgnevalt võtab kohus seisukoha iga kostja esindaja poolt kohtule esitatud arve osas eraldi, selgitades seejuures hagejale, et menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud. Nimetatud seisukohta on kinnitanud mitmeid kordi ka Riigikohus, muuhulgas oma 13.11.2013.a. lahendi 3-2-1-115-13 punktis
4. 4 Vastavalt aruandele 04112011_01 (arve nr 9/11) olid kostja esindaja poolt tehtud toimingud ja nendele kulunud aeg alljärgnevad: 04.11.2011.a. hagiavaldusega tutvumine: 1,5 h, 225,00 eurot; 04.11.2011.a. konsultatsioon kliendiga: 0,5 h, 75,00 eurot; 23.11.2011.a. ja 24.11.2011.a. kostja kirjalike seisukohtade koostamine ja kohtule edastamine: 2,25 h, 337,50 eurot. Hageja kinnitab, et arve nr 9/11 aruandes kajastatule hagejal vastuväiteid ei ole (välja arvatud tunnitasumäär). Kuivõrd tunnitasumäära kohta võttis kohus seisukoha juba käesoleva lahendi punktis 11 ja aruandel 04112011_01 märgitud toimingud on vajalikud ning ka ajakulu, arvestades seejuures ka vastuse pikkust (I t/l 39-43), on põhjendatud, kuulub nimetatud arve alusel hageja poolt kostjale hüvitamisele 467,50 eurot (110,00 eurot x 4,25 h). Vastavalt aruandele 20122011_01 (arve nr 10/11) olid esindaja poolt tehtud toimingud ja nendele kulunud aeg alljärgnevad: 20.12.2011.a. hageja taotlustega tutvumine: 0,75 h, 112,5 eurot ja 23.12.2011.a. kostja kirjalike seisukohtade koostamine: 1,25 h, 187,50 eurot ning 24.12.2011.a. vastuhagi koostamine: 2,5 h, 250,00 eurot. Nimetatud aruande juures jäi hagejale arusaamatuks, kuidas oli võimalik 19.12.2011.a. teada, kui palju kulub aega teenuse osutamiseks järgneval kuuel päeval, samuti ei ole kostja hagejale teadaolevalt vastuhagi esitanud. Kohus leiab, et taotlustega tutvumise ja kirjalike seisukohtade koostamise aeg, misjuures kirjalik seisukoht on kohtule esitatud (I t/l 118-120), on põhjendatud ja kuuluvad hüvitamisele vaatamata ebatäpsele kirjalike seisukohtade koostamise kuupäevale. Siinjuures on aga põhjendamatu kostja soov, et hageja hüvitaks talle vastuhagi, mida ka kohtule ei ole esitatud, koostamise kulud. Tulenevalt eeltoodust kuulub arve 10/11 alusel hageja poolt kostjale hüvitamisele 220,00 eurot (110,00 eurot x 2,0 h). Vastavalt arvele 6/12 olid esindaja poolt tehtud toimingud ja nendele kulunud aeg alljärgnevad: kohtuistungil esindamine: 2,0 h, 300,00 eurot ja kompromissiläbirääkimiste pidamine: 2,75 h, 412,50 eurot. Hageja märgib, et istung kestis 1,5 tundi ning, et kompromissi sõlmimist arutati kohtistungi ajal, enne ega pärast kohtistungit kompromissiläbirääkimisi ei peetud. Vastavalt 06.11.2012.a. toimunud kohtuistungi protokollile (I t/l 155-155) kestis istung 10.00-11.
5. Kohus, leides, et põhjendatud on arvestada ka kohtuistungiks ettevalmistumise ja istungile tulemise aega, määrab käesoleval juhul esindaja põhjendatud ajakuluks nimetatud kuluartikli puhul kostja poolt avaldusse märgitud 2,0 h. Samuti leiab kohus, et kuivõrd hageja väidab, et pärast kohtuistungit kompromissiläbirääkimisi ei peetud, nentides, et kompromissi sõlmimise teemal vesteldi menetluse jooksul kahel korral, ja kostja ei ole tõendanud, et arvel kajastatud määral läbirääkimisi peeti, on käesoleval juhul põhjendatud, arvestades hageja mööndust, et läbirääkimisi siiski peeti, ja kompromissist räägiti ka 06.11.2012.a. toimunud kohtuistungil (I t/l 151), kusjuures kohus määras pooltele tähtaja kompromissiläbirääkimiste pidamiseks (I t/l 155), lugeda kompromissiläbirääkimisteks kulutatud ajaks 1,0 h. Tulenevalt eeltoodust kuulub arve 6/12 alusel hageja poolt kostjale hüvitamisele 330,00 eurot (110,00 eurot x 3,0 h). Vastavalt arvele 1/13 olid esindaja poolt tehtud toimingud ja nendele kulunud aeg alljärgnevad: kohtuvaidluse teeside koostamine: 2,5 h, 375,00 eurot. Hageja leiab, et ka siinkohal tõusetub küsimus, kuidas kostja esindaja sai 07.01.2013.a. teada kohtuteeside koostamisele kuluvat aega, kui tegelikkuses koostati need hiljem. Täiendavalt eeltoodule märkis hageja, et kohtuteeside mahtu ja sisu arvestades, ei saanud nende koostamisele kuluda üle 1,0 h. Kohus leiab, et teeside koostamise aeg, arvestades ka lõplike teeside kvaliteeti ja nende koostamise ajamahukust, on põhjendatud. Kuivõrd teesid on kostja poolt kohtule esitatud (I t/l 166-169) kuuluvad nende koostamise kulud hüvitamisele vaatamata varasemale teeside koostamise eest arve esitamisele. Tulenevalt eeltoodust kuulub arve 1/13 alusel hageja poolt kostjale hüvitamisele 275,00 eurot (110,00 eurot x 2,5 h). Vastavalt arvele 6/13 olid esindaja poolt tehtud toimingud ja nendele kulunud aeg alljärgnevad: kirjalik vastus apellatsioonikaebusele: 3,5 h, 525,00 eurot. Hageja kinnitab, et arvel nr 6/13 kajastatule hagejal vastuväiteid ei ole (välja arvatud tunnitasumäär). Kuivõrd tunnitasumäära kohta võttis kohus seisukoha juba käesoleva lahendi punktis 11 ja arvel nr 6/13 märgitud toiming on 5 vajalik ning ka ajakulu, arvestades seejuures ka vastuse mahtu (II t/l 15-19), on põhjendatud, kuulub nimetatud arve alusel hageja poolt kostjale hüvitamisele 385,00 eurot (110,00 eurot x 3,5h). Tulenevalt kõigest eeltoodust leiab kohus, et kostja õigusabikulude väljamõistmine hagejalt on põhjendatud üksnes osaliselt ning kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku summas 1.677,50 eurot (467,50 + 220,00 + 330,00 + 275,00 + 385,00). 13.

§ 174

lõikest 6 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna tegemist on hagita menetlusega, oli kohtul võimalik ka omal algatusel kontrollida, kas hageja on käibemaksukohustuslane. Käesoleval juhul on kostja vastavalt Maksu-ja Tolliameti andmebaasile käibemaksukohustuslane. Kostja kinnitas nimetatud fakti ka oma kohtule esitatud avalduses, selgitades, et ta ei taotle arvetel kajastatud käibemaksu hüvitamist. 14.

§ 177

lõike 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuivõrd toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole kostja taotlenud viivise väljamõistmist, ei mõista kohus ka hagejalt kostja kasuks viivist välja. 15.

§ 178

lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200,00 eurot. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 16.

§ 177

lõike 1 järgi toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa Kohtunik 6