← Eesti

2-11-50736/53

Obsah (9)§ 175§ 138§ 143§ 174§ 144§ 477§ 229§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 09.12.2013.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-50736 Tsiviilasi XXXja XXXhagi XXXOÜ, XXX OÜ, XXX

§ 175

lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Käesolev tsiviilasi ei olnud sisult ülikeerukas ega kestnud ajaliselt kaua (mille jooksul tulnuks esindajat vahetada), samuti ei olnud käesolev tsiviilasi materjalimahukas, mis oleks põhjustanud ja õigustanud viie esindaja vajalikkuse.

  1. Riigikohus on
  2. novembri
  3. a kohtumääruse nr 3-2-1-112-09 p-s 18 märkinud, et teise esindaja õigusabikulude väljamõistmine poolelt võib tulla kõne alla eelkõige siis, kui teisel esindajal on teatud valdkonnas eriteadmised (nt patendiõiguses, kaubamärgiõiguses vms), mis on asjaolude või tõendite hindamiseks vajalikud. Advokaadibüroo VARUL kodulehel kättesaadava informatsiooni kohaselt on kõikide kostjatele käesoleva tsiviilasja raames õigusabi osutanud isikute tegevusvaldkonnaks kohtumenetlus ja vaidluste lahendamine. Arvestades, et kostja kõikidel lepingulisel esindajal on eriteadmised valdkonnas, mis oli vajalik kostjatele õigusabi osutamiseks käesolevas tsiviilasjas, ei saa viie lepingulise esindaja kasutamisest tingitud kulu väljamõistmist hagejatelt pidada põhjendatuks.
  4. Avalduses kohaselt on XXX OÜ kandnud asja läbivaatamise kulu (

§ 138

lg 2,

§ 143p 2) summas 31.44 eurot ja XXXOÜ summas 37.73 eurot.

Hagejad vaidlevad vastu nimetatud kulu hagejatelt väljamõistmisele. Avaldusest nähtuvalt on kostjad käsitlenud asja 3 läbivaatamise kuluna äriregistri väljavõtete ja Eesti väärtpaberite keskregistri (edaspidi EVK) väljavõtete tellimisega kaasnenud kulu. Hagejad on seisukohal, et selline kulu ei ole asja läbivaatamise kulu

§ 143

p 2 tähenduses, kuna kostjad ei ole esitanud käesolevas tsiviilasjas ühtegi tasulist äriregistri väljavõtet ega EVK väljavõtet.

§-st 143 ei tulene, et menetlusosalise enda tarbeks äriregistri ja EVK väljavõtetele kulutatu on käsitatav kohtukuluna, mida vastaspool peab hüvitama. Kostjate seisukoht hagejate vastuväite osas 12. Viie esindaja kulu ei saa hagejate arvates pidada antud tsiviilasjas vajalikuks ja põhjendatud kuluks, mida hagejad kandma peaks. Hagejate väide ei põhine seadusel, mistõttu paluvad kostjad jätta selle tähelepanuta.

§ 175

lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Käesolev tsiviilasi oli keerukas, nõudes eriteadmisi nii kohtumenetluse, asjaõiguse, võlaõiguse, finants- kui väärtpaberituruõiguse valdkonnas. Seega ei vasta tõele hagejate väited, nagu ei oleks käesolev tsiviilasi olnud keerukas. Ka Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-112-09 punktis 17 kinnitanud, et ka vajadus tõlgendada süstemaatiliselt erinevate õigusaktide sätteid annab alust lugeda tsiviilasja keerukaks

§ 175lg 3 tähenduses.

13. Kõiki nelja kostjat esindas kõikidel kohtuistungitel vaid vandeadvokaat Leonid Tolstov, kes koostas ise peaaegu kõik vaidlusaluses tsiviilasjas esitatud menetlusdokumendid (kaks esimest menetlusdokumenti koos kolleeg Ramon Raskiga). Ülejäänud kulu moodustuvad nõupidamised teiste vandeadvokaatidest kolleegidega (Helmut Pikmets, Paul Varul, Peeter Viirsalu). Kostjatele õigusabi osutades on kostjaid esindanud advokaat kasutanud kolleegide oskusteavet kokku vaid 3,2 tunni ulatuses. On tavapärane ja loomulik, et advokaadid spetsialiseeruvad eri valdkondadele. Teiste kolleegide eriteadmisi kaasates ei ole õigusabikulusid mitte põhjendamatult suurendatud, vaid kulusid hoopis kokku hoitud. On ilmne, et juhul kui vandeadvokaat Tolstov oleks pidanud end eraldi kurssi viima nende juriidiliste nüanssidega, milles tema kolleegidel on paremad spetsiifilised eriteadmised, oleks õigusabikulu sellest vaid suurenenud. 14. Samuti pole väheoluline, et hagejad on ise menetluskulude mahtu kunstlikult juurde tekitanud. Nii on hagejad koguni kolm korda esitanud maakohtu tegevusele vastuväite seoses hagejate tõendi taotluse rahuldamata jätmisega. Olukorras, kus kohus lahendas ühte ja sama tõendi kogumise taotlust, oli kolme järjestikuse vastuväite esitamine hagejate poolt ilmselgelt põhjendamatu. Küll aga küsis kohus igakordselt ka kostjate arvamust hagejate korduvate vastuväidete suhtes, millega kaasnes kostjatele iga kord täiendav menetluskulu. Samuti tekitas kostjate esindajale märkimisväärset ajakulu hagejate ebajärjekindlus oma hagieseme määratlemisel. Nii on hagejad esitanud kohtule mitu erinevat hagiavaldust ning hulganisti alternatiivseid nõudeid ja nende täpsustusi, mille kostjate esindaja oli paraku sunnitud kõik läbi töötama ja kohtule ka kirjalikult vastama. 15. Hagejad on asunud seisukohale, et ajakulu 24,40 tundi hagiavaldusega tutvumiseks, kliendiga nõupidamiseks ja hagiavaldusele vastuse koostamiseks ei saa pidada kostjate vajalikuks ja põhjendatud kuluks, mida hagejad kandma peaks (kuluaruanne nr A111216-084659-33783). Taoline väide ei põhine faktidel. Hagejad on oma vastuväites läbivalt (ja kostjate hinnangul meelevaldselt) sidunud hagiavalduse vastuse ettevalmistamiseks kulunud aja, ja selle, mitme leheküljega on kostjad hagiavaldusele vastanud. Kostjad on vastuses käsitlenud tsiviilõiguse eri instituute, esitanud seisukohti väärtpaberituruõiguse, tehingu näilikkuse, mitterahalise sissemakse teostamise, ostueesõiguse kehtivuse ja selle teostamise võimalikkuse kohta, samuti tsiviilkohtumenetlusõigust puudutavaid seisukohti. Hagejate vastuväitest ei tulene, millisest allikast pärineb kohtupraktikas väidetavalt väljakujunenud seisukoht, et „/…/ ~ 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsel esindajal kuluda aega ~ 40 min kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku 4 positsiooni loomisele“. Vastavasisuline väide tuleb jätta igal juhul tähelepanuta. Lehekülgede mehaanilise kokkulugemise tulemus ei saa olla kohtuasja keerukuse (ja menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse) hindamise peamine kriteerium, selleks saab siiski olla vaid kohtuasja sisu. 16. Kuluaruande nr A120411-154643-86316 kohaselt on perioodil 23.01.2012.a – 11.04.2012.a kostjatele osutatud õigusabi 22,9 tunni ulatuses. Hagejad on seisukohal, et ajakulu 22,9 tundi hagejate 16.01.2012.a vastusega, 14.02.2012. a vastusega ja 11.04.2012. a taotlusega tutvumiseks, kolme kostjate menetlusdokumendi koostamiseks, 02.04.2012. a kohtuistungi ettevalmistamiseks ja kohtuistungil osalemiseks (kohtuistung kestis 1 h ja 5 min) ja kliendiga nõupidamisteks ei saa pidada kostjate vajalikuks ja põhjendatud kuluks, mida hagejad kandma peaks. Hagejate väited jäävad paljasõnalisteks ja need tuleb jätta tähelepanuta. Viidatud kuluaruandest nähtub, et kostjate esindaja on teinud perioodil 23.01.2012.a – 11.04.2012.a 17 eri toimingut. Võttes arvesse kohtuistungi ettevalmistamiseks kulunud aega, 5,5 tundi, on kostjad kulutanud ühe menetlusdokumendi koostamiseks keskmiselt 6 tundi: võttes arvesse, et sellele eelnes ka hageja esindajate seisukohtadega tutvumine (millest näiteks esimene seisukoht, 16.01.2012.a menetlusdokument sisaldas 7 lehekülge sisulisi seisukohti), nõupidamised, e-kirjavahetus ja kliendiga suhtlemine, ei saa kuidagi asuda seisukohale, nagu ei oleks õigusabikulu 22,9 tunni ulatuses põhjendatud. On mõistetav, et kohtumenetlus ei hõlma vaid menetlusdokumentide produtseerimist, vaid eeldab mh ka menetlustaktika paikapanemist ja õigusliku olukorra läbimõtlemist. 17. Kuluaruande nr A130610-142636-52416 kohaselt on perioodil 13.04.2012.a – 31.08.2012.a kostjatele osutatud õigusabi 17,40 tunni ulatuses. Hagejad viitavad, et sel perioodil on kostjad esitanud kaks menetlusdokumenti - 08.05.2012. a vastuväide (4 lk, millest sisuline osa ca 1.5

  1. lk)ja 23.08.2012. a seisukoht (4 lehel, millest sisuline osa ca 2 lk). Hagejad on sisukohal, et ajakulu 17,40 tundi hagejate 26.04.2012. a vastuväitega, 09.05.2012. a vastusega ja 13.08.2012. a vastuväitega tutvumiseks, ülalviidatud kahe menetlusdokumendi koostamiseks, suhtluseks kliendiga ja 29. augusti 2012. a kohtuistungi ettevalmistamiseks ja kohtuistungil osalemiseks (istung kestis 2
  2. h)ei saa pidada kostjate vajalikuks ja põhjendatud kuluks, mida hagejad kandma peaks. Kostjad ei nõustu hagejate seisukohtadega. Istungiks ettevalmistamiseks kulus kostjate esindajal 5,3 tundi. Arvestades hagejate menetlusdokumentide pikkust (kokku 12 lehekülge vastuväiteid ja sisulisi seisukohti kolme viidatud menetlusdokumendi peale kokku), võib kostjate esindajal seoses nende menetlusdokumentidega vajalikuks osutunud 10 eri toimingut ja nendeks kulunud aega (kohtumääruste analüüs, hagejate menetlusdokumentide analüüs, vastuste koostamine, komplekteerimine, ja kohtule edastamine, e-kirjavahetus ja kliendiga suhtlemine) pidada igati õigustatuks. 18. Kuluaruande nr A121227-155418-7001 kohaselt on perioodil 09.10.2012.a – 04.12.2012.a kostjale osutatud õigusabi 11 tunni ulatuses. Viidatud perioodil on kostjad esitanud 05.12.2012. a vastus apellatsioonkaebusele. Hagejad on seisukohal, et ajakulu 11 tundi apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks ei saa pidada vajalikuks ja põhjendatud kuluks, mida hagejad kandma peaks. Hagejate seisukoht jääb taaskord paljasõnaliseks. Hagejad on esitanud 11-leheküljelise apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebusele vastamine ei hõlma endast kostjate varasema menetluse vältel esitatud seisukohtade kopeerimist, vaid eeldab kohtuotsuse kui apellatsioonkaebuse süstemaatilist analüüsi, vastamaks kõikidele apellatsioonkaebuses esinevatele väidetele. Eeltoodust tulenevalt oli 11 tundi kohtuotsuse analüüsile, apellatsioonkaebusega tutvumisele, ja vastuse koostamisele põhjendatud ja vajalik kulu. 19. Kuluaruande nr A130318-102100-58263 kohaselt on perioodil 08.12.2013.a – 25.02.2013.a kostjatele osutatud õigusabi 7,3 tunni ulatuses. Hagejad on seisukohal, et ajakulu 7.30 tundi 5 hagejate 08.02.2013.a seisukohaga tutvumiseks, 19.02.2013.a kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja kohtuistungil osalemiseks (kohtuistung kestis 58 min) ei saa pidada vajalikuks ja põhjendatud kuluks, mida hagejad kandma peaks (kulu on liiga suur). Kostjad sellega ei nõustu. Suur osa (6,4 tundi) kostjatele etteheidetud tundidest koosnevad istungiks ettevalmistamisest. Arvestades kohtuasja keerukust ja kohtuasja olulisust kostjate jaoks, on põhjendamatu kostjate esindajale tema põhjalikku tööd ette heita. Arvestades hagejate esindajate poolt esitatud 7-leheküljelist vastust kostjate apellatsioonvastusele, mille analüüsiks kulus 0,7 tundi, kohtuistungi protokolliga tutvumist 0,2 tunni ulatuses, on õigusabi kulu kokku 7,3 tunni ulatuses vajalik ja põhjendatud. 20. Hagejad vaidlevad vastu XXX OÜ poolt kantud asja läbivaatamise kulu summas 31.44 eurot ja XXXOÜ poolt kantud asja läbivaatamise kulu summas 37.73 eurot hagejatelt väljamõistmisele. Kostjad sellega ei nõustu. Kostjate menetlusliku positsiooni kaitse huvides tehtud väljavõtted eri registritest on käsitletavad asja läbivaatamise kuludena

§ 143

mõttes ka siis, kui neid menetluses tõenditena esitatud ei ole, st piisab sellest kui tegu on teabega, milles sisalduvat saab kasutada oma menetlusliku positsiooni kujundamiseks. Kohtu põhjendused 21. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu otsus jõustus 03.06.2013.a. XXX OÜ ja XXXOÜ esindaja esitas 18.06.2013.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, seega on avaldus tähtaegne. Samuti vastab avaldus täiendusega

§ 174lg 3 ja 6 nõuetele.

22.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 143p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulud mh dokumentaalse tõendi saamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 23. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. 24. Esmalt analüüsib kohus kostjate dokumentaalse tõendi saamise kulusid. Avalduse kohaselt on kostja I dokumentaalse tõendi saamise kulu 37,73 eurot (käibemaksuga) ning kostja II kulu 31,44 eurot. Kulu on tekkinud erinevate registripäringute tegemise tulemusena. Hagejad on seisukohal, et selline kulu ei ole asja läbivaatamise kulu

§ 143

p 2 tähenduses, kuna kostjad ei ole esitanud käesolevas tsiviilasjas ühtegi tasulist äriregistri väljavõtet ega EVK väljavõtet.

§-st 143 ei tulene, et menetlusosalise enda tarbeks äriregistri ja EVK 6 väljavõtetele kulutatu on käsitatav kohtukuluna, mida vastaspool peab hüvitama. Kostjad märgivad, et kostjate menetlusliku positsiooni kaitse huvides tehtud väljavõtted eri registritest on käsitletavad asja läbivaatamise kuludena

§ 143

mõttes ka siis, kui neid menetluses tõenditena esitatud ei ole, st piisab sellest kui tegu on teabega, milles sisalduvat saab kasutada oma menetlusliku positsiooni kujundamiseks. Kohus nõustub hagejatega ning leiab, et käesoleval juhul ei kuulu dokumentaalse tõendi kulu kostjatele hüvitamisele.

§ 143

p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulud mh dokumentaalse tõendi saamise kulud.

§ 229

kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõendiks võib olla mh dokumentaalne tõend. Seega on antud kulu hüvitatav ainult juhul, kui vastav tõend on kohtule esitatud, et kohus saaks tõendist tulenevalt kindlaks teha nõuded, vastuväited ja muud asjaga seonduvad olulised asjaolud. Käesoleval juhul seda tehtud ei ole, mistõttu antud kulu hüvitamisele ei kuulu. 25.

§ 175

lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Käesolevas asjas kuuluvad hüvitamisele ühele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kuivõrd ei ole täidetud RKTKm 3-2-1-112-09 punktis 17 nimetatud eeldused. Üksnes asjaolu, et käesolevas asjas tuli õigusakte tõlgendada süstemaatiliselt, ei anna alust lugeda asja keeruliseks

§ 175lg 3 mõttes.

Kui esineksid ka teised nimetatud lahendis toodud eeldused (asja kestvus, tõendite maht, esindaja eriteadmised, rahvusvahelise või EL õiguse kohaldamine jms), võiks kõne alla tulla mitme lepingulise esindaja kulude hüvitamine. Kohus selgitab, et kui mitu lepingulist esindajat on teinud erinevaid toiminguid erineval ajal (s.t ei dubleeri üksteist), ei ole tegemist mitme lepingulise esindaja kuludega

§ 175lg 3 mõttes.

Seetõttu ei tähenda näiteks erinevate kolleegidega nõupidamine, et oleks tekkinud kulutused mitmele lepingulisele esindajale.

  1. Alljärgnevalt kontrollib kohus kostjate lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostjate menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjate esindajal on hagiga tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks (sh kliendiga kohtumiseks ning kolleegidega nõu pidamiseks) kulunud kokku 24,4h. Kohus leiab, et märgitud ajakulu on ülemäärane. Arvestades esitatud hagiavalduse sisu, mahtu ning tõendite maht ja nõuete keerulisust, hindab kohus hagi ja selle materjalidega tutvumise põhjendatud ajakuluks 3h. Kohus märgib, et 05.12.2011.a Ramon Rask’i poolt tehtud toimingutega tekkinud kulu hüvitamisele ei kuulu, kuivõrd hagejad ei pea käesolevas asjas hüvitama mitme lepingulise esindaja kulusid. Nimetatud vandeadvokaadi toimingud on dubleerivad. Arvestades eeltoodut ning koostatud hagivastuse sisu ja mahtu, sellele lisatud tõendeid ning asjaolu, et selle koostajaks on kõrge õigusalase kvalifikatsiooniga professionaalne õigusteenuse osutaja so vandeadvokaat, kellel ei saa menetlustoimingutele kuluda üleliia palju aega, hindab kohus antud toimingu põhjendatud ajakuluks 14h, vähendades toimingutele märgitud aega 7,4h võrra.
  2. Kohus märgib, et 23.01.2012.a Ramon Rask’i poolt tehtud toimingutega (taotluse projekti ülevaatamine) tekkinud kulu 0,1h ulatuses hüvitamisele ei kuulu, kuivõrd hagejad ei pea käesolevas asjas hüvitama mitme lepingulise esindaja kulusid.
  3. Kostjate menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjate esindajal on kohtuistungiks valmistumiseks ning sellel osalemiseks kulunud kokku 5,5h. Kohus leiab, et märgitud ajakulu on ülemäärane. Istung kestis protokolli kohaselt 1h 5min. Arvestades käesoleva vaidluse olemust, istungi kestvust ning selle kulgu ning selleks valmistumise mõistlikku ajakulu, hindab kohus antud toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 3,25h, vähendades toimingutele märgitud aega 1,25h võrra. 7
  4. Kostjate menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjate esindajal on 29.08.2012.a kohtuistungiks valmistumiseks ning sellel osalemiseks kulunud kokku 7,3h. Kohus leiab, et märgitud ajakulu on ülemäärane. Istung kestis protokolli kohaselt 2h. Arvestades käesoleva vaidluse olemust, istungi kestvust ning selle kulgu ning selleks valmistumise mõistlikku ajakulu, hindab kohus antud toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 4h, vähendades toimingutele märgitud aega 3,3h võrra.
  5. Kostjate menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjate esindajal on Tallinna Ringkonnakohtu istungiks valmistumiseks ning sellel osalemiseks kulunud kokku 5,7h. Kohus leiab, et märgitud ajakulu on ülemäärane. Istung kestis protokolli kohaselt 58min. Arvestades käesoleva vaidluse olemust, istungi kestvust, selle kulgu ja selleks valmistumise mõistlikku ajakulu ning asjaolu, et kostjate esindaja oli menetlusega juba selle algusest saati tuttav, hindab kohus antud toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 3h, vähendades toimingutele märgitud aega 2,7h võrra.
  6. Järgnevalt analüüsib kohus kostjate lepingulise esindaja tunnitasumäära. Kostjate avaldusele lisatud arvete spetsifikatsioonidest nähtuvalt on kostjate lepingulised esindajad osutanud teenust tunnitasuga 120 - 170 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et osaliselt on tegemist õigusteenuse osutamisel tavatult kõrge hinnaga, mis on põhjendamatu. Käesoleva vaidluse puhul oli tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega. Vaidlus läbis kaks kohtuastet. Riigikohus kassatsioonkaebust menetlusse ei võtnud. Tõendite maht oli tavapärasest väiksem. Vaidluse ajaline kestvus ei olnud tavapärasest pikem. Antud vaidlus ei olnud kostjate esindajate jaoks õiguslikult nii keerukas, et eespool nimetatud õigusabi tunnitasud oleksid mõistlikud ja põhjendatud. Riigikohtu lahendi 3-2-1-93-13 punktis 12 on peetud advokaadi mõistlikuks õigusabi tunnihinna suuruseks 120 eurot (käibemaksuta). Kuigi antud lahendi järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on see siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus möönab, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist oluliselt ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Käesolevas asjas on põhjendatud lugeda kostjatele õigusabi osutanud advokaadibüroo mõistlikuks tunnihinnaks 120 eurot (käibemaksuta, 144 eurot koos käibemaksuga).
  7. Kokku loeb kohus kostjate lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 68,25h (83h – 14,75h), mis kohtu poolt mõistlikuks peetud kostjate esindaja tunnihinda (120 eurot käibemaksuta) arvestades vastab 8 190 eurole. Kuivõrd kostjad kandsid kulud ühiselt ning võrdselt, kuulub antud summast mõlemale kostjale hüvitamisele ½ e 4 095 eurot. Kuna kostja I ei ole käibemaksukohustuslane ning ta taotleb lepingulise esindaja kulude hüvitamist koos käibemaksuga, kuulub kostjale I hüvitamisele 4 914 eurot. Kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 3 808,07 eurot (taotletud summad kokku 12 817,07 eurot – rahuldatud summad kokku 9 009 eurot).
  8. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 3 190 eurot.

§ 175

lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hagi esitamise ajal (21.10.2011.a) kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 2 kohaselt on mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot. Kostjate põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas. 8 34.

§ 177

lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostjad vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejatel tasuda kostjatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 35.

§ 177

lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.