4-13-3860/21

4-13-3860 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2013, Tallinn Väärteoasja number 4-13-3860 Kohtukoosseis eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Orvi Tali Liina Kaev Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Kalev Miti (Mitt) väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2, § 207, § 239 lg 2 ja liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 1 järgi Kohtuistungi toimumise aeg ja koht Apelleeritud kohtuotsus
2. detsember 2013, Tallinn Kaebuse esitaja Kalev Mitt (ik: 35808010247, elukoht: xxxxxxxxxx) Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik Kalev Mitt Pärnu Maakohtu 18.10.2013 otsus RESOLUTSIOON
3. Pärnu Maakohtu 18.10.2013 otsus Kalev Miti (Mitt) väärteoasjas nr 4-13-3860 jätta muutmata.
4. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates
5. detsember
6. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Rapla politseijaoskonna patrullpolitseinik Rauno Kiviste koostas 03.juunil 2013 väärteoprotokolli nr AB1341317 selle kohta, et Kalev Mitt juhtis 03.juunil 2013 kella 12.21 paiku Rapla maakonnas Kohilas Tööstuse tänaval sõiduautot Mitsubishi, reg. nr xxxxxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles
8. aprillil 2013 mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kinnitamata oli ka turvavöö, auto ei olnud läbinud tehnilist ülevaatust ja puudus kehtiv liikluskindlustuse poliis. K. Miti tegevus on kvalifitseeritud väärtegudena LS § 201 lg 2, § 239 lg 2, § 207 ja liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 1 järgi. Pidades vajalikuks karistada K. Mitti arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 71 alusel Pärnu Maakohtule arutamiseks. Maakohtu otsus
9. Pärnu Maakohus mõistis 18.10.2013 otsusega väärteoasjas nr 4-13-3860 K. Miti süüdi LS § 201 lg 2, § 239 lg 2, § 207 ja liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 1 järgi ning karistas teda KarS § 63 lg 1 kohaselt raskemat karistust ette nägeva LS § 201 lg 2 järgi 5 ööpäeva pikkuse arestiga. Kohtuotsuse kohaselt kuulub arest kandmisele kohtu poolt K. Mitile teatatud ajal, mil K. Mitt on kohustatud ilmuma aresti kandmise kohta. Maakohus märkis, et süüks arvatud väärtegude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on K. Miti tegevuses tõendatud. Tegemist on KarS § 16 lg 2 mõttes kavatsetult toime pandud väärtegudega. Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid K. Miti tegevuses ei ole. Asjas ei ole vaidlust, et K. Mitt autot juhtis ja et tal oli kinnitamata turvavöö, auto ei olnud läbinud tehnilist ülevaatust ja puudus kehtiv liikluskindlustuse poliis. Karistusregistri andmebaasi väljatrüki kohaselt on K. Mitti
10. mail 2013 karistatud kohtuvälise menetleja poolt rahatrahviga mootorsõiduki juhtimise eest ilma sellekohase õiguseta. Mootorsõiduki juhtimise eest ilma vastava õiguseta on K. Mitti karistatud ka
11. oktoobril 2010 ja
12. novembril 2009 arestiga ja
13. aastal veel kahel korral rahatrahviga.
14. aastal on K. Mitti karistatud sama väärteo kahel korral aresti ja ühel korral rahatrahviga. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid K. Miti tegevuses kohus ei tuvastanud. Kohus leidis, et ilma vajaliku õiguseta mootorsõiduki korduv juhtimine näitab K. Miti ükskõiksust seaduste täitmise vastu ja et varasemad karistused ei ole sundinud K. Mitti oma käitumist muutma. Seepärast kohus leidis, et veelkordne rahatrahv ei oleks enam K. Miti süü suuruse ja väärteo raskusega kooskõlas. Kohus märkis, et asjaolu, et kahe varem mõistetud aresti kandmisest on K. Mitt tervisliku seisundi tõttu hiljem kohtu poolt vabastatud, ei saa kuidagi mõjutada karistuse liigi valikut arutatava väärteo eest ja K. Miti suhtes tuleb kohaldada seadust samamoodi, nagu samas olukorras iga teise isiku suhtes. K. Mitt peab mõistma, et oma tervislikku seisundit ei saa kasutada seaduse mittetäitmiseks. Kuna K. Mitt ei põhjustanud auto juhtimisega kaasliiklejatele ohtu, siis pidas kohus võimalikuks jätta aresti kui kõige rangema karistuse määr alla kolmandiku sanktsioonis ettenähtust. Kohus leidis, et K. Mitt on toime pannud ühe tegevusega mitu väärtegu ja seepärast tuleb karistus mõista KarS § 63 lg 1 kohaselt kõige raskemat karistust ettenägeva LS § 201 lg 2 järgi. Apellatsioon
15. Pärnu Maakohtu 18.10.2013 otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik K. Mitt, kes vaidlustab kohtuotsust karistuse osas, paludes end vabastada aresti kandmisest oma tervisliku seisundi tõttu. K. Mitt märgib, et ta peab iga päev võtma ravimeid ja vajab hooldaja abi. Tal on südame- ja tasakaaluhäired ning ta peab viibima värskes õhus. Lisaks põeb ta ka epilepsiat. Apellatsioonile on lisatud Sotsiaalkindlustusameti 25.04.2013 otsus nr 974526 puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise kohta, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõte 2 K. Miti haigusloost, Magdaleena Tervisekeskus OÜ poolt 01.11.2013 K. Mitile väljastatud arstitõend nr
17. Kohtuväline menetleja - Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur – esitas ringkonnakohtule oma seisukoha K. Miti apellatsiooni suhtes, milles märgitakse järgmist. Menetlusalune isik on oma tervislikust seisundist teavitanud maakohut kohtuistungil. Kohus ei ole nimetatud asjaolu karistuse määramisel arvestanud, põhjendades sellega, et varasemad karistused ei ole sundinud menetlusalust isikut oma käitumist muutma. Varasema kahe mõistetud aresti kandmisest vabastamine tervisliku seisundi tõttu ei saa kohtu arvates mõjutada karistuse liigi valikut arutatavas väärteoasjas. Kohus lisab, et tervislikku seisundit ei saa kasutada seaduse mittetäitmiseks. KarS § 79 lg 1 ütleb, et parandamatult rasket haigust põdeva isiku võib karistusest vabastada. See tähendab, et kohtul ei ole kohustust vaid on võimalus ning selle sätte kohaldamiseks kohus saab kaaluda otsustuse tegemise aluseks olevaid asjaolusid. Lisaks tuleb märkida, et tervishoiuteenuse korraldamise seadus koosmõjus vangistusseadusega tagab aresti kandvale isikule arstiabi saamise. Karistusregistrist nähtuv annab selge signaali, et menetlusalune isik ei ole oma käitumist muutnud ning varasemad karistused ning karistusest vabastamised ei ole menetlusalust isikut mõjutanud paranemise teele. Ka sel korral isiku karistusest vabastamine näitab menetlusalusele isikule, et karistusõigus ei kehti tema jaoks, mis annab võimaluse oma väärkäitumisega seada ohtu õigushüvena liiklusohutuse, teiste liiklejate ohutuse karistust kandmata. Karistuse eesmärgiks on eelkõige süüdlase parandamine ning üldpreventiivselt õiguskorra kaitsmise huvid, kuid karistamatuse tunne täidab vastupidist eesmärki. Seetõttu on maakohus õigesti hinnanud vajadust isiku karistamiseks, jättes kohaldamata võimaluse karistuse kandmisest vabastamiseks. Tulenevalt eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ühtlasi teatas kohtuväline menetleja, et ta ei võta kohtuistungist osa seoses tööülesannete täitmisega ning palub asja arutada ilma menetleja ametniku osavõtuta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18. Ringkonnakohus, vaadanud toimiku materjalid ja esitatud apellatsiooni läbi ning kuulanud ära menetlusaluse isiku selgituse, leiab, et apelleeritud Pärnu Maakohtu otsus ei ole vastuolus seadusega ja apellatsioonis esitatu ei ole selle tühistamise aluseks, mistõttu esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Apelleeritud maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust apellanti väide oma tervisliku olukorra kohta. Seoses apellandi niisuguse väitega märgib ringkonnakohus järgmist. Isiku kinnipidamist arestimajas reguleerivad vangistusseaduse (VangS)
19. ja
20. peatükk. VangS § 86 lg-st 1 tulenevalt kehtivad aresti täideviimisel samad tervishoiukorralduse nõuded nagu vanglas kinnipeetavate puhul. VangS § 53 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt suunatakse kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Lisaks vangistusseadusele reguleerib aresti täideviimist VangS § 156 lg 5 alusel kehtestatud siseministri määrusega kinnitatud arestimaja sisekorraeeskiri. Eeskirja § 30 lg 1 kohaselt jälgitakse kinnipeetu füüsilist ja vaimset tervist arestimajas pidevalt ning kontrollitakse vastavalt vajadusele ning haigestunud kinnipeetut ravitakse arestimaja võimaluse piires. Sisekorraeeskirja § 30 lg 2 kohaselt tagatakse kinnipeetule ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus, kutsudes vajadusel kiirabiteenuse osutaja või saadetakse kinnipeetu terviseteenuse osutaja juurde. Lõige 3 kordab VangS § 53 lg-s 2 sätestatut, mille kohaselt saadetakse kinnipeetu, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub arestimajas võimalus, 3 tervishoiutöötaja saatekirja alusel valve all ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde tervishoiuasutusse või vanglasse. Eeltoodust tulenevalt tagatakse aresti kandmise ajal K. Mitile vajadusel kvalifitseeritud arstiabi ning tema elu ja tervis ei ole ohus. Maakohus on põhjendatult märkinud, et asjaolu, et K. Mitt on kahe varem mõistetud aresti kandmisest oma tervisliku seisundi tõttu hiljem kohtu poolt vabastatud, ei saa kuidagi mõjutada karistuse liigi valikut arutatava väärteo eest ja K. Miti suhtes tuleb kohaldada seadust samamoodi, nagu samas olukorras iga teise isiku suhtes. Mootorsõiduki korduv juhtimine ilma juhtimisõiguseta näitab K. Miti hoolimatut suhtumist õiguskorda, varasemad karistused ei ole mõjutanud K. Mitti oma käitumist muutma. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et K. Mitt peab mõistma, et oma tervislikku seisundit ei saa kasutada seaduse mittetäitmiseks.
21. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 18.10.2013 kohtuotsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. Ivi Kesküla Meelika Aava Orvi Tali 4