Kostja tegi viimase makse 03.02.2009, mida tõendab hageja pangakonto väljavõte.
lg 1 ja § 146 lg 1 alusel katkes ja algas uuesti kolmeaastane aegumistähtaeg 04.02.2009. Aegumistähtaeg oleks lõppenud 03.02.2012, kui AS Eviko ei oleks 08.06.2011 esitanud kohtusse saneerimisavaldust.
lg 1 ja lg 2 p 31 kohaselt peatub nõude aegumine kohtumenetluse ajaks, muuhulgas saneerimisavalduse kohtus menetlemise ajaks. Saneerimisavalduse esitamise päevaks oli 3-aastasest aegumistähtajast möödunud kaks aastat, neli kuud ja neli päeva. Kuna hagiavaldus esitati kohtusse 04.06.2012, st vähem kui kolme kuu möödumisel aegumise peatumise lõppemisest, ei ole hagi aegunud. Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, mille kohaselt ei või pärast aegumistähtaja kulgemise algust kohaldada õigusnormi, mis jõustus aegumise kestel. Aegumise peatumine saneerimisavalduse menetlemise ajaks sätestati 05.04.
lg 1 alusel aegunud 03.02.2012, kuna puudub alus
lg 2 p 31 alusel kohaldada aegumise peatamist saneerimismenetluse jooksul; 2) on maakohus ebaõigesti sisustanud materiaalõiguse normi, kuna
lg 2 p 31 alusel peatub nõude aegumistähtaeg üksnes sellise võlausaldaja nõude suhtes, kelle nõue on kaasatud saneerimismenetlusse ja kelle nõue on selgelt välja toodud saneerimiskavas. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on viidatud sätte eesmärk tagada võlausaldajate nõuete aegumise peatumine võlgniku saneerimisavalduse või võlgade ümberkujundamise avalduse esitamisega. Kui võlausaldaja nõue ei ole kaasatud saneerimismenetlusse, ei toimu selle nõude üle ka vaidlust
Võlausaldajal puudub igasugune põhjus eeldada, et tema nõude saatus selgub alles pärast saneerimiskava kinnitava kohtumääruse jõustumist. Hageja oli teadlik, et tema nõude suhtes ei toimu saneerimismenetluses vaidlust, mistõttu puudus hagejal ka alus eeldada, et tema väidetava nõude aegumine on kostja saneerimismenetluse tõttu peatunud; 3) ei ole
lg 2 p 31 kohaldatav põhjusel, et nimetatud õigusnorm jõustus 05.04.2011 ehk pärast seda, kui hageja nõude aegumine oli juba 03.02.2009 kulgema hakanud. Apellandi vastu nõude esitamisel ei saa tugineda aegumise peatumise regulatsioonile selliste nõuete osas, mille aegumine on kulgema hakanud enne seadusmuudatuse jõustumist. Aegumise regulatsioon on loodud tsiviilsuhtes õigusrahu saavutamiseks ja üldise tsiviilkäibe tagamiseks. Eelkõige peab aegumine kaitsma võlgnikku, et võlausaldaja ei teostaks oma õigusi pahatahtlikult ning tagama majanduskäibe stabiilsuse. 7. Deckol Ehitus OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta Tartu Maakohtu 31. oktoobri vaheotsus muutmata. Vastuväidete kohaselt: 1) tunnustas kostja hageja nõuet arve nr 710130 osalise tasumisega 03.02.2009, mistõttu aegumine katkes ja algas uuesti
lg 1 ja lg 2 alusel; 2) oli aegumine peatunud 08.06.2011-14.03.2012 kostja saneerimisavalduse esitamise tõttu tulenevalt
Viidatud sätte alusel aegumise peatumiseks piisab faktist, et võlgnik oli esitanud saneerimisavalduse. Asjaolu, kas saneerimisavaldus mõjutas hageja õigusi või kas hageja oli kaasatud saneerimismenetlusse, ei oma mitte mingisugust tähtsust aegumise peatumisel
Aegumine peatub võlgniku saneerimisavalduse esitamise hetkest, millal ei ole veel teada, kas saneerimismenetlus üldse algatatakse, kas ja milline saneerimiskava vastu võetakse ja kinnitatakse ning milliste võlausaldajate õigusi see puudutab.
lg 2 p 31 ei tulene sellist piirangut ning nõuete eristamist sõltuvalt sellest, kas võlausaldaja on kaasatud saneerimismenetlusse või mitte. 3) pole kostja kordagi maininud, et tema suhtes on algatatud saneerimismenetlus. Hageja sai kostja saneerimisest teada juhuslikult. Kostja saneerimisnõustajad ei ole täitnud saneerimisseaduse § 12 lg-s 1 sätestatud kohustust saata hagejale saneerimisteade. Seda ilmselt põhjusel, mis on märgitud ka apellatsioonkaebuses: „kostja pidas seda sisult põhjendamatuks ning ka formaalselt aegunuks“. Kostja oli arve tasumisega 03.02.2009 nõuet tunnustanud, mistõttu aegumine katkes ja algas uuesti ning kostjale pidi olema selge, et nõue ei ole saneerimismenetluse ajaks aegunud. Kostja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega; 4) ei nõustu hageja kostja seisukohaga, et
lg 2 p 31 ei ole asjas kohaldatav, kuna nõude aegumine algas enne viidatud normi jõustumist 05.04.2011.
-ist ei tule piiranguid 4
lg 2 p 31 kohaldamisele nende nõuete suhtes, mille aegumine algas enne 05.04.2011 a. Oluline on see, kas hageja nõue oli saneerimisavalduse hetkeks aegunud või mitte. Kuna hageja nõue ei olnud 08.06.2011, kui kostja esitas saneerimisavalduse esitas, aegunud, siis kuulus kohaldamisele kehtiv seadus-
lg 2 p 31; 5) on pooled pidanud kuni käesoleva aasta maini läbirääkimisi ning arutasid võimalusi võla tasumiseks teiste ehitustööde eest laekuva tasu arvelt. Seda kinnitab kostja 15.05.2012 kiri. TsMS § 167 lg 1 kohaselt peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
lg-st 3 algab tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mis nõue muutub sissenõutavaks. Hageja nõue kujutab endast töövõtulepingust tulenevat tasu maksmise nõuet VÕS § 637 mõttes. Nõude tasumise tähtaeg saabus vastavalt Deckol Ehitus OÜ poolt esitatud arvele 09.11.2007 ning aegumist tuli kostja arvates arvestada alates 10.11.2007.a. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et vastavalt
lg-le 3 tuli käesolevas asjas arvestada aegumist alates 01.01.2008.a, kuivõrd tegemist on erisättega, mis reguleerib tasu maksmisele suunatud nõuete aegumist. 11. Aegumine peatub
lg 1 kohaselt kohustatud isiku poolt nõue tunnustamisega, kusjuures lg 2 kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises. Nõude tunnustamine hõlmab kõiki tegusid, millest ilmneb, et võlgnik peab ennast kohustusega seotuks. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et AS Eviko on 03.02.2009 tasunud hagejale 40 000 krooni selgitusega „Arve 71013 26.10.07, osaliselt“ (tl 66). Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et arve osaline tasumine eelviidatud kujul on käsitatav võlgnevuse tunnustamisena AS-i Eviko poolt. Aegumine algab uuesti tunnustamisele järgnevast päevast tervikuna, seega algas Deckol Ehitus OÜ nõude aegumine uuesti 04.02.
lg 2 p 31 on võimalik üldse kohaldada vaid sellistele nõuetele, mille aegumine algas pärast 05.04.2011, mil vaidlusalune säte jõustus. Niisuguseks tõlgenduseks puudub ringkonnakohtu arvates alus. VÕSRS § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse ka enne 01.07.2002 tekkinud nõuetele
-is sätestatut. VÕSRS § 9 lg 1 teisest lausest nähtuvalt kohaldatakse aegumise peatumisele enne 01.07.2002 kehtinud seadust, kui aegumine on peatunud enne 01.07.2002. Eeltoodust nähtub seadusandja tahe kohaldada aegumise peatumisele peatumise hetkel kehtivat õigust, st kohalduva õiguse otsustamisel ei ole määravaks see, millal nõue muutus sissenõutavaks või algas aegumine, vaid see, millal toimus aegumise peatumine. Käesolevas asjas esitati saneerimisavaldus 08.06.2011, s.o ajal, mil
Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et
lg 2 p 31 on kohaldatav nõuetele, mille aegumine algas enne
Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu põhjendustega, et puudub rakendussäte selle seadusemuudatuse kohaldamata jätmise kohta nõuete osas, mille aegumistähtaeg on juba alanud. 13. Ringkonnakohus ei nõustu ka apellandi käsitlusega, et saneerimismenetlus peatab
lg 2 p 31 alusel üksnes sellise võlausaldaja nõude, kelle nõue on kaasatud saneerimismenetlusse ja kelle nõue on lülitatud saneerimiskavasse. Kolleegium märgib esmalt, et saneerimisseaduse (SanS) § 7 lg 1 kohaselt on saneerimisavalduse esitamise õigus üksnes ettevõtjal (kohustatud isikul/võlgnikul) endal ning võlausaldajatele ega teistele isikutele seadusega niisugust õigust antud ei ole. Sellest tulenevalt erineb aegumise peatumine
lg 2 p 31 alusel oluliselt ülejäänud
§-s 160 sätestatud aegumise peatumise juhtudest.
lg-te 1 ja 2 koostoimest tulenevalt eeldab aegumise peatumine üldjuhul õigustatud isiku (võlausaldaja) enese poolset aktiivset tegutsemist, s.o üldreeglina teatava avalduse esitamist kohtule vm vaidlust lahendavale organile.
lg 2 p 31 puhul aga on aegumise peatumise aluseks kohustatud isiku, s.o võlgniku poolne tegevus – saneerimisavalduse esitamine. 14. Arvestades SanS §-s 1 sätestatud saneerimismenetluse eesmärki – ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide arvestamine ja õiguste kaitsmine ettevõtte saneerimise käigus – tuleb
lg 2 p 31 tõlgendada selliselt, et võlgnikust ettevõtja poolt saneerimisavalduse esitamine toob kaasa kõigi võlausaldajate nõuete aegumise peatumise ilma, et võlausaldajatel endil tuleks selleks teha mingi toiming või tahteavaldus. Kolleegiumi arvates on saneerimismenetluse algatamise puhul aegumise peatumine ülejäänud aegumise alustest erinev ka selle poolest, et see ei eelda nõude üle aktiivse vaidluse toimumist võlgniku ja võlausaldaja vahel. Saneerimisavalduse esitamisel ei ole teada, missuguste võlausaldajate nõuded saneerimismenetlusse kaasatakse. Võlausaldajate kaasamine saneerimismenetlusse põhineb eeskätt võlgniku enda poolt avaldatud infol, kusjuures ei toimu pankrotimenetluse §-s 93 sätestatuga analoogset nn üleskutsemenetlust, mis tagaks võimalikult kõigi võlausaldajate teadlikkuse saneerimismenetluse toimumisest. Kolleegiumi arvates on saneerimismenetluse eesmärki ja võlausaldajate võrdset kohtlemist silmas pidades põhjendatud lugeda aegumine peatunuks kõigi võlausaldajate nõuete puhul kuni saneerimiskava kinnitamiseni sõltumata sellest, kas võlausaldaja osaleb saneerimismenetluses või mitte. 15. Apellandi poolt viidatud Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt oli vaidlusaluse sätte lisamise eesmärk tagada võlausaldajate nõuete aegumise peatumine võlgniku saneerimisavalduse või võlgade ümberkujundamise avalduse esitamisega. Seletuskirjast ei nähtu mistahes viisil, et seadusandja oleks soovinud kehtestada 6 saneerimismenetluse puhul erinevaid tagajärgi võlausaldajate nõuete aegumisele sõltuvalt sellest, kas nõuded hõlmatakse saneerimismenetlusega või mitte. Seega asus maakohus õigesti seisukohale, et Deckol Ehitus OÜ nõude aegumine peatus 08.06.2011.a kohtule saneerimisavalduse esitamisega ning aegumise peatumine lõppes
määrus AS Eviko saneerimiskava kinnitamise kohta. Eeltoodust järeldub, et Deckol Ehitus OÜ nõue ei olnud hagi esitamise ajaks (04.06.2012) aegunud. 16. Ringkonnakohus ei nõustu ka apellandi seisukohtadega selles osas, et
lg 2 p 31 ei kohaldu käesolevas asjas põhjusel, et nimetatud norm jõustus 05.04.2011.a ehk pärast seda, kui hageja nõude aegumine oli 03.02.2009.a juba kulgema hakanud. Maakohus asus õigesti seisukohale, et puudub alus kitsendada
lg 2 p 31 kohaldamist üksnes niisugustele nõuetele, mille aegumine algas pärast 05.04.2011.a. Muuhulgas tuleneb ka VÕSRakS § 9 lg-st 1 põhimõte, mille kohaselt aegumise peatumisele tuleb kohaldada seda seadust, mis kehtib peatumise aluseks oleva sündmuse toimumise hetkel. Ringkonnakohus ei korda kooskõlas TsMS 654 lg-ga 6 maakohtu otsuses toodud põhjendusi. Kuna ringkonnakohtu arvates jättis maakohus õigesti kohaldamata AS Eviko taotluse aegumise kohaldamiseks, ei pea kolleegium vajalikuks hinnata hageja (Deckol Ehitus OÜ) väiteid selle kohta, et lisaks saneerimismenetluse toimumisele oli hageja nõude aegumine peatunud ka poolte vahel toimuvate läbirääkimiste tõttu. 17. Menetluskulude jaotuse osas võtab maakohus seisukoha asjas lõpplahendi tegemisel. TsMS § 173 lg 5 järgi ei märgi kohus menetluskulude jaotust vaheotsuses, kui kohus jätkab asja lahendamist. Menetluskulude jaotus nähakse sel juhul ette lõppotsuses. Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.