TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-2113 Otsuse kuupäev 28. november 2013 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi Renee Ploompuu kaebus Tartu Ülikooli õppepro

§ 58õigust nõuda haldusakti tühistamist.

10. Isegi, kui käesoleval juhul kohaldada analoogia korras

§ 67

lg 1 sätestatud kaalutlusõigust ning kohustust arvestada isiku usaldust, siis ei saaks kaebaja siiski usaldusele tugineda. Nimelt sätestab

§ 67

lg 4 p 5, et isik ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui isik oli haldusakti õigusvastasusest teadlik või ei olnud sellest oma süü tõttu teadlik. Kuivõrd ÕKE on Tartu Ülikoolis tasemeõppe õppetööd reguleeriv põhidokument ning selle järgimine on kohustuslik kõigile ülikooli liikmete, sh üliõpilastele, siis pidanuks kaebaja teadma, et neljanda negatiivse eksamitulemuse saamisel tuleb ta semestri lõpuks eksmatrikuleerida. Õiguspärase ootuse põhimõte ei saa õigustada haldusorgani õigusvastast tegevust (eksmatrikuleerimata jätmist). Haldusorgan võib oma püsiva praktikaga anda aluse õiguspärase ootuse tekkimiseks, kuid usalduse kaitse eesmärgil ei saa jätkata ebaõiget halduspraktikat. Kaebaja õigusvastaselt eksmatrikuleerimata jätmine tooks kaasa üliõpilaste ebavõrdse kohtlemise, kuivõrd kõik teised ühes õppeaines neli negatiivset eksamitulemust saanud üliõpilased eksmatrikuleeritakse.

1. Vastustaja leiab, et 24 ainepunkti mahus õppekava täitmist ei saa pidada olulises ulatuses õppetöös osalemiseks. Kaebaja oli
2. aasta üliõpilane, kes enne eksmatrikuleerimise aluse tekkimist (2012/
3. õppeaasta sügissemestri lõpuks) oli täitnud õppekava 27 ainepunkti mahus. Õppetöö ulatuse olulisuse üle hindamisel ei ole põhjendatud lähtuda semestri jooksul täitmisele kuuluva õppekava mahu osast, vaid kogu õppekava mahust. Kokku on matemaatika õppekava maht 180 ainepunkti, millest 24 ainepunkti ei moodusta olulist osa. Ka ajalises mõttes ei osalenud kaebaja kogu õppekava nominaalkestusega (3 aastat) võrreldes õppetööl olulises ulatuses, vaid ainult ühe semestri. Kohtu seisukoht
4. Vastavalt ülikooliseaduse § 22 lg-le 3 õppetingimused ja -korra kehtestab ülikool, kusjuures need võivad erineda õppesuuniti. Vastav pädevus on ülikooli nõukogul (ülikooliseaduse § 14 lg 3 p 11), Tartu Ülikoolis käesoleval ajal senatil (Tartu Ülikooli põhikiri § 322 p 7). 3 Tartu Ülikooli nõukogu poolt vastu võetud õppekorralduseeskiri kehtis
5. septembrini 2013 (ÕKE v.r). Alates
6. septembrist 2013 kehtib Tartu Ülikooli senati
7. aprilli
8. a määrusega nr 5 vastu võetud õppekorralduseeskiri (ÕKE).
9. Asjas ei ole vaidlust selles, et R. Ploompuu Tartu Ülikooli matemaatika-informaatika teaduskonna üliõpilasena sai neljal korral algebra ja geomeetria aineeksami sooritamisel negatiivse tulemuse. Neljas kord leidis aset
10. jaanuaril
11. Ühes õppeaines neljal korral negatiivse tulemuse saamine on vastustaja algatusel üliõpilase eksmatrikuleerimise aluseks ÕKE v.r p 135.3.
12. järgi. Analoogne norm sisaldub ka ÕKE p-s 150.3.
14. Samuti ei ole asjas vaidlust selles, et vaidlustatud korralduse andmisel ei ole vastustaja järginud üliõpilase eksmatrikuleerimiseks ÕKE-s sätestatud tähtaega. Nimelt näeb ÕKE v.r p 1361 ette üliõpilase eksmatrikuleerimise vormistamise semestri lõpuks (ls 2) või 3 nädala jooksul eksmatrikuleerimise aluseks oleva sündmuse toimumisest arvates. ÕKE p 151 ls 2 kohaselt vormistatakse eksmatrikuleerimine õppeaine toimumise selle semestri lõpuks, mil saadi viimane negatiivne tulemus korralisel eksamil (kui korduseksam toimub vastavalt ÕKE p-le 104 semestri alguses, siis kolme nädala jooksul pärast korduseksami toimumist). Teistsuguse regulatsiooni puudumisel oli vastustaja kohustuseks juhinduda sündmuse toimumise ajal kehtivast ÕKE redaktsioonist. Seetõttu tuleb kaebaja eksmatrikuleerimise tähtaegsust hinnata 2012/2013 õppeaastal kehtinud ÕKE alusel. Kohus nõustub kaebajaga, et sellest tulenevalt pidi Tartu Ülikool vormistama kaebaja eksmatrikuleerimise 2012/2013 õppeaasta sügissemestri lõpuks, s.o 3 veebruariks
15. Vaidlustatud korralduse andmise ajal kehtinud ÕKE ei näe selles osas ette tagasiulatuvat erandit. Seega on pooled põhjendatult leidnud, et kaebaja eksmatrikuleerimise ajaks oli vastav tähtaeg möödunud.
16. Pooled on erineval seisukohal selles, milline on ÕKE-s üliõpilase eksmatrikuleerimiseks ette nähtud tähtaja möödalaskmise õiguslik toime. Eelkõige on vaidlus selles, kas kaebaja eksmatrikuleerimisel ca 7 kuud pärast ÕKE-s sätestatud tähtaja möödumist tuli vastustajal kaebaja eksmatrikuleerimisel lisaks edasijõudmatusele ka muid asjaolusid arvestada ning vastavalt vaidlustatud korraldust põhjendada.
17. ÕKE v.r p-st 135.3.7, samuti ÕKE p-st 150.3.5 tuleneb, et ühes õppeaines neljal korral negatiivse tulemuse saanud üliõpilane kaotab õiguse ülikoolis õppida ning vastustajal on õigus ta eksmatrikuleerida. Kohus nõustub vastustajaga, et eksmatrikuleerimine neljanda negatiivse tulemuse saamise järel on lubatav täiendavaid põhjendusi esitamata. Koostoimes ÕKE v.r p-ga 1361 on ÕKE v.r p 135.3.7 ning vastavalt koostoimes ÕKE p-ga 151 on ÕKE p 150.3.5 imperatiivne toime ajaliselt piiratud. Kohtu hinnangul on vastustaja poolt endale eksmatrikuleerimise vormistamiseks tähtaja kehtestamise eesmärgiks õigusselguse tagamine. Tähtaja jooksul eksmatrikuleerimise vormistamine tagab, et õpinguid ei jätka isikud, kes edasijõudmatuse tõttu ilmselt ei suuda õppekava täita. See võimaldab isikul kavandada edaspidist tegevust reimmatrikuleerimise saavutamiseks või elu korraldamiseks väljaspool akadeemilise kõrgharidust ning vastustajal planeerida õppe korraldamiseks vajalikku ressurssi. Eksmatrikuleerimise tähtaja möödalaskmisel ei saa enam kindel olla nende eesmärkide saavutamises. Sellises olukorras ei saa ka eksmatrikuleerimist ettenägeval ÕKE sättel enam olla imperatiivset toimet, s.t pärast eksmatrikuleerimise tähtaja möödumist ei saa eksmatrikuleerimine tuleneda vahetult üksnes neljanda negatiivse tulemuse saamise faktist. Vastupidise tõlgenduse korral muutuks 4 eksmatrikuleerimise vormistamise tähtaja regulatsioon sisutuks ning võiks kaasa tuua ilmselt ebamõistliku olukorra, kus üliõpilane on õppekava täies mahus (saades positiivse tulemuse asendusõppeaines) täitnud või täitmas, kuid tuleb eksmatrikuleerida edasijõudmatuse tõttu. Kohus arvestab siinjuures ka seda, et edasijõudmatuse tõttu eksmatrikuleerimine toimub vastustaja algatusel (vt ÕKE v.r p 135; ÕKE p 150). Seetõttu ei ole üliõpilasel kohustust astuda samme eksmatrikuleerimise vormistamiseks või sellise kohustuse vastustajale meelde tuletamiseks. Vastavalt ei ole kaebajale etteheidetav õpingute jätkamine 2012/2013 õppeaasta kevadsemestril ja enda eksmatrikuleerimise mittenõudmine.
18. Seetõttu on kohus seisukohal, et ÕKE p-de 151 ja 150.3.5 kohaselt on lubatud ühes aines neljal korral negatiivse tulemuse saanud üliõpilase eksmatrikuleerimine ka pärast eksmatrikuleerimise vormistamise tähtaja möödumist, kuid sel juhul on tegemist Tartu Ülikooli kaalutlusotsusega. Kaalutluse eesmärgiks on kindlustada, et ajas muutnud oludel oleks ülikooli poolt kohandatav meede proportsionaalne. Pärast tähtaja möödumist peab vastustaja otsustama üliõpilase eksmatrikuleerimise kooskõlas kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (

§ 4lg 2).

Kohtu hinnangul tuleb pärast tähtaja möödumist eksmatrikuleerimise otsustamisel arvestada üliõpilase huviga õpingute jätkamiseks, pidades silmas, mida üliõpilane on vahepealsel ajal teinud õppekava täitmiseks, kas negatiivne tulemus takistab teiste õppeainete omandamist (nn alusaine), millised on üliõpilase väljavaated õppekava täies mahus täitmiseks, kas negatiivse tulemusega lõppenud õppeaine on jätkuvalt õppekavas jms. Üliõpilase huvi õpingute jätkamiseks tuleb kaaluda avaliku huviga ülikoolile pandud ülesannete täitmiseks ja selleks kasutatava ressursi otstarbekaks kasutamiseks, arvestades ka eksmatrikuleerimise aluseks oleva asjaolu ilmnemisest möödunud aega.

1. Tartu Ülikooli õppeprorektori
2. septembri 2013 korralduse põhjenduse kohaselt eksmatrikuleeriti kaebaja õppetöös edasijõudmatuse tõttu (ühes õppeaines on eksam/arvestus sooritatud neli korda negatiivsele tulemusele). Korraldusest ei nähtu, et vastustaja oleks selgitanud, millises osas on asjaolud muutunud pärast eksmatrikuleerimise tähtaja möödumist ega hinnanud, kas kaebaja eksmatrikuleerimine on proportsionaalne ca 7 kuud pärast ühes õppeaines neljanda negatiivse tulemuse saamist. Seega on vaidlustatud korraldus antud kaalutlusveaga. Tegemist ei ole üksnes menetlus- või vorminõuete rikkumisega, mis annaks alust korralduse tühistamiseks (

§ 58

). Kaebuse asjaoludel, s.t olukorras, kus kaebaja on jätkanud õpinguid 2012/2013 kevadsemestril ja õppekavas ei ole enam õppeainet, milles kaebaja negatiivse tulemuse sai, oli vastustajal tegelik kaalutlusruum otsustamaks kaebaja eksmatrikuleerimine või õpingute jätkamise lubamine. Oluliste asjaolude väljaselgitamata ja kaalutluse teostamata jätmise tõttu ei ole kohtul võimalik kontrollida vastustaja otsustuse kujunemist. 19. Haldusmenetluse seaduse § 56 lg 1 järgi peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud selliselt, et põhjendus on esitatud haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Vastavalt

§ 56

lg-le 2 tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (

§ 56lg 3).

Vaidlustatud korralduses ei ole nõuetekohaselt märgitud selle andmise faktilist alust ning sellest ei nähtu kaalutlusõiguse teostamine. Tulenevalt

§-st 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vaidlusaluses korralduses esinevate põhjendamispuuduste tõttu ei ole võimalik sisuliselt kontrollida selle proportsionaalsust ega kaalutlusõiguse teostamise 5 õiguspärasust. Haldusakt ei ole kooskõlas

§-s 56 põhjendamise nõudega ning on seetõttu õigusvastane ja tuleb tühistada. 20. Kohus juhib vastustaja tähelepanu ka sellele, et

§ 40

lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Käesolevas asjas ei nähtu, et vastustaja oleks enne eksmatrikuleerimise korralduse andmist selgitanud kaebajale sellesisulise haldusakti andmise kavatsust ning õigust esitada asja kohta arvamus ja vastuväited. Kuna käesolevas asjas tingib vaidlustatud korralduse tühistamise põhjendamiskohustuse täitmata jätmine, siis ei analüüsi kohus täiendavalt ärakuulamisõiguse rikkumisega seonduvat. Siiski osutab kohus, et ärakuulamisõiguse rikkumine iseenesest võib olla haldusakti tühistamise aluseks.

1. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud Tartu Ülikooli kanda. Kaebaja esitas taotluse mõista menetluskuludena vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot, esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulu (käibemaksuga) kokku 565,20 eurot. Kohtu hinnangul on kaebaja kulud riigilõivule (30 eurot) ja õigusabile (565,20 eurot) olnud vajalikud ja põhjendatud. Kohus nõustub siinjuures kaebajaga selles, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisele vaatama, on ka selle taotlusega seotud kulud olnud põhjendatud ja vajalikud, kuna taotlus andis ajendi kaebaja õiguste esialgseks kaitseks kohtuvälise lahenduse leidmiseks. Vastavalt HKMS § 109 lg-le 1 esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Riigikohus on
2. juuni 2012 täiendava otsuses asjas nr 3-3-1-12-12 selgitanud, et HKMS § 109 lg-t 1 tuleb mõista selliselt, et menetluskuludena on lubatud menetlusosalise kasuks välja mõista üksnes selliseid kulusid, mis menetlusosaline või tema eest kolmas isik on tegelikult kandnud. Kulude kandmist tõendavaks dokumendiks võivad olla näiteks maksekorraldus arve tasumise kohta, arveldusarve väljavõte, kassa sissetuleku order arve sularahas tasumise kohta. R. Ploompuu esindaja on kuludokumendina esitanud
3. oktoobril 2013 koostatud arve nr 13100/Õ (tl 76),
4. novembril 2013 koostatud arve nr 13102/Õ, (tl 77)
5. novembril 2013 koostatud arve nr 13115/Õ