KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasi nr 1- 13-8482 16.detsembril 2013.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg Tõlk Eevi Pant Prokurör Piret Paukšt

§ 394

lg 1 järgi Sergei Frolov´i süüdistatakse rahapesu toimepanemises

§ 394

lg 1 tunnustel summas 4500 eurot, mis seisnes alljärgnevas: Sergei Frolov andis täpselt tuvastamata ajal 2010.a jaanuarikuu alguses tuvastamata isikule üle oma SEB Pangas AS-s asuva pangakonto nr XXXXXXXXXXXX rekvisiidid ning kontole ligipääsu võimaldavad internetipanga kasutajatunnused, peale mida kanti 08.01.2010 tuvastamata isiku poolt tema pangakontole Commerzbank AG-st XXX arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXX arvutikelmuse tulemusena 4500 eurot. Selleks, et varjata tema kontole laekunud rahaliste vahendite päritolu ja selle tegelikku omanikku ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, tegi Sergei Frolov tema kontole arvutikelmuse tulemusena laekunud rahaliste vahenditega järgmised toimingud: 08.01.2010 võttis Sergei Frolov eelnimetatud rahasummast 49 700 Eesti krooni (3176, 41 eurot) välja sularahas Tallinnas Sõpruse pst 201/203 AS SEB Pank kontoris ja 20 000 Eesti krooni (1278,23 eurot) sularahaautomaadi EYP 00016 (Tallinn Sõpruse pst 249/251) vahendusel ning andis pangakontorist ja sularahaautomaadist väljavõetud rahasummad üle seni tuvastamata isikule. Sergei Frolov, tehes toiminguid enda pangakontole kuriteo tulemusena laekunud varaga, mille eesmärk oli varjata vara kuritegelikku päritolu ja selle tegelikku omanikku ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, pani toime

§ 394lg 1 tunnustele vastava kuriteo s.o rahapesu. Süüdistatav

Sergei Frolov end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kohtuistungil andsid ütlusi tunnistajad XXX , XXX , XXX , XXX Kohus uuris järgmisi dokumente: - Kuriteoavaldus koos lisatud Swift teatega (lk 15-19); - Asitõendi vaatlusprotokoll (lk 20- 25); - Sergei Frolovile kuuluva pangakonto nr XXXXXXXXXXXX väljavõte (lk 26-27); - Service-Center Inkasso GmbH 12.05.2011 kiri Frolovile (lk 28-32); - teatisest Sergei Frolovi keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (lk 36-37); - karistusregistri teatis (lk 33-35); - kohtukulude õiend (lk 38); - äratundmiseks esitamise protokoll (lk 42- 45); - tõend (lk 50). Kohus, kuulanud ära süüdistatava ja tunnistajate ütlused ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele. Rahapesu mõiste on sätestatud Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) §-s 4 lg 1, mille kohaselt on rahapesu

§ 213

järgi kui arvutikelmus, mis seisneb varalise kasu saamises arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel. Vastavalt ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni artikkel 23 lg 2 p.c (Eesti on nimetatud konventsiooniga vastava seaduse alusel ühinenud 27.05.2010 ja see jõustus Eesti suhtes 12.05.2010) hõlmavad eelkuriteod nii asjaomase konventsiooniosalise jurisdiktsiooni piires kui ka väljaspool seda toime pandud kuritegusid. Väljaspool konventsiooniosalise jurisdiktsiooni toime pandud kuritegu kujutab endast eelkuritegu siiski üksnes juhul, kui see on kuritegu selle riigi õiguse kohaselt, kus see on toime pandud, ja oleks kuritegu selle riigi õiguse kohaselt, kes rakendab või kohaldab käesolevat artiklit, kui see oleks seal toime pandud. Kohustus arvutikelmuse kriminaliseerimiseks on juba sissekirjutatud Arvutikuritegevusvastase konventsiooni, millega on ühinenud nii Eesti Vabariik (ühines 23.11.2001 ja jõustus 01.07.2004) , kui ka Saksamaa Liitvabariik (ühines 23.11.2001 ja jõustus 01.07.2009). Saksamaa Liitvabariigis on sellealaste kuritegude eest karistamine reguleeritud Kriminaalkoodeksi (Strafgesetzbuch) §-s 263 kui kelmus (betrug) ja 263a kui arvutikelmus (computerbetrug). Seega on eelkuritegu karistatav nii Eesti Vabariigis, kui ka Saksamaa Liitvabariigis. Sergei Frolovi pangakonto XXXXXXXXXXXX väljavõte (lk 26) kinnitab, et 07.01.2010 kanti XXX kontolt 4 500 eurot (70290 krooni) Sergei Forlovi SEB pangakontole nr XXXXXXXXXXXX ning sellest summast on 08.01.2010 49970 krooni sularahas S.Frolovi poolt välja võetud ja 2x 10000 krooni pangaautomaadist välja võetud. Et pangakontoris võttis raha enda kontolt sularahas 49970 krooni välja S. Frolov ise kinnitavad nii S.Frolovi enda ütlused kui ka asitõendi vaatlusprotokolli ja selle lisa 2 (lk 20, 22-24). S.Frolovi ütluste kohaselt andis ta oma pangakonto andmed, internetipanga paroolid ja pangakaardi X nimelise isiku kätte. Frolov kinnitas, et tunnistaja XXX on see isik, kelle kätte ta andis oma pangakaardi ja koodid. Tunnistaja XXXeitab, et oleks kunagi palunud Frolovi konto andmeid et sinna raha kanda. Tunnistajad X ja X ütlused ei lükka ümber ega kinnita fakti, kas X oli just see isik, kellega Frolov kohtus Magistrali kaubanduskeskuse juures. Tunnistajate ütlused ei välista, et see võis isiku kasvu arvestades olla XXX, kuid kuivõrd nad isiku nägu ei näinud ei saa nad seda kinnitada. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt tundis ta lk 45 fototabelil nr 3 all ära isiku (fototabelil on nr 3 all XXX ), kellele oli võlgu. Võla likvideerimiseks palus see isik arvelduskonto andmeid ja paroole. Andis sellele isikule konto andmed ja paroolid. Ei tea mis edasi pidi tema pangakontoga tehtama. Ei tea kas tema kontol toimus mingeid ülekandeid. Mingi hetk pani konto kinni. Tunnistaja sellised ütlused ei kinnita, et tema pangakontol oleks toimunud ebaseaduslikke tehinguid ning need ei kinnita ega lükka ümber S.Frolovi ja XXXütlusi selle kohta, kas nad on omavahel Magistrali kaubanduskeskuse juures kohtunud ja kas või milleks Frolov andis X enda pangakonto andmed. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt elab Frolovite pere materiaalselt heas olukorras. Sõitsid jaanuaris ennelõunasel ajal X ja Froloviga Magistrali keskuse juurde, kus Frolov kohtus X ja nad läksid SEB panga poole. Folov ütles, et kohtub X , keda on vaja aidata rahaga, et maksta võlgnevus korteri eest, aga X arve on blokeeritud. Täpsemalt Frolov ei rääkinud. Ei mäleta, et Frolov oleks rääkinud, et saab X abistamise eest tasu. Frolovi kontole tehtud rahaülekandest ei tea midagi. 3 Tunnistaja XXX ütluste kohaselt on Frolovi perekonna materiaalne olukord hea. Sõitsid Magistrali keskuse juurde kus Frolov kohtus X . Frolov rääkis, et X vajab rahalist abi, kuna tema kontod on arestitud, palus Frolovi kontonumbrit, et sinna raha kanda, et maksta korteri eest. Kohtusid X ja Froloviga

1. Kutsekeskkooli juures ja läksid Lepistiku peatusesse, kus Frolov palus neil oodata. Ootasid X tänaval. Pangast väljusid Frolov ja X kahekesi, aga tunnistajate juurde läks Frolov üksinda. Tunnistajate X ja X ütlustest nähtub, et kogu nende teave Frolovi ja X nimelise isiku kohtumise kohta pärineb Frolovilt. Tunnistajate ütlused kinnitavad üksnes, et Frolov kohtus Magistrali kaubanduskeskuse juures ühe isikuga, kellega nad käisid koos pangas ja, et Frolov palus X ja X ennast oodata. Teave, et isiku nimi oli X pärineb Frolovilt. Seega ei kinnita peale S.Frolovi enda ütluste ükski teine tõend, et isik, kellele S.Frolov andis oma pangakonto andmed, kontolt välja võetud sularaha ja ajutiselt enda pangkaardi oli XXX, mistõttu ei ole vastuvaidlematult ja ümberlükkamatult tõendatud, et tegemist oli XXX ning tuvastatud on S.Frolov andis oma pangakonto andmed, kontolt välja võetud sularaha ja ajutiselt enda pangkaardi tuvastamata isiku kätte. Tunnistaja XXXütluste kohaselt ei saa ta välistada, et on kunagi Frolov näinud, kuid ei mäleta. On õppinud 2009-2010
2. Kutsekeskkoolis. Ei ole palunud kasutada kellegi teise pangakontot, et oma eluaseme eest tasuda. Ei ole palunud raha kanda oma tuttava kontole. Tunnistaja sellised ütlused ei lükka ümber ega kinnita süüdistuses toodud asjaolusid. Süüdistatava Frolovi ütlust kohaselt kohtus juhuslikult Magistrali keskuse juures X ja hakkasid suhtlema. X palus abi, et Frolov annaks pangarekvisiidid, et kontole peaks tulema raha Saksamaalt õelt summas 4500 eurot. X l pidi olema võlgnevus korteri eest. Tasu lubamisest juttu ei olnud. X võttis Frolovi kaardiga automaadist 2x 10000 krooni ja ülejäänud summa võttis Frolov isiklikult pangakontoris välja. X oli sel ajal Magistrali keskuse juures tee peal. Pärast raha väljavõtmist kohtus X šašlõkibaari juures Magistrali kaupluse taga ja andis talle raha. X pakkus tasuks 500 krooni ja võttis vastu. Frolovi pangakonto väljavõte kinnitab, et 08.01.2010 võeti ajaliselt esimesena Frolovi kontolt panga automaadist välja sularahas 20000 krooni välja ja seejärel võeti raha Frolovi enda poolt välja pangakontoris. Süüdistatav Frolov eitas, et ta oleks teadnud, mis eesmärgil temalt pangakaarti küsiti ja üritas jätta kohtus arvamust, et ta üritas üksnes kaastundest aidata vähetuttavat isikut. Frolovi väidet, et ta kohtus X juhuslikult ja samal päeval andis ta X le oma kontoandmed ja pangkaardi, käis ise pangakontoris raha välja võtmas ning see kõik toimus umbes tunni aja jooksul on ümber lükatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Ei ole eluliselt usutav, et ülekanne Saksamaa pangast jõuaks Eestis oleva panga kontole vähem kui tunni ajaga. Seega ei ole eluliselt usutav, et Frolov andis alles 08.01.2010 kohtumisel tuvastamata isikule üle oma pangakonto andmed ja kohe seejärel tehti Saksamaalt ülekanne, mis laekus maksimaalselt poole tunni jooksul Frolovi kontole (pool tundi kulus sularaha välja võtmistele pangaautomaadist ja pangakontorist). Swift teatise kohaselt on pangaülekanne pettuse teel tehtud XXX kontolt 06.01.2010 ja Frolovi konto väljavõtte kohaselt on raha laekunud Frolovi kontole 07.01.
3. Sularahas on raha nii pangaautomaadist kui kontoris väljavõetud 08.01.
4. Kuivõrd X kontolt on Frolovi kontole raha kantud juba 06.01.2010, siis pidi Frolov olema hiljemalt 06.01.2010 andnud oma konto andmed kas täpselt tuvastamata X le või mõnele teisele tuvastamata isikule. Seega ei ole Frolovi ütlused oma pangakonto andmete edastamise aja ja koha kohta usaldusväärsed. Frolovi pangakonto väljavõttest nähtub, et 08.01.2010 kell 10:26 on tehtud infopäring ja alles kell 11:08 on automaadist raha välja võetud. Asitõendi vaatlusprotokolli lisa 2 kinnitab, et pangakontoris on Frolov raha välja võtmas olnud 11:25-11:
5. Eeltoodust järeldub, et 08.01.2010 hommikul kontrolliti kõigepealt kas raha on Frolovi kontole laekunud ja seejärel kutsuti Frolov kohtumisele. Tunnistaja X ütlused kinnitavad, et Frolov kutsus X ja X endaga kohtumisele kaasa. Ka tunnistaja X ütlustest nähtub, et juba Magistrali keskuse juurde minnes rääkis Frolov, et kohtub X , seega ei kohtunud Frolov tuvastamata X nimelise isikuga Lepistiku bussipeatuse juures juhulikult, vaid see oli eelnevalt kokkulepitud kohtumine. Eeltoodust 4 tulenevalt on ümberlükatud Frolovi väide, et ta kohtus X nimelise isikuga juhuslikult Lepistiku bussipeatuse juures ja ta andis alles seal X nimelisele isikule oma pangakonto andmed. Loogilises vastuolus Frolovi teiste ütlustega on ka tema poolt viimases sõnas öeldu, et X ei tagastanud talle pangkaarti. Kui Frolov pidi aitama X ainult ükskord Saksamaalt laekuva raha sularahas välja võtta, siis puudub põhjus, miks pidi pärast Frolovi enda poolt pangakontoris raha väljavõtmist jääma Frolovi pangkaart edaspidi veel X nimelise tuvastamata isiku kätte. Kõigest eeltoodust tulenevalt ei loe kohus Frolovi ütlusi pangakonto andmete ja pangakaardi edastamise asjaolude ja põhjuste kohta usaldusväärseks. Frolovi ütluste kohaselt, ei ole kunagi varem oma pangakaarti ega kontoandmeid kellegi teise isiku kätte andnud. Väide, et kõnealusel juhul tegi ta seda üksnes soovist aidata vähetuttavat isikut ei ole eeltoodud teisi asjaolusid arvestades eluliselt usutav. On eluliselt usutav, et isik võib anda mõnele sugulasele või heale tuttavale korraks oma pangakaarti kasutada võimaldades tal enda konto kaudu tuttava nimele laekunud summat välja võtta, kuid ei ole usutav, et isik annaks oma pangakontot ja kaarti niisama juhututtavale kasutada. Kohtu arvates on Frolovi sellised ütlused ennastõigustavad ja ebausaldusväärsed ning antud soovist näidata, et tundmatule isikule aitamise soovist tingituna oma pangakonto andmete ja pangakaardi kasutada andmine oli tema puhul loomulik käitumine. Kuivõrd Frolovi ütlused ei ole usaldusväärsed selles osas, millal ja millistel asjaoludel ta enda pangakonto andmed tuvastamata X nimelisele isikule andis, ei loe kohus usaldusväärseks Frolovi ütlusi ka selle kohta, et tema teada pidi kontole laekuma raha X nimelise isiku õelt. Kohtu arvates ei ole usutav, et keegi paluks oma õel kanda sisuliselt vähetuttava isiku kontole suurema summa raha (4500 eurot), ilma et tal oleks garantiid, et vähetuttav isik seda raha enda huvides ära ei kasutaks. Frolovi ütluste kohaselt talle eelnevalt raha ei lubatud, kuid pärast pakkus X talle 500 krooni, mille ta vastu võttis. Arvestades Frolovi ütluste ebausaldusväärsust teiste asjaolude osas, on kohtu arvates eluliselt usutav, et Frolov andis oma konto andmed algusest peale eesmärgiga sellega natuke raha teenida. Seega oli Frolovi käitumise (konto andmete edastamine, oma pangakaardi edastamine ja kontole laekunud raha välja võtmine) eesmärgiks raha teenimine. Frolovi ütlustest nähtub, et selline vähetuttava isiku palvel pangakonto andmete edastamine ei ole tema puhul tavaline käitumine. Seega nähtub Frolovi enda ütlustest, et ta käitus viisil, mis ei olnud tema jaoks igapäevane ja harilik. Asjaolu, et enda pangakonto andmete andmise ja sinna laekunud raha välja võtmise eest pakutakse sulle raha, tekitaks igas keskmises inimeses kahtlusi selliste rahade liikumise seaduslikkuses. Frolovi ütlustest nähtub, et ta ei teadnud isegi väidetava X perekonna nime, mis kinnitab, et tegemist on sisuliselt vähetuttava isikuga. Frolovi enda ütlused kinnitavad, et ta ei tundnud huvi, mis tema pangakontol toimub. Ta võttis X palvel pangakontoris kontolt raha välja, tundmata huvi, kust ja kui palju sinna on laekunud. Seega suhtus Frolov täiesti ükskõikselt oma pangakontol edaspidi toimuva suhtes, mööndes sellega igasugust võimalikku rahade liikumist enda pangakontol ja oma pangakonto mistahes eesmärgil kasutamist, s.h, et tema kontot võidakse hakata kasutama kuritegelikul eesmärgil, s.o kuriteo tulemusel saadud raha ülekandmiseks ja, et ta ise täideviijana võib võtta pangakontolt välja sinna kuriteo tulemusena laekunud summasid. On üldteada asjaolu, et seaduslike tehingute jaoks ei ole vaja kasutada võõraste isikute kontosid. Seega suhtus Frolov täiesti ükskõikselt oma pangakontol edaspidi toimuva suhtes, mööndes sellega igasugust võimalikku rahade liikumist enda pangakontol ja oma pangakonto mistahes eesmärgil kasutamist, pannes sellega kuriteo toime kaudse tahtlusega. Variisiku - antud juhul Sergei Frolov - konto kasutamine, ning sellele Saksamaa pangast laekunud raha kohene sularahas väljavõtmine kinnitab vastuvaidlematult, et tehingute eesmärgiks oli varjata vara ebaseaduslikku päritolu ning tegelikku omanikku. Nende toimingute tulemusena katkeb kuriteoga saadud rahaliste vahendite side eelkuriteoga, s.t et rahalised vahendid puhastatakse kuritegelikust taustast ning seda raha on võimalik kasutada nii legaalses kui mittelegaalses majanduses. Kuivõrd Sergei Frolov andis oma pangakonto andmed ja kontolt väljavõetud rahasummad tuvastamata X nimelise isiku kätte, on eelkuriteo jt rahapesu toimepanijad s.o need isikud, kes 5 on teadlikud tegelikest asjaoludest ja kontrollisid rahade tegelikku liikumist ning tegid esmase ülekande ja kasutasid väljavõetud summasid, jäänud käesoleva menetluse käigus välja selgitamata. Paludes Frolovi pangakonto andmeid ja võttes sinna kontole laekunud raha pärast sularahas enda kätte, soovis tuvastamata isik vältida nähtavat seost enda ja Saksamaalt laekunud rahasumma vahel. See kinnitab eelkuriteo toimepanijate lõppeesmärki – saada teenitud kriminaaltulu kätte läbipestuna ja suhteliselt riskivaba legaalse või mittelegaalse kasutusvõimalusega, kuivõrd neid ja nende kasutuses olevat raha ei osata seostada raha algse päritoluga. Rahapesu eesmärk on pestud raha lõpliku omandaja ja näiteks eelkuriteo kannatanute aga ka eelkuriteo toime pannud ja rahasid enda kuritegeliku kontrolli all hoidva isiku vahel otsese seose kaotamine. Käesoleval juhul oli tegemist skeemiga, kus Saksamaa panga pangakontolt kanti konto omaniku tahte vastaselt raha Frolovi SEB panga kontole, kust see osaliselt tuvastamata isiku poolt ja osaliselt Frolovi enda poolt sularahas välja võeti. Sularahana välja võetud raha sai edasi kasutada ükskõik mis eesmärkidel ja selle raha puhul kaotati seos Saksamaa isiku pangakontoga. Frolovi kontolt sularahas välja võetud summasid oli edaspidi võimalik kasutada nii legaalses kui illegaalses äris, mille kaudu on võimalik soodustada varimajandust, kahjustades seeläbi riigi majandus- ja finantssüsteemi usaldusväärsust. Kogu sellise tegevuse eesmärgiks oli varjata vara ebaseaduslikku päritolu ning raha tegelikku omanikku, mis on iseloomulik rahapesule. Süüdistatava S.Frolovi ütluste kohaselt tema ise enda kontolt pangaautomaadist sularaha välja ei võtnud, vaid andis pangakaardi X kätte ning seisis ise 3 m kaugusel ja vaatas. Kriminaalasjas puuduvad ka muud tõendid, mis Frolovi sellekohased ütlused ümber lükkaks, Seega ei ole tõendatud, et S.Frolov võttis ise pangaautomaadist 20000 krooni välja, vaid on tõendatud, et S.Frolov andis oma pangakaardi ja selle pinkoodi tuvastamata isiku kätte, kes seejärel võttis S.Frolovi kontolt välja 2x 10000 krooni. Kuivõrd Frolov viibis pangaautomaadist raha väljavõtmise juures (3 m kaugusel), kuid ise ta 20000 krooni oma pangkontolt välja ei võtnud ja andis raha väljavõtmiseks oma pangakaardi teisele isikule kasutamiseks, osutas Frolov sellega tuvastamata isikule ainelist kaasabi rahapesu summas 20000 krooni toimepanemiseks. Ilma Frolovi poolt konto andmete andmiseta, puudunuks konto kuhu rahapesu skeemis vahepeal kuritegelikku päritolu raha kanda ja ilma pangakaardi andmiseta ei saanuks tuvastamata isik seda sularahas välja võtta. Frolovi ütlustest nähtub, et ta edastas tuvastamata isiku palvel talle pangakonto andmed ja kokku saades ka pangakaardi, tundmata huvi, mis raha tema pangakontole laekus. Seega suhtus Frolov täiesti ükskõikselt oma pangakontol edaspidi toimuva suhtes, mööndes sellega igasugust võimalikku rahade liikumist enda pangakontol ja oma pangakonto mistahes eesmärgil kasutamist, pannes sellega kuriteo toime kaudse tahtlusega. Andes enda konto andmed ja pangakaardi 20000 krooni välja võtmiseks tuvastamata isikule osutas Frolov sellega tuvastamata isikule ainelist kaasabi rahapesu summas 20000 krooni toimepanemiseks. Riigikohus on öelnud lahendis nr 3-1-1-97-09 p 7.3 ja 7.4 et kaasaaitaja peab üldjoontes ette kujutama, millist kuritegu täideviija toime paneb. Seega ei ole nõutav, et ta peaks teadma kõiki täideviija poolt toimepandud kuriteo üksikasju. Kaasaaitajal peab olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks. Kuid üksnes kaasaaitamisteo tahtlikkus ei tähenda ikka veel, et kaasaaitamise subjektiivsed koosseisutunnused oleksid realiseeritud. Selleks peab kaasaaitajal olema nn kahekordne tahtlus, see tähendab tal peab vähemalt kaudse tahtluse vormis olema tahtlus ka toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. Tahtlus toimepanija poolt tahtliku õigusvastase teo toimepanemiseks tähendab minimaalselt vähemalt seda, et kaasaaitaja peab võimalikuks konkreetse koosseisupärase teo toimepanemist täideviija poolt ja möönab seda. Andes tundmatule isikule enda pangakonto andmed ja pangakaardi, võimaldades sellega enda isiklikule pangakontole ükskõik millist päritolu ja mis eesmärgil raha üle kanda ning seda sularahas välja võtta – sellise käitumisega on S.Frolov 20 000 krooni osas tegutsenud kaudse tahtlusega kaasaaitamise toimepanemiseks. 6 Kuigi oma pangakonto andmeid võõra isiku kasutusse andes ei pruukinud S.Frolov otseselt rahapesule kaasaaitamist eesmärgiks seada, siis ta vähemalt möönis oma sellise käitumisega igasugust võimalikku rahade liikumist enda pangakontol ja oma pangakonto mistahes eesmärgil kasutamist, mistõttu oli tal kaudne tahtlus teo toimepanija poolt teo toimepanemise suhtes. Andes oma konto andmed võõrale isikule, võimaldas S.Frolov kanda oma kontole kuritegelikku raha. Ilma S.Frolovi poolt konto andmete edastamiseta puudunuks konto, kuhu kuritegelikul teel saadud raha edasi kanda. Samuti võttes hiljem tuvastamata isiku palvel kuritegelikul teel laekunud rahasumma 49970 krooni ise enda kontolt sularahas välja ning andes selle tuvastamata isikule edasi, pani S.Frolov 49970 krooni ulatuses rahapesu toime täideviijana, sest ta tegi ise vahetult toiminguid kuriteo tulemusena tema kontole laekunud rahaga. S.Frolovi käitumises on tuvastatud tema enda poolne initsiatiiv käis pangakontoris raha välja võtmas (tegevus oli suunatud raha kättesaamisele) ja edastas selle tuvastamata isikule. Lk 5 toodud põhjendustel suhtus Frolov täiesti ükskõikselt oma pangakontol toimuva suhtes ja enda poolt mistahes päritolu raha pangakontolt väljavõtmisse, mööndes sellega igasugust võimalikku rahade liikumist enda pangakontol ja oma pangakonto mistahes eesmärgil kasutamist, pannes sellega kuriteo toime kaudse tahtlusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb Sergei Frolovi kogu süüdistuses kirjeldatud tegevus kokku kvalifitseerida

§ 394lg 1järgi kui rahapesu.

S.Frolovi isikut arvestades usub kohus, et tema ei olnud isikuks, kes oleks eelkuriteo ja kogu järgneva rahapesu skeemi väljamõtlejaks või initsiaatoriks. On usutav, et S.Frolov tegutses lihtsalt talle antud instruktsioonide kohaselt, kuid teise isiku juhiste järgi tegutsemine ei vabasta isikut süüst ega vastutusest, vaid iseloomustab tema rolli ja teopanust. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, süü suurust ning süüdistatava isikut. Kohus võtab karistuse mõistmisel arvesse, et kuriteod pandi toime jaanuaris 2010 ja sellest tänaseks möödunud aega. Sergei Frolovi karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et S.Frolov on eelnevalt kriminaalkorras karistamata ja 2012. aastal ühe korra väärteokorras karistatud (I kd, lk 33-35). S.Frolovil on olemas kindel elukoht ja käesoleval hetkel ka töökoht. Pidades silmas karistuse eripreventiivseid eesmärke, samuti arvestades S.Frolovi rolli ( ei olnud kuriteo plaani väljamõtleja) kuriteo toimepanemisel ja seda, et menetlusesemeks olevast kuriteost alates ei ole süüdistatav kohtule teadaolevalt uusi kuritegusid toime pannud, on kohtu hinnangul piisav, kui karistada Sergei Frolovi kergema liigilise karistusega s.o rahalise karistusega alla sanktsiooni keskmist määra s.o 150 päevamäära. Kohus ei ole S.Frolovi osas tuvastanud kuriteo toimepanemise asjaolusid või süüdlase isikut iseloomustavate tunnuste märkimisväärset eripära, mis annaks aluse kohaldada S.Frolovi suhtes

§ 73sätteid.

Arvestades Frolovi ütlusi tema sissetuleku suuruse kohta, on tema perekondlikku ja tööalast seisundit elik majanduslikku olukorda arvestades põhjendatud rahalise karistuse tasumise määramine

§ 66lg 1 alusel ositi 12 kuu jooksul.

Kriminaalmenetluse kulud koosnevad antud asjas, toimikust koopia tegemise kulust ja sundrahast. Sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt antud asjas (II astme kuriteos süüdimõistmisel) 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Selliseid erandlikke asjaolusid, mis kinnitaks, et süüdistataval käiks kohtukulude tasumine ülejõu, käesolevas asjas tuvastatud ei ole. Süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1p7 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12-kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest, kuivõrd süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kes on omanud ja omab püsivat töökohta, kuid sissetuleku suurust arvates, mis on Frolovi ütluste kohaselt peaaegu sama suur kui tasumisele kuuluv sundraha, on ilmne, et ta ei suudaks tasuda sundraha 30 päeva jooksul. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline.

§ 831

lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale.

§ 84

kohaselt kui süüteoga saadud vara on võõrandatud või ära tarvitatud, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Kuivõrd on tuvastatud, et Sergei Frolov sai oma pangakontole rahade laekumise lubamise ja nende sularahas väljavõtmise eest 500 krooni s.o 31.96 eurot ning selle summa saamine oli seotud tema osalemisega rahapesus, tuleb nimetatud summa

§ 831lg 1 alusel konfiskeerida.

Kuna kõnealune summa on ära tarvitatud tuleb kohaldada

§ 84ning välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele s.o 31.96 eurot. Kr

MS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendiga videosalvestus CD-plaadil, mis asub pakituna kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Juhindudes KrMS § 306, 311- 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Sergei Frolov

§ 394

lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära (päevamäär 3.20 eurot) s.o 480 eurot. Vastavalt

§ 66

lg 1 määrata rahaline karistus tasumisel ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, kohustusega Sergei Frolovi poolt tasuda iga kuu 10ndaks kuupäevaks vähemalt 40 eurot igakuiselt. Rahaline karistus kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank, viitenumber

1. Välja mõista Sergei Frolovilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot ja KrMS 175 lg 1p 5 alusel koopiakulud 0.45 eurot riigituludesse. Sundraha ja koopiakulud kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pank või Swedbank 221023778606, viitenumber
2. Kohustada Sergei Frolovit tasuma väljamõistetud sundraha ja koopiakulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest kohustusega tasuda igakuiselt vähemalt 40.04 eurot.

§ 831lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerida Sergei Frolovilt 31.96 eurot (500 krooni).

Konfiskeeritud summa kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pank või Swedbank 221023778606, viitenumber 2800049777. Asitõendid CD plaat jätta kriminaalasja juurde Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda 8 kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 16.detsembril 2013 Kohtunik Liina Pohlak 9