← Eesti

3-13-1551/26

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-1551 Otsuse kuupäev

  1. november 2013 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Olev Matti (Matt) kaebus Kambja Vallavalitsuse 16.05.2013.a korralduse nr 996 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
  2. oktoober 2013.a. Menetlusosalised Kaebuse esitaja Olev Matt Vastustaja Kambja Vallavalitsus Resolutsioon Edasikaebamise kord
  3. Tühistada Kambja Vallavalitsuse 16.mai 2013 korraldus nr
  5. Välja mõista Kambja Vallavalitsuselt Olev Matt kasuks menetluskulud 687 (kuussada kaheksakümmend seitse) eurot. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
  6. detsember 2013.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
  7. Olev Matt esitas
  8. jaanuaril
  9. a Kambja Vallavalitsusele avalduse, milles palus algatada Kambja vallas Pangodi külas Purde maaüksuse detailplaneering. Detailplaneeringu palus Olev Matt algatada järgmistel tingimustel: lammutada olemasolev kuur ja ehitada selle asemele 115 m2 ehitusaluse pindalaga elamu, mille järel lammutatakse/rekonstrueeritakse olemasolev saun-suvila selliselt, et sauna ehitusaluseks pinnaks jääb 35 m
  11. Kambja Vallavalitsuse
  12. märtsi
  13. a korraldusega nr 694 algatati ja Kambja Vallavalitsuse
  14. jaanuari
  15. a korraldusega nr 889 kehtestati Purde maaüksuse ja lähiümbruse detailplaneering. 1
  17. aprillil
  18. a esitas Olev Matt Kambja Vallavalitsusele kolmele ehitisele ehitusloa väljastamise taotluse - kuuri lammutamiseks, elamu ehitamiseks ja saun-suvila rekonstrueerimiseks.
  19. Kambja Vallavalitsus väljastas
  20. aprillil
  21. a ehitusloa nr 6631 kuuri lammutamiseks ning ehitusloa nr 6632 saunsuvila rekonstrueerimiseks.
  22. Kambja Vallavalitsuse
  23. mai
  24. a korraldusega nr 996 "Ehitusloa väljastamisest keeldumine" keelduti Olev Mattile väljastamast ehitusluba elamu ehitamiseks põhjusel, et taotletud ehitusmaht olemasolevate ehitistele lisandudes ületab detailplaneeringuga kinnistule lubatud ehitusmahtu ehitusaluse pinna maksimumsuurust 150 m
  25. 24.mail 2013 esitas O.Matt Kambja Vallavalitsusele vaide Kambja Vallavalitsuse
  26. mai
  27. a korralduse nr 996 kehtetuks tunnistamiseks. Kambja Vallavalitsuse
  28. juuni
  29. a korraldusega nr 1033 (vaideotsus) jäeti Olev Matti vaie rahuldamata.
  31. juulil 2013 esitas Olev Matt Tartu Halduskohtule kaebuse Kambja Vallavalitsuse 16.05.
  32. a korralduse nr 996 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused
  33. Kaebaja arvates on Kambja Vallavalitsuse
  34. mai
  35. a korraldus nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastane. Planeerimisseaduse § 9 lg 2 p 2 tuleneb, et kõik krundi ehitusõiguse määramise küsimused lahendatakse detailplaneeringu menetluse käigus. Käesoleval juhul on avalik kokkulepe fikseeritud Kambja Vallavalitsuse
  36. jaanuari
  37. a korraldusega nr 889 ehk haldusaktiga, millega kehtestati Purde maaüksuse detailplaneering. Detailplaneeringu p 5.8.1 kohaselt toimub ehitustegevus Purde maaüksusel ajalises järjekorras selliselt, et esimesena lammutatakse kuur, teisena ehitatakse uus elamu ja kolmandana rekonstrueeritakse saun.
  38. Vastustaja poolt haldusaktis toodud viide ehitusseaduse (EhS) § 24 lg 1 p 1 ei ole asjakohane, sest vastustajale esitatud ehitusprojekt vastab täielikult kehtestatud detailplaneeringule. Detailplaneeringu p 5.8.1 on konkreetselt kindlaks määratud Purde kinnistul ehitamise etapid (esimesena lammutatakse kuur, teisena ehitatakse uus elamu ja kolmandana rekonstrueeritakse saun). Kaebaja on ehitustegevust selliselt ka alustanud, sest esimeses järjekorras lammutas ta kuuri, mille kohta on tehtud ehitusregistrisse ka vastav kanne. Kaebajale tuli täiesti üllatusena see, et
  39. mail
  40. a väljastas vastustaja ehitusloa kõrvalhoone rekonstrueerimiseks, kuid jättis väljastamata ehitusloa elamu ehitamiseks põhjusel, et see oleks vastuolus kehtestatud detailplaneeringuga. Kui vastustaja oleks soovinud detailplaneeringu p 5.8.1 toodud järjestust pidada nn suvaliseks järjestuseks, siis oleks tulnud detailplaneeringu menetlemise käigus seda ka märkida. Kuna kehtestatud detailplaneeringuga on täpselt reguleeritud ehitamise etapid, siis puudub ehitusloa väljastamise menetluses vastustajal võimalus neid etappe eirata või hakata nende järjekorda muutma. Riigikohtu lahendist 27.03.2002 nr 3-3-1-17-02 tuleneb, et vastustaja ei saanud 2 ehitusloa väljastamise menetluses enam langetada kehtestatud detailplaneeringust erinevat otsust.
  41. Vastustaja ei saa mingil juhul väita ka seda, et detailplaneeringu p 5.8.
  42. toodud ehitustegevuse järjekord ei ole kindlaks määratud ajaliselt, sest kaebaja on juba haldusasja nr 3-11-2019 raames teinud ettepaneku sõlmida kompromiss selliselt, et kõigepealt ehitab kaebaja elamu ja seejärel rekonstrueerib olemasoleva saun-suvila . Nimetatud kohtuasi oli tingitud asjaolust, et Kambja Vallavolikogu ei olnud nõus algatama detailplaneeringut. Kohtuasi lõpetatigi põhjusel, et vastustaja algatas Purde kinnistu detailplaneeringu koostamise selliselt, et kõigepealt võimaldatakse kaebajal püstitada elamu ja seejärel rekonstrueerida kõrvalhoone. Seejärel esitaski kaebaja
  43. jaanuaril
  44. a vastustajale Purde kinnistul detailplaneeringu algatamise avalduse konkreetse ehitustegevuse järjekorraga. Detailplaneeringu palus kaebaja algatada järgmistel tingimustel: lammutada olemasolev kuur ja ehitada selle asemele 115 m2 ehitusaluse pindalaga elamu, mille järel lammutatakse/rekonstrueeritakse olemasolev saun-suvila selliselt, et sauna ehitusaluseks pinnaks jääb 35 m
  45. Kaebaja pole kunagi teinud sellest ka saladust, et ehitustegevuse järjekord on tema jaoks tähtis, sest olemasoleva elamu lammutamisel enne uue elamu püstitamist ei ole tal võimalik kusagil elada.
  46. Kaebaja on seisukohal, et vaidlusalune haldusakt on jäetud nõuetekohaselt motiveerimata, sest puuduvad põhjendused selle kohta, et miks vastustaja arvates ei ole kehtestatud detailplaneeringu p 5.8.1 toodud loetelu esitatud ajalises järjekorras. Vastustaja pole seda puudust likvideerinud ka oma vaideotsusega, kuigi kaebaja juhtis sellele puudusele tähelepanu juba vaides. Vastustaja vastuväited
  47. Kambja Vallavalitsus on seisukohal, et esitatud kaebus on esitatud alusetult ja seetõttu ei kuulu rahuldamisele. Kambja Vallavalitsuse 16.05.2013 korraldus nr 996 on seaduslik, põhjendatud ja ei kahjusta kaebaja seaduslikke õigusi ja huvisid.
  48. Kambja Vallavalitsus keeldus väljastamast ehitusluba Purde kinnistule elamu ehitamiseks Ehitusseaduse § 24 lg 1 p 1 alusel põhjusel, et taotletud ehitusmaht olemasolevate ehitistele lisandudes ületab detailplaneeringuga kinnistule lubatud ehitusmahtu ehitusaluse pinna maksimumsuurust 150 m2 . Kambja Vallavalitsus selgitas kaebajale, et elamu ehitusloa taotluse menetlemist jätkatakse Ehitusseaduse § 24 lg 2 kohaselt pärast kehtivate ehituslubades sätestatud ehitustegevuste teostamist, kui olemasolevate ehituste alune pind ei ületa 35 m2, millega on kõrvaldatud takistused ehitusloa väljastamiseks elamu ehitamiseks vastavalt 15.04.2013 esitatud taotlusele.
  49. Purde kinnistu detailplaneeringuga ei ole muudetud üldplaneeringut ja maksimaalse ehitusaluse pinna piirang 150 m2 ei võimalda kaebaja poolt soovitud järjekorras ehitisi ehitada. Detailplaneeringu ehitusõiguste määratlemise kohustustes ei sisaldu ehitamise järjekorra kindlaksmääramist (PlanS § 9 lg 2 koostoimes lg 4). 3 Kaebuses esitatud viide PlanS § 9 lõikele 2 ehitamise järjekorra kindlaksmääramise kohustusele ja selle sisustamisele Purde kinnistu detailplaneeringu punktiga 5.8.1 kui ainuvõimaliku ehitamise järjekorraga, on eksitav ja vale. Esitatud seisukoht rikub detailplaneeringu ühtse tervikuna käsitlemise kohustust, nimetatud punktis esitatud ehitusetappide järjestust on võimalik järgida siis, kui on samaaegselt täidetud teised detailplaneeringuga kehtestatud tingimused. Vaidlusaluse ehitusloa realiseerimine ei ole võimalik, kui sellega kaasneb ehitusaluse pinna piirmäära ületamine. Vaidlustatud korralduses on selgitatud piirangu lõppemise tingimusi - kui teised kehtivad ehitusload realiseeritakse ja selle tulemusel olemasolevate ehitiste alune pind väheneb sellisel määral, et on võimalik ehitada taotletud suurusega ehitist. Kambja Vallavalitsus ei ole kunagi tõlgendanud Purde kinnistu detailplaneeringu p 5.8.1 selliselt, nagu kaebaja seda on asunud tõlgendama. Detailplaneeringu koostamisemenetlemise käigus väljendas vallavalitsus selgelt oma seisukohta, et ehitusmahtude ületamine, ka väidetavalt ajutisena, ei ole lubatud.
  50. Ebaõige on kaebuse väide, et kaevatav haldusakt on motiveerimata. Haldusaktis on esitatud ülevaade planeeringute nõuetest ja ehitusloa taotluse nõuetele mittevastavusest; samas on antud selgitused ehitusloa realiseerimiseks vajalikust tegevusest. Kohtu põhjendused ja otsus
  51. Vaidlustatud 16.05.2013 korraldusega nr 996 jättis Kambja Vallavalitsus rahuldamata Olev Matti taotluse talle kuuluvale Purde kinnistule elamu ehitamiseks ehitusloa väljastamiseks. Kaebaja leiab, et tulenevalt Kambja Vallavalitsuse 3.01.2013 korraldusega nr 889 kehtestatud Purde maaüksuse ja lähiümbruse detailplaneeringust tuli vastustajal elamule ehitusluba väljastada. Vastustaja on seisukohal, et elamule ehitusloa väljastamine ei ole lubatud tulenevalt Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringust. Seega on vaidluse all küsimus, kas Kambja Vallavalitsuse keeldumine kaebajale elamu ehitamiseks ehitusloa väljastamiseks on õiguspärane.
  52. Vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes: - Kaebajale kuuluv Purde kinnistu pindalaga 4628 m2 paikneb Pangodi maastikukaitseala piiranguvööndis ning seega detailplaneeringu koostamise kohustusega alal; - Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringust tulenevalt on Purde kinnistule lubatud ehitada kuni 2 hoonet ehitusaluse pindalaga 150 m2, ühe suurima hoone suurim lubatud pind on 125 m2; - Ehituslubade taotlemise ajal (15.04.2013) oli kinnistul kaks hoonet, kuur ja ehitusaluse pindalaga 106 m2 saun-suvila; - Kaebaja soovib ehitada elamu ehitusaluse pinnaga 115,8 m2 ning seejärel rekonstrueerida olemasolev saun-suvila, mille tulemusena jääks saun-suvila ehitusaluseks pindalaks 35 m2; - Kambja Vallavalitsus on 29.04.2013 andnud välja ehitusloa nr 6631 kuuri lammutamiseks ning ehitusloa nr 6632 saun-suvila rekonstrueerimiseks (tlk.9 ja 9 pöördel), kuur on antud hetkeks lammutatud. 4 Kaebaja ei vaidlusta Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringus määratud piiranguid, ega seda, et krundi ehitusalune pind ei tohi lõppkokkuvõttes ületada 150 m
  53. Kaebaja leiab, et tal on tulenevalt Purde kinnistu detailplaneeringust õigus teostada ehitamist etapilistelt, ehk esmaselt lammutada krundil asunud kuur, seejärel ehitada valmis elamu ning seejärel rekonstrueerida olemasolev saun-suvila.
  54. Kohus, vaadanud läbi esitatud materjalid ja hinnanud kõiki tõendeid vastastikuses seoses, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et Kambja Vallavalitsuse 16.05.2013 korraldus nr 996 kaebajale elamu ehitamiseks ehitusloa väljastamisest keeldumise kohta ei ole kooskõlas vallavalitsuse poolt 3.01.2013 kehtestatud Purde maaüksuse ja selle lähiümbruse detailplaneeringuga (edaspidi: detailplaneering), korraldus on vajalikul määral motiveerimata. HMS § 56 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Kohus leiab, et vaidlustatud korraldus, millega on vallavalitsus keeldunud kaebajale elamu ehitamiseks ehitusloa väljastamisest ei ole piisavalt motiveeritud, sellest ei nähtu, et vastustaja oleks kaalutlenud kõiki asjaolusid, mis said mõjutada kas ehitusloa andmist või mitteandmist.
  55. Detailplaneeringu punkt 5.8.1 (tlk.23 pöördel) kannab pealkirja: „Võimalik kavandatav ehitustegevus planeeringualal“. Selles punktis on kirjas: „Ehitus-, rekonstrueerimis- ja lammutustööde etapid: 1) Olemasoleva kuuri (ehitusaluse pinnaga 25 m2 teisaldamine või lammutamine; 2) Uue elamu (ehitusaluse pinnaga 115 m2) ehitamine; 3) Saun-suvila rekonstrueerimine, mille tulemusena jääb hoone (sauna) ehitusaluseks pinnaks 35 m2; 4) Planeeringu elluviimise tulemusena jääb Purde maaüksusele 2 hoonet kokku ehitusaluse pinnaga 150 m2, nii nagu näeb ette detailplaneeringu lähteülesanne ja Pangodi Maastikukaitseala üldplaneering. Seega on Purde kinnistu detailplaneeringus, mille on vastustaja ise 3.01.2013 korraldusega kehtestanud, selgesõnaliselt antud võimalus teostada krundil kavandatud ehitustegevus etapiliselt. Detailplaneeringu p-s 5.8.1 on kirjas täpselt etappide järjekord ning on toodud ka kokkuvõte, et etapilise ehitustegevuse tulemusena järgitakse lõppkokkuvõttes nii detailplaneeringu lähteülesannet ning maastikukaitseala üldplaneeringu nõudeid. Detailplaneeringu punktis 5.8 on välja toodud asjaolud, milliseid tuleks planeeringus ja edasises ehitustegevuses vältida negatiivsete keskkonnamõjude ärahoidmiseks. Nii on üheks asjaoluks märgitud (alapunkt13), et tuleb jälgida, et lühiajaline ehitusealuse pinna ületamine kavandatava tegevuse käigus ei mõjutaks negatiivselt maastikukaitseala kaitseväärtusi. Eeltoodu alusel on ebaõige vastustaja seisukoht, et kaebaja on Purde maaüksuse detailplaneeringut valesti tõlgendanud või et vastustaja on kogu detailplaneeringu 5 koostamise-menetlemise käigus väljendanud selgelt seisukohta, et ehitusmahtude ületamine, ka väidetavalt ajutine, ei ole lubatud. Kuid detailplaneeringu punkt 5.8 ei kinnita seda vastustaja seisukohta.
  56. Kaebaja on juba 11.01.2012 esitatud detailplaneeringu algatamise taotluses selgelt välja toonud, et soovib detailplaneeringut algatada tingimustel: lammutada olemasolev kõrvalhoone, ehitada selle asemele elamu ja elamu valmimise järel lammutada/rekonstrueerida olemasolev saun-suvila (tlk.37). Vastustaja on 05.11.2012, so detailplaneeringu menetlemise käigus saatnud kaebajale ja Tartu Maakorralduse OÜ-le kirja, milles palub kõrvaldada Purde maaüksuse detailplaneeringus olevad puudused. Selles on palutud välja jätta detailplaneeringu p-s 5.8 osa, kus oli kirjas, et alates elamu ehitusloa väljastamisest tuleb omanikul 2,5 aasta jooksul saun-suvila rekonstrueerida, viies selle ehitusaluse pinna 35 m2-le. Põhjendusena on märgitud, et enne ehitustööde organiseerimise projekti esitamist ei ole võimalik otsustada, kas üldse on võimalik taotletavas järjekorras ehitamine. Samuti on taotletud välja jätta detailplaneeringu p-s 5.8.1 alapunkt 2, mis lubas elamu ehitamise ajal säilitada saun-suvila 2 aasta jooksul omanikule elamiseks. Põhjendusena on märgitud, et detailplaneeringuga ei reguleerita elamisõiguse küsimusi. Kuid ka sellest kirjast ei saa välja lugeda, et vastustaja välistas täielikult maaüksuse hoonestamise kaebaja poolt taotluses esitatud järjekorras. Detailplaneeringu p-s 5.8.1on selgitav märkus, et ajutise ehitusaluse pinna suurenemise teema Purde maaüksusel on leidnud käsitlemist Keskkonnaameti kirjas (kiri 22.06.2012 JT 65/12/14358-2), kus on öeldud, et lühiajaline pinna ületamine kavandatava tegevuse käigus ei mõjuta negatiivselt maastikukaitseala kaitseväärtust. Seega on vallavalitsus detailplaneeringus välistanud maastikukaitsealal kaitseväärtuste kahjustamise seoses sellega, et teatud perioodil ületatakse maaüksusel üldplaneeringuga ettenähtud ehitusealuse pinna piirang.
  57. Eeltoodut arvestades saab detailplaneeringu punkti 5.8.1 pealkirja sõnastusest järeldada, et detailplaneeringuga peeti võimalikuks planeeringualal viia ehitustegevus läbi etapiliselt vastavalt selles punktis sätestatud järjekorrale. Kuid see ei tähenda, et detailplaneeringu p 5.8.1, millele kaebaja tugineb, nägi üheselt ette, et kaebajal on tingimusteta õigus soovitud järjekorras ehitustegevust teostada ja teistsugused vallavalitsuse otsused on vastuolus detailplaneeringuga. Eelpool viidatud Keskkonnaameti 22.06.2012 kirjas on Keskkonnaamet saanud samuti aru, et detailplaneeringu p 5.8.1 võimaldab maaüksusel etapilist ehitamist, mis toob kaasa lühiajalise ehitusaluse pinna suurenemise, samas on Keskkonnaamet märkinud, et konkreetsed ehituslikud tingimused on ikkagi kohaliku omavalitsuse otsustada. Seega on detailplaneering jätnud selle, millises järjekorras ja millistele ehitustele tuleb ehitusluba anda, vallavalitsuse otsustada, kuid ei ole välistanud ehitamist selliselt, et ajutiselt ületatakse maastikukaitseala üldplaneeringuga seatud ehitusaluse pinna suurust.
  58. Vaidlustatud elamule ehitusloa väljastamisest keeldumise korralduses ei ole aga käsitletud vallavalitsuse 3.01.2013 korraldusega nr 889 kehtestatud Purde maaüksuse ja lähiümbruse detailplaneeringut, on ainult märgitud, et uue ehitusloa väljaandmisel tuleb 6 järgida Purde kinnistu detailplaneeringus kehtestatud ehitusõigusi. Samas aga tegelikult selles detailplaneeringus kehtestatud ehitusõigusi vaidlustatud korralduses arvestatud ei ole. Samuti ei ole korralduses välja toodud, miks väljastati saun-suvila rekonstrueerimise ehitusluba enne elamu ehitamiseks ehitusloa väljastamist, kuigi kaebaja on oma taotluses ehitamise järjekorra välja toonud (tlk.8 pöördel). Kui vastustaja leidis, et sõltumata Purde maaüksuse detailplaneeringust ei ole võimalik elamu ehitamiseks enne teise hoone rekonstrueerimist ehitusluba välja anda, oleks tulnud ka korralduses sellise seisukoha võtmist põhjendada. Ehitusloa väljaandmise otsustamine on diskretsiooniotsus, milles tuleb kaalutleda kõiki ehitusloa andmise otsustamiseks poolt- ja vastuargumente. Tegemist on keelduva haldusaktiga, mille põhjendused peavad olema hoolikamalt välja toodud, seda enam, et kogu kinnistuga seonduva ehituslubade eelneva menetluse käigust nähtub üheselt, et kaebaja on kogu aeg soovinud enne saun-suvila rekonstrueerimist ehitada elamu ning maaüksuse detailplaneering andis selleks ka võimaluse. Antud juhul ei selgu, miks vallavalitsus taganeb kolm kuud tagasi vastu võetud detailplaneeringu lahendustest ja jääb jäigale seisukohale, et tuleb järgida ainult maastikukaitseala üldplaneeringut. Samas detailplaneeringu p 5.11 järgi on just see detailplaneering aluseks tulevikus Purde maaüksusel uute hoonete püstitamisele ning ehitusprojekti koostamisele.
  59. Kuna kehtestatud detailplaneeringuga on vallavalitsus ise jätnud vallavalitsusele võimaluse ehituslubade väljaandmisel otsustada, kas nõustuda kaebaja sooviga, ja lubada ehitada selles järjekorras, nagu kaebaja on soovinud, või mitte, tuli vastustajal ehituslubade väljaandmisel seda ka põhjendada. Antud juhul ei veena vaidlustatud korralduses toodud vallavalitsuse seisukohad kohut, et elamule ehitusloa andmise otsustamisel on üldse erinevaid võimalusi analüüsitud. Kaebaja on põhjendatult märkinud, et vallavalitsusel oli võimalik otsustada elamule ehitusloa väljaandmise kõrvaltinguse seadmisega, näiteks ehitamise tähtaegade seadmisega, mida võimaldab HMS §
  60. Vastustajal oleks tulnud enne ehituslubade andmise ja elamule ehitusloa andmisest keeldumise otsustamist ära kuulata ka ehituslubade taotleja seisukohad. Poolte seletustest nähtuvalt seda enne vaidlustatud korralduse tegemist ei tehtud, mistõttu võis tõesti kaebajale ehitusloa andmisest keeldumise otsus tulla üllatusena. Alles peale kaebaja poolt vaide esitamist on toimunud Tartu maavanema juures arutelu vaides taotletud lahenduste võimalikkuse üle.
  61. Vaidlustatud korralduses on elamu ehitamiseks ehitusloa väljastamise keeldumise aluseks võetud ehitusseaduse (EhS) § 24 lg 1 p 1, mis sätestab, et ehitusloa väljastamisest keeldutakse, kui ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekt koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele. Korraldusest ei selgu, millisele eelpool toodud tingimusele esitatud elamu ehitusprojekt ei vastanud. Korralduse põhjendustest võib järeldada, et EhS § 24 lg 1 p-st 1 tulenevalt ehitusprojekt ei vastanud Purde maaüksuse detailplaneeringule. Kuid korralduses ei ole selgitatud, milles seisnes esitatud ehitusprojekti vastuolu Purde maaüksuse detailplaneeringuga. Nagu märgitud, on detailplaneeringu p-s 5.8 antud võimalus viia maaüksusel ehitustegevus läbi p-s 5.8.1 kirjas olevas järjekorras. 7
  62. Arvestades eeltoodut kohus tühistab vaidlustatud Kambja Vallavalitsuse 16.05.2013 korralduse nr 996 „Ehitusloa väljaandmisest keeldumine kuni olemasoleva ehitusaluse pinna vähendamiseni taotletavat ehitusmahtu võimaldavas osas“.
  63. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks lahend tehti. Kaebaja on esitanud taotluse vastustajalt menetluskulude summas 687 eurot, sellest riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulud 672 (koos käibemaksuga) eurot, väljamõistmiseks. Kohus leiab, et menetluskulude väljamõistmise taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.