Obsah (5)

§ 61§ 62§ 60§ 10§ 46

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised Resolutsioon Edasikaebamise kord 3-13-1449

) § 10 lg-ga 3; d) põhjendama, miks peab haldusakti adressaat teabe andmiseks maksuhalduri juurde kohale ilmuma ning miks ei ole teabe andmise eesmärki võimalik saavutada isiku suhtes mõne muu, vähem koormava abinõu rakendamisega. Kaebaja hinnangul ei vasta korraldus

§ 61lg-s 2 sätestatud nõuetele.

Vastustaja vastuväited

1. Maksu- ja Tolliamet vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
2. Vastustaja leiab, et Maksu- ja Tolliameti 31.05.
3. a korraldus nr 12.2-3/15630-1 on õiguspärane ning vajalikul määral põhjendatud. Vaidlustatud korraldus vastab

§-s 46, § 60 lõigetes 1 ja 2 ning § 62 lõigetes 1 ja 3 esitatud nõuetele. Korralduses on avaldatud, et üksikjuhtumi kontrolli ajendiks on kontrollida konkreetse maksustamisperioodi kohta deklareeritud käibemaksu arvutamise õigsust.

1. Väide korralduses sisalduva kohustuse ebaproportsionaalsuse kohta on põhjendamatu. Maksuseadused ei näe ette erinevate perioodide üksikjuhtumite kontrollide keeldu samaaegselt erinevate revidentide poolt. Vaidlustatud korralduse seaduslikkuse ja põhjendatuse hindamise seisukohast ei oma tähtsust asjaolu, et teise üksikjuhtumi kontroll on pooleli. Maksuhalduri kontroll paneb maksukohustuslasele paratamatult teatavaid lisaülesandeid, kuid et teavet ja dokumente on nõutud vaid eesmärgipäraselt ning maksuhalduri valduses olevaid tõendeid ei ole maksukohustuslaselt küsitud, siis ei ole kaebajat üleliigselt koormatud. Samuti on küsitud teave ja dokumendid vajalikud kaebaja 2 maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Kaebajale nõutud teabe maht ja olemus ei ole ebaproportsionaalne võrreldes maksumenetluse eesmärgiga.
2. Kontrolli alustamise korraldus ei pea sisaldama põhjendust selle kohta, miks maksuhaldur viib konkreetsed menetlustoimingud läbi korralduses märgitud kohas ja viisil. Korraldus on antud

§ 62

lg 3 alusel ning korralduses märgitud viis on üldjuhul maksukohustuslase jaoks vähem koormav. Kui korralduse täitmine selleks määratud kohas on maksukohustuslasele põhjendamatult koormav, saab ta taotleda menetlustoimingute läbiviimist sobivamas kohas. Korralduse täitmise viis on menetlusökonoomia põhimõttest ja saadava teabe objektiivsuse seisukohalt põhjendatud. Korralduse adressaadiks on maksukohustuslane, kelle suhtes on algatatud üksikjuhtumi kontroll, mistõttu ei peagi korraldus vastama

§ 61lg-s 2 sätestatud nõuetele.

10. Korralduse adressaat on kohustatud andmeid ja tõendeid esitama, välja arvatud juhul, kui tal on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Kaebuses ei ole välja toodud, et käesolevas asjas esineksid

§-s 64 sätestatud alused isiku poolt teabe esitamisest keeldumiseks. Kohtu seisukoht 11. Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.

§ 60

lg 1, lg 2 ja § 62 lg 1 ja lg alusel on maksuhaldur kohustanud kaebajat andma teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kohta ning esitama kõik raamatupidamise algdokumendid, sh kassadokumendid, arved, lepingud, pearaamat, koondid, mis on vajalikud mai 2012 käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrollimiseks (välja arvatud pangakonto väljavõte). Korralduse täitmiseks tuli kaebaja esindusõiguslikul isikul minna maksuhalduri ruumidesse Lossi 19 Viljandis nii dokumentide esitamiseks kui suulise teabe andmiseks. Kaebaja väitel on vaidlustatud haldusakt motiveerimata – selles ei ole põhjendatud, miks maksuhaldur on alustanud üksikjuhtumi kontrolli, ei selgu kontrollimenetluse alustamise ajendit, puudub põhjendus, miks alustati kaebaja suhtes teise üksikjuhtumi kontrolliga olukorras, kus juba oli pooleli teine üksikjuhtumi kontroll, puudus põhjendus, miks ei ole teabe andmise eesmärki võimalik saavutada kaebaja suhtes mõne muu, vähem koormavama abinõu rakendamisega. Seega on kaebuse põhiväide, et vaidlustatud korraldus on motiveerimata. 12.

§ 10

lg 2 p 1 kohaselt on maksuhalduri ülesanne kontrollida maksude arvestamise ning tasumise õigsust.

§-dest 59 -72 tulenevalt on maksuhalduril maksumenetluses lai volituste ring, maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse. Maksukohustuslase poolt maksumenetluses esitatud tõendite pinnalt tekkinud kahtluste ümberlükkamiseks või kinnitamiseks on maksuhaldurile antud võimalus, kuid ka uurimispõhimõttest tulenev kohustus koguda vajalikke tõendeid. 13. Kohus, hinnates kaevatava korralduse motiveeritust ja õiguspärasust, on seisukohal, et vaidlustatud korraldus on piisavalt põhjendatud, ning vastab

§ 46lg 2, § 60 lg ja lg 2 n esitatud nõuetele.

Korralduses on selgelt välja toodud, millisel eesmärgil kontrollimine läbi 3 viiakse (käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrollimine) ja millist perioodi kontroll hõlmab (mai 2012.a). Õigusaktidest ei tulene keeldu viia läbi üheaegselt erinevate perioodide üksikjuhtumite osas kontrollimist erinevate revidentide poolt. On mõistetav, et iga maksuhalduri kontroll paneb maksukohustuslasele paratamatult teatavaid täiendavaid lisaülesandeid, mida on ka maksuhaldur ise möönnud, kuid maksuhaldur on ka märkinud, et teavet ja dokumente on nõutud eesmärgipäraselt ning küsitud ei ole tõendeid, millised on maksuhalduril olemas. Teabe nõudmise põhjendatuse üle otsustamisel on määravaks asjaolu, et nõutud teave omab tähtsust konkreetse maksukohustuslase kohta käivas maksumenetluses. Kontrolli käigus on maksuhalduril võimalik võtta seisukoht deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse ja maksusumma määramise vajaduse kohta, mida saab lugeda ka kontrolli alustamise ajendiks. 14. Kaebaja ei ole seejuures välja toonud, kuidas ja milliseid kaebaja õigusi vaidlusalune korraldus piiras. Kohus jagab seejuures vastustaja seisukohta, et õiguspäraste tehingute kohta andmete ja tõendite avaldamine maksuhaldurile ei saa rikkuda äris õiguspäraselt käituva isiku huve. Samal seisukohal on olnud ka Tartu Ringkonnakohus 25.09.2013 määruses kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel. Ka ringkonnakohus märkis, et arusaamatuks jääb, kuidas korralduse täitmine saab rikkuda kaebaja õigusi, kui kaebaja on käitunud seaduskuulekalt ja tasunud ära kõik vajalikud maksud. Mida kiiremini korralduse adressaat nõude täidab, seda kiiremini on võimalik maksumenetlus läbi viia. Antud juhul nähtub, et tegelikult on kaebaja eesmärgiks maksumenetluse läbiviimise takistamine, mitte oma väidetavate õiguste rikkumise kaitse. Seda näitab juba vaidlustatud korralduse täitmise käik kaebaja poolt. Vaidlustatud korraldusega kohustati kaebajat ilmuma dokumentide ja teabe esitamiseks 14.06.2013 kell 10.00 maksuhalduri ruumidesse Lossi 19, Viljandi. Seejärel on maksuhaldur kahel korral pikendanud advokaadi kirja alusel korralduse täitmise tähtaega seoses OÜ Spordi- ja Töörõivad juhatuse liikme väidetava haigusega. Teisel korral rahuldas maksuhaldur ka kaebaja taotluse, et kohtumine võiks toimuda Tallinnas (kuigi kaebaja registrijärgne asukoht on Viljandis). Kaebaja on küll esitanud taotlusi korralduse täitmise tähtaja pikendamiseks, kuid pole neis väitnud, et kaebajale oleks korraldus jäänud arusaamatuks või et kaebaja vajas maksuhaldurilt selgitusi kas korralduse andmise ajendi või muu selgusetu asjaolu kohta. Seejuures kaebaja ise tunnistab, et ta teadlikult ei ole esitanud temalt kolmanda isikuna küsitud teavet, mis puudutas OÜ Polaris Tekstiil suhtes läbiviidavat maksumenetlust. Eeltoodust nähtub, et tegelikult kaebaja enda tegevusega on takistatud maksuhalduril

§ 10

lg-s 3 toodud nõuete täitmine – menetluse läbiviimine efektiivselt, võimalikult lihtsalt ja kiiresti, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Vastustaja on teinud kaebajale järeleandmisi, pikendades kahel korral teabe andmise tähtaega ning muutes kaebaja soovil teabeandmise kohta, mille järel ei ole kaebaja maksuhalduri korraldust asunud täitma, vaid on selle vaidlustanud kohtus.

1. Kaebaja on leidnud vaidlustatud korralduse olulise puudusena ka seda, et korralduses puudub põhjendus, miks on teabe andmiseks ilmtingimata vajalik maksuhalduri juurde ilmuda. Samas on kaebaja ise leidnud, et uurimispõhimõte ja kaalutlusõigus lubavad maksuhalduril valida asja õigeks otsustamiseks vajalike tõendite liigi kõrval ka nende kogumise viisi. Sellega on kaebaja ka ise oma probleemile õiguspärase vastuse leidnud, ehk et maksuhalduril on kaalutlusõigus otsustamaks, millisel viisil ta vajalikke tõendeid kogub. Kaebaja on korralduse saamise järel nõustunud teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri ruumidesse Tallinnas, kaebaja ei ole maksuhaldurile esitatud taotlustes tähtaja pikendamisel kordagi märkinud, et tal puudub mingitel objektiivsetel põhjustel võimalus maksuhalduri 4 ruumidesse ilmumiseks või et sama teave ja tõendid oleks võimalik edastada teisel viisil. Samas ei ole kaebaja ka selgitanud, miks maksuhalduri ruumidesse minek, seejuures kaebaja enda poolt valitud kohas, on kaebaja jaoks enam koormav kui kirjalikult seletuste esitamine. Kohus leiab, et just maksuhalduri juures teabe ja tõendite esitamine võimaldab operatiivselt kohapeal esitada küsimised ja saada vastused, kontrollida andmete õigsust jne. Maksuhaldur ei ole nõudnud kaebajalt sellise teabe ja tõendite esitamist ega sellisel viisil esitamist, millise saamine ja esitamine oleks kaebajale üleliia koormav ja kulukas.
2. Eeltoodu alusel leiab kohus, et vaidlustatud korralduse puhul on täidetud HMS §-s 54 tulenevad haldusakti õiguspärasuse eeldused, maksuhaldur on vaidlustatud korralduse täitnud haldusakti vajalikud põhjendamise üldnõuded ning korraldus ei ole vastuolus

§ 10lg-s 3 sätestatud põhimõttega.

Seega puudub alus maksu- ja tolliameti 31.05.2013 korralduse nr 12.2-3/15630-1 tühistamiseks. Menetluskulude väljamõistmiseks ei ole menetlusosalised taotlust esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts Kohtunik 5