Obsah (12)

§ 394§ 142§ 442§ 467§ 486§ 407§ 444§ 367§ 173§ 162§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Otsuse tegemise aeg ja koht 07.05.2013, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere 44308 Tsiviilasja number 2-12-50

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

§ 142

lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg.

6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele

§ 467lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 29.11.2012 on ITM Inkasso OÜ esitanud Pärnu Maakohtule avalduse maksekäsu kiirmenetluses O S` vastu 1866,80 euro ja lisanduva viivise saamiseks ning menetluskulude hüvitamiseks Alates 01.01.2013 kehtiva

§ 486

lg 1 p 2 alusel anti maksekäsu kiirmenetluse avaldus üle Viru Maakohtule hagimenetluses jätkamiseks, kuna võlgnikule ei õnnestunud mõistliku aja jooksul makseettepanekut kätte toimetada. Põhjendatud nõudega hagiavaldus laekus Viru Maakohtule 27.03.

1. Täiendavalt on hageja poolt tasutud ka ettenähtud ulatuses riigilõivu. Hagiavalduses esitatud asjaolud Käesolevas tsiviilvaidluses on hagejaks OÜ ITM Inkasso, kellele on laenuandja OÜ Placet Group oma nõude kostja vastu loovutanud ja kostja on teadlik, et uus võlausaldaja on OÜ ITM Inkasso. Kostja isikusamasus on tuvastatud 02.07.2010 Placet Group OÜ poolt volitatud Eesti Posti Rakvere postkontoris. 11.04.2012 esitas kostja Placet Group OÜ portaalis smsraha.ee laenutaotluse 760 euro saamiseks. Laenutaotluse esitamisel kohustus kostja põhjalikult tutvuma taotluse esitamise ajal kehtinud laenu üldtingimustega ning kinnitas üldtingimustega tutvumist ka laenutaotluses. 11.04.2012 rahuldas Placet Group OÜ laenutaotluse ning laenusumma 760 eurot kanti kostjale üle. Lisaks edastati kostja taotluses viidatud e-posti aadressile laenulepingu nr SR211374 üldtingimused. Laenu üldtingimuste lisa I, laenu tagastamise maksegraafik, mille kohaselt toimus laenu ja intresside tagastamine osamaksetena 8 kuu jooksul. Kostja ei ole lepingujärgseid osamakseid teostanud ega kasutanud ka laenulepingust tulenevat õigust maksetähtaja pikendamiseks. Samuti ei reageerinud kostja PLACET GROUP OÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele. Kostja tegevusetusest tulenevalt ütles OÜ PLACET GROUP laenulepingu 26.07.2012 üles ja loovutas laenulepingust tuleneva võlanõude OÜ-le ITM Inkasso vastavalt laenulepingu üldtingimuste p-le 16.
2. Seega oli kostja juba laenulepingu sõlmimisel teadlik, et laenuandjal on õigus loovutada kõik laenusaaja vastu suunatud nõudeõigused OÜ-le ITM Inkasso. Kostja on teadlik, et hagejale on antud kõik vastavasisulised volitused ja õigused. 2 Loovutatud võlgnevuse likvideerimiseks leidis hageja kostjaga kohtuvälise lahenduse. Kostja tunnistas OÜ-le ITM Inkasso võlgnevust summas 1604,54 eurot ning 09.
3. 2012 allkirjastas ta võlgnetava kohustuse täitmiseks iseseisva lepingu nr MG211374, mille kohaselt oli kostja kohustatud tasuma hagejale maksegraafiku alusel igakuiselt (7 kuud – august 2012 veebruar 2013) 50 eurot kuus, v.a. esimene osamakse, millele lisandus lepingu sõlmimise tasu summas 20 eurot ning viimane osamakse veebruaris 2013 summas 1408,82 eurot, so kokku 1728,82 eurot. Maksegraafik oli koostatud kostja võimalusi arvestades. Võlgnevuse tasumise kokkuleppe nr MG211374 p 8 kohaselt jättis hageja endale õiguse lugeda graafik katkenuks ilma täiendava teatamiseta, kui võlgnik ei täida maksegraafikut või hilineb mõne osamakse tasumisega. Kuivõrd kostja ühtegi maksegraafikujärgset makset ei teostanud, on sissenõutavaks muutunud võlgnevus kokku summas 1728,82 eurot. Allkirjastatud maksegraafik on käsitletav võlatunnistusena VÕS § 30 mõttes, so leping, millega kostja tunnistas võlgnevust ning lubas kohustuse täitmist selliselt, et maksegraafikuga loodi uus iseseisev kohustus. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevuse suurus võla tasumise kokkuleppe alusel on 1728,82 eurot. Võttes arvesse, et 09.08.2012 allkirjastatud maksegraafiku kohaselt kohustus kostja esimese osamakse tasuma 20.08.2012, arvestab hageja viiviseid alates 21.08.2012 tasumata võlgnevuselt, so 1604,54 eurolt, 0,021 % päevas iga viivitatud päeva eest. Hagi esitamise seisuga tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised summas 74,12 eurot. Hageja tugineb oma nõudes võlaõiguseaduse (VÕS) §-dele § 8 lg 1, 30, 76 lg 1, 82 lg 7, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 367, 407 lg 1, 404 lg 1. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – isikutuvastamise ankeet, laenutaotlus, laenu ülekande maksekorraldus, laenulepingu üldtingimused, teade lepingu ülesütlemise kohta, maksegraafik, maksegraafikukohased laekumised, riigilõivu juurdemaksu tasumist tõendav maksekorraldus, õigusabi arve. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest

§ 407

kohaselt Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid kostja elukoha aadressile (xxxx). Kostja on hagimaterjalid isiklikult vastu võtnud 11.04.2013. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastust esitama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjale 02.05.2013. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat

§ 407lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest.

Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita,

§ 407

lg 1 3 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja

§ 407

lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Võlausaldaja võib võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist (VÕS § 101 lg 1). Võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1).

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega, vastavalt

§ 367

sätestatule, on põhjendatud ka hageja taotlus viivise väljamõistmiseks hagiavalduse esitamisest 27.03.2013 kuni põhinõude täitmiseni protsendina põhinõudest - 0,021 % päevas. Kohtukulude jaotusest

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

§ 174

¹ tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid – 27.03.2013 maksekorraldus nr 128 summas 119 eurot. 26.11.2012 on hageja tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 56 eurot. Vastavalt hageja esitatud menetluskulude taotlusele ja sellele lisatud arvele 03.04.2013 nr PG321 moodustab õigusabikulu summas 135 eurot. Kokku moodustavad hageja menetluskulud käesolevas asjas seega summas (119 + 56 + 135) = 310 eurot.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (digitaalselt allkirjastatud) Kohtunik I.Külavee 4