← Eesti

3-12-950/54

Obsah (8)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 187§ 190§ 201

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks, Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-950

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi 3-12-950 taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. K A esitas 09.02.2012 Viimsi Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks Rohuneeme tee 68 kinnistule, eesmärgiga muuta kinnistu senine kasutamise sihtotstarve tootmismaast elamumaaks ja seada ehitusõigus üksikelamu rajamiseks (tl 8).
  2. Viimsi Vallavolikogu võttis 16.10.2012 vastu otsuse nr 68 „Detailplaneeringu mittealgatamine: Pringi küla kinnistu Rohuneeme tee 68“ (tl 58). Otsuse kohaselt on kinnistu osas Viimsi Vallavolikogu 07.09.1999 otsusega nr 113 „Detailplaneeringu kehtestamine: endine Vanapere 29 maaüksus“ juba kehtestatud detailplaneering, millega kinnistu sihtotstarbeks on määratud tootmismaa. Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1 kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu järgne maakasutuse juhtotstarve kinnistul on samuti tootmismaa. Seega oleks uue detailplaneeringu algatamise korral tegu üldplaneeringu muutmisega, kuna taotleti kinnistu maakasutuse juhtotstarbe muutmist tootmismaast elamumaaks, ja kinnistu osas kehtiva detailplaneeringu tühistamist. Kinnistule määrati tootmismaa sihtotstarve ja ehitusõigus, lähtudes ümbritsevast keskkonnast ja asjaolust, et kinnistu jääb kogu ulatuses tootmisobjekti sanitaarkaitsetsooni. Faktiline olukord pole võrreldes detailplaneeringu koostamise ajaga muutunud ja elamu ehitamine sellisele krundile ei ole funktsionaalselt kohane, ka ei võimalda seda Viimsi Vallavolikogu 13.09.
  3. a määrusega nr 32 kehtestatud üldplaneeringu teemaplaneering „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“, mille peatüki 4.
  4. kohaselt peavad kõik elamud Viimsi vallas asuma üldplaneeringuga määratud elamumaal, väljapoole elamumaad uusi elamuid ja nende abihooneid rajada ei ole lubatud. Teemaplaneeringu peatüki 4.
  5. kohaselt on minimaalne lubatud elamu kaugus tootmisobjekti krundi piirist 50 meetrit. Kinnistu suhtes on korduvalt esitatud taotlusi ehitusõiguse määramiseks korruselamu, paarismaja ja viimastel kordadel eramu tarbeks. Nimetatud taotlused on alati vastavates instantsides läbi arutatud ja taotluste esitajatele, kelleks kuuest korrast viiel on olnud K A, on selgitatud põhjuseid, miks pole võimalik nimetatud taotlusi rahuldada. K A on kinnistu soetanud teades, et sellel on kehtiv detailplaneering ning kinnistu sihtotstarve on tootmismaa, seega ei saa tal olla ka õigustatud ootust sellise olukorra muutmiseks. Kinnistu ja sellega ida suunal külgnev ulatuslik maa-ala on üldplaneeringus tootmismaa ja seda pole volikogul kavas muuta.
  6. K A esitas 09.05.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse ja 23.11.2012 täiendatud kaebuse Viimsi valla tegevuse vastu planeeringumenetluse algatamata jätmisel. Tallinna Halduskohus võttis 04.02.2013 määrusega kaebuse menetlusse Viimsi Vallavolikogu 16.10.2012 otsuse nr 68 tühistamise ja detailplaneeringu algatamise taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamise ning Viimsi valla viivituse õigusvastasuse tuvastamise nõuetes. K A esitas 28.05.2013 viivituse tuvastamise nõudest loobumise taotluse. Tallinna Halduskohus lõpetas 30.05.2013 määrusega viivituse tuvastamise nõudes menetluse. Kaebuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised: Üldplaneeringu kohaselt on kinnistu elamumaa juhtotstarbega. Vastustaja vastupidine väide põhineb 01.06.2012 muudetud üldplaneeringu kaardil. Muudetud kaardilt nähtub, et kinnistu asub tootmismaa juhtfunktsiooniga alas. Oma 09.04.2012 kirjas ei maininud vastustaja, et üldplaneeringu järgi on kinnistu juhtotstarve tootmismaa. Üldplaneeringut ei ole kinnistu osas pärast kehtestamist muudetud, mistõttu on kinnistu jätkuvalt elamumaa juhtotstarbega. Teemaplaneering ei piira kinnistule elamu rajamist. Teemaplaneeringu p-st 4.6 ei saa järeldada, nagu elamu ehitamine ei oleks võimalik alla 50 m kaugusel tootmismaa sihtotstarbega krundi piirist. Teemaplaneeringu peatükis 4.6 toodud tabeliga nr 8 on ette nähtud piirangud 2

(6)3-12-950 ehitamisele teatud kaugusel tegelikkuses opereerivatest tootmisobjektidest. Tabeli nr 8 alajaotuses on pärast konkreetsete tegutsevate tööstusobjektide nimetamist määratud, et „teiste tootmishoonete“ krundi piirist on elamute minimaalne lubatud kaugus 50 m. Määratlust „teised tootmishooned“ tuleb tõlgendada reaalselt tegutsevate tootmishoonetena, kuivõrd kahjulikud mõjud saavad tuleneda üksnes hoonest, kus reaalselt toimub tootmine. Vastustaja on keeldumisel detailplaneeringu algatamisest jätnud tähelepanuta asjaolu, et kinnistuga piirneval alal ei asu tegelikkuses tootmishoonet, mille lähistel elamu püstitamisele kohalduksid teemaplaneeringu tabelis 8 toodud piirangud. On ebaratsionaalne, et üldplaneeringus elamuotstarbeks reserveeritud maad ei saa kasutada, kui naaberkinnistul asub kasutusest väljas olev kunagine tootmishoone. Vastustaja väidab, et kinnistu suhtes on Viimsi Vallavolikogu 07.09.1999 otsusega nr 113 kehtestatud Vanapere 29 maaüksuse detailplaneering, mille kohaselt on kinnistu sihtotstarve tootmismaa. Vastavalt Viimsi valla ehitusmääruse § 9 lg-le 1 koostatakse detailplaneering üldplaneeringu elluviimiseks. Antud juhul näeb üldplaneering ette kinnistule väikeelamumaa kasutussuuna. Kinnistu suhtes 13 aastat tagasi kehtestatud detailplaneeringut ei ole realiseeritud, see on kaotanud oma ajakohasuse ning muutunud on ka asjassepuutuvad faktilised asjaolud (kõrvalkinnistul ei toimu juba pikemat aega tootmist ning kõrvalkinnistu omanik soovib samuti kinnistu kasutusotstarvet muuta). Üldplaneeringu, teemaplaneeringu ning muutunud faktiliste asjaoludega on kooskõlas kaebaja soov ehitada kinnistule üksikelamu. Kaebajal on PS §-st 14 tulenev õigus kohase haldusmenetluse läbiviimisele. Vaid kohase menetluse läbiviimisel saab vastustaja langetada asjassepuutuvaid huvisid ja asjaolusid arvestava põhjendatud otsuse. Detailplaneeringu menetluse algatamata jätmisega teeb vastustaja käesoleval juhul meelevaldse planeerimisotsustuse ilma kohast menetlust läbi viimata. Kuivõrd vastustajal ei ole kujunenud asjaolude juures võimalik ilma kaalutlusveata teha detailplaneeringu algatamisest keelduvat otsust, tuleb ka kohustamiskaebus rahuldada.
  1. Viimsi vald palus jätta K Au kaebus rahuldamata, jäädes keeldumise otsuses avaldatud seisukohtade juurde, märkides täiendavalt, et Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1 kehtestatud Viimsi valla mandriosa kehtiva üldplaneeringu kohaselt on kinnistu juhtotstarbeks tootmismaa. Esialgsel üldplaneeringu kaardil olnud märge EV (väikeelamumaa juhtotstarve) kinnistu osas on jäänud sisse ekslikult ja see eksitus on käesolevaks ajaks parandatud. Seega ei vasta tegelikkusele väide, et kinnistu osas on peale üldplaneeringu kehtestamist muudetud üldplaneeringujärgset juhtotstarvet. Üldplaneeringu kehtestamise ajal ei võimaldanud tehniline võimekus sellise suure üldistusastmega kaarti, nagu seda on terve Viimsi valla mandriosa üldplaneering, äärmise täpsusega kujutada. Nii on ka kinnistu piirkonnas värvid ja märgistused nihkes. Tehniliste võimaluste arenedes ongi kaart viidud tegeliku olukorraga vastavusse.
  2. Tallinna Halduskohus jättis 21.06.2013 otsusega K Au kaebuse rahuldamata. Kaebaja kinnistu osas alates
  3. a kehtinud detailplaneering määras krundi kasutamise sihtotstarbeks tootmismaa, sellest hilisem üldplaneering ei saa krundi kasutamise otstarvet muuta. Viimsi valla mandriosa üldplaneering määratles kehtestamisest alates kaebaja kinnistu tootmismaana ning kaardimaterjali ebaselgus võis olla tingitud tehniliste võimaluste piiratusest. Detailplaneeringus üldplaneeringu muutmise ettepaneku tegemine on õiguslikult võimalik. Vastustaja on aga olnud seisukohal, et ei pea üldplaneeringu muutmist kaebaja kinnistut puudutavas osas põhjendatuks. Kuna kaebaja kinnistu ei ole lähipiirkonna ainus elamualade vahel paiknev tootmismaa sihtotstarbega kinnistu, siis ei ole ka alust asuda seisukohale, et haldusorgani soovimatus üldplaneeringut muuta oleks meelevaldne. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et kaebaja kinnistu sihtotstarbe muutmine võib osutuda tulevikus võimalikuks juhul, kui otsustatakse muuta antud piirkonnas kogu üldplaneeringuga määratud tootmismaa ala 3
(6)3-12-950 juhtotstarvet. Üldplaneeringus maakasutuse tsoneerimine on ka otstarbekuse küsimus, mille üle otsustab kohalik omavalitsus ulatusliku kaalutlusõiguse alusel. Üldplaneeringu teemaplaneeringu punkt 4.6 (tabel 8, „teised tootmishooned“) näeb ette elamuehituse piiranguna kaitsekuja 50 meetrit elamu rajamisel tootmishoone naabrusse. Viidatud punkti sõnastusest ei tulene, et tegemist võiks olla vaid tegutsevate tootmisobjektide puhul rakendatava piiranguga. Suuremad tegutsevad ettevõtted on aktis küll eraldi välja toodud, kuid sellest ei saa veel järeldada, et termin „teised tootmishooned“ peaks tähendama üksnes tegutsevat tootmisettevõtet. Kuna kaebaja naaberkinnistu on jätkuvalt tootmismaa ning vastustaja ei näe käesoleval ajal ette selle ala maakasutuse muutmist üldplaneeringus, siis ei saa seal välistada tootmisega tegelemist. Küsimus pole ühe-kahe kinnistu sihtotstarbe muutmise ratsionaalsuses, vaid selles, et antud piirkond on määratud tootmismaaks. Detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine on pigem erandlik võimalus. Üldplaneering on käsitletav üldsuse kokkuleppena maakasutuse osas, mistõttu ei saa selle muutmine toimuda üksikute detailplaneeringutega, lähtudes üksnes taotleja huvist. Kaebaja oli teadlik, millise sihtotstarbe ja ehitusõigusega maa ta omandas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. K A esitas 22.07.2013 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse ja 15.08.2013 apellatsioonkaebuse põhjendused. Apellatsioonkaebuse põhjendused: Kohus on asunud väärale seisukohale, et üldplaneering määrab kinnistule tootmismaa juhtotstarbe. Kinnistul on üldplaneeringu kohaselt väikeelamumaa juhtotstarve. Viimsi valla kodulehel avaldatud üldplaneeringu kaart on asendatud pärast kaebuse esitamist. Seda kinnitab kodulehel avaldatud kaardile kantud märkus: „Üldplaneeringu kaarti on korrigeeritud kehtivate detailplaneeringute ja valla osaüldplaneeringute lahendustega 01.06.2012“. Samuti on kaardile kantud märkus: „Käesolev kaart ei ole üldplaneeringu kaart“. Vastustaja on kohut eksitanud, viidates kinnistu juhtfunktsiooni osas kaardile, mis tegelikult ei ole üldplaneeringu kaart. Kaebaja esitas halduskohtule vastustajalt teabenõude korras saadud üldplaneeringu kaardi, millega on tõendanud, et üldplaneeringu kehtestamisel
  2. a määrati kinnistu osas väikeelamumaa juhtotstarve. Halduskohus ei ole selle tõendi osas seisukohta võtnud, rikkudes kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Jääb arusaamatuks, miks on halduskohus lugenud tõendatuks väited, et tegelikult oli üldplaneeringu kehtestamise ajal kinnistu juhtotstarbeks tootmismaa ning kaardimaterjalil olid värvid tehnilistel põhjustel nihkes. Kaebaja on alates üldplaneeringu menetlemisest olnud teadlik, et kinnistu osas kavandati ning kehtestati väikeelamumaa juhtotstarve, mistõttu ei vaidlustanud ta üldplaneeringut. Tulenevalt PlanS § 2 lg-st 1 väljendub üldplaneeringu õiguslik mõju planeeringu jooniste ja teksti koostoimes. Üldplaneeringu kaardile kantud piirangud kehtivad kujul, nagu need kehtestati Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr
  3. Vastustaja ei saanud üldplaneeringu kaarti hiljem ilma haldusmenetlust läbi viimata muuta, samuti ei saanud olla tegemist ilmse ebatäpsusega. Teemaplaneering käsitleb tootmisobjektidena konkreetseid Viimsi vallas tegutsevaid tootmisettevõtteid, millest lähtuvad negatiivsed keskkonnamõjud. Seletuskirja lk 28 käsitletakse teisi „tootmisega seotud“ objekte, ka nende puhul tuleb naabrusesse ehitamisel arvestada suurõnnetuse riskist tuleneva ohualaga. Seega on teemaplaneeringu eemärk välistada elamuehitus tegutsevate tööstusobjektide ohualas. Piirangu kohaldamine juhtudele, kus teemaplaneeringus kirjeldatud ohtusid ei esine, oleks ebaproportsionaalne. 4
(6)3-12-950 Mõistet „tootmisobjekt“ tuleb käsitleda kui tegutseva (ja seega keskkonnaohtu eviva) tootmisettevõtte tegevuskohta. Kaebajal pole õnnestunud positiivsest õigusest leida aluseid, mis kinnitaksid mõiste „tootmisobjekt“ laienemist mahajäetud ehitistele, milles pole tootmist pikka aega toimunud, mida ei kavatseta tootmiseks kasutada ning mille omanik on avaldanud soovi ala sihtotstarbe muutmiseks elamumaaks. 7. Viimsi vald palub K Au apellatsioonkaebus jätta läbi vaatamata või rahuldamata. Kaebaja poolt 22.07.2013 Tallinna Ringkonnakohtule esitatud menetlusdokument ei olnud apellatsioonkaebus, vaid taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja pikendamiseks. Sellise taotluse esitamist seadus ei võimalda.

§ 187

lg 4 ei ole mõeldud juhtudeks, kus apellatsioonitähtaja möödumise vältimiseks ei esitata dokumenti, mis üldjoonteski vastaks

§-s 182 sätestatud nõuetele ja loodetakse saada endale põhjendamatult täiendavat aega apellatsioonkaebuse koostamiseks. Apellatsioonkaebus tuleks

§ 190alusel jätta läbi vaatamata.

Halduskohus on oma otsuse punktis 16 piisavalt motiveerinud, miks ei pidanud haldusorgan detailplaneeringut algatama. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kohustamiskaebusega puudub alus nõuda detailplaneeringu algatamist. Detailplaneeringu algatamine või mittealgatamine on haldusorgani kaalutlusotsus ja kohus ei saa sekkuda sellesse protsessi, nõudes konkreetset resultaati, antud juhul siis detailplaneeringu algatamist. Üldplaneering ei saa muuta kehtivat detailplaneeringut. Ei vasta tõele, nagu poleks Makrilli kinnistul asuvad hooned tootmiseks kõlbulikud. Kaebaja tõlgendus, nagu eeldaks minimaalne lubatud elamu kaugus tootmisobjekti krundi piirist 50 meetrit toimivat tootmisobjekti, ei vasta elamuehituse teemaplaneeringu mõttele ja on meelevaldne tõlgendus. Viimsi vald näeb nimetatud piirkonda tootmismaana ka edaspidi. Kui see Makrilli kinnistu omanikule ei sobi, siis on tal võimalik kinnistu võõrandada. Teemaplaneeringu peatüki 4.

  1. kohaselt peavad kõik elamud Viimsi vallas asuma üldplaneeringuga määratud elamumaal, väljapoole elamumaad uusi elamuid ja nende abihooneid rajada ei ole lubatud ning peatüki 4.
  2. kohaselt on minimaalne lubatud elamu kaugus tootmisobjekti krundi piirist 50 meetrit. Piirangut arvestatakse tootmisobjekti krundi piirist, mitte tootmisobjektist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus leiab jätkuvalt, et apellatsioonkaebus on menetlusse võetud õigesti. Kuigi kaebaja esitas 22.07.2013 apellatsioonkaebuse, mis põhjendusi ei sisaldanud, oli põhjenduste puudumine kõrvaldatavaks puuduseks. Kaebaja täitis ringkonnakohtu 29.07.2013 käiguta jätmise määruse tähtaegselt.
  4. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja ja halduskohtuga osas, mis puudutab üldplaneeringu plaanimaterjalis kaebaja kinnistu juhtotstarbe osas tehtud väidetavat ilmselget eksimust. Uurides üldplaneeringu plaanimaterjali (tl 69) kohtuistungil, oli näha, et kaebaja kinnistu on tähistatud kollase värviga, mis leppamärkide kohaselt tähistab väikeelamute maad. Plaanimaterjal on planeeringu lahutamatu osa ning sõltumata sellest, mis asjaoludel kaebaja kinnistu seal väikeelamute maana on tähistatud, kehtib planeering kehtestatud kujul kuni selle ettenähtud korras muutmiseni. Maakasutuse juhtotstarbe määramine on üldplaneeringu kehtestamisel üks lahendamist vajavatest olulistest küsimustest (vt 11.01.2000 kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse § 8 lg 4 p 6). Üldplaneeringu kaardil selles osas väidetavalt eksliku värvi kasutamine ei ole vaadeldav ilmselge ebatäpsusena, mida on võimalik kõrvaldada haldusmenetluse seaduse §-s 59 sätestatud korras. 5

(6)3-12-950 Eeltoodust tulenevalt on ebaõige Viimsi Vallavolikogu 16.10.2012 otsuses nr 68 toodud kaalutlus, mille kohaselt on kaebaja kinnistu puhul üldplaneeringu kohaselt tegemist tootmismaaga. 10. Muus osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega ning

§ 201lg-le 4 tuginedes ei korda neid.

Uusi põhjendusi ei ole apellatsioonkaebuses esitatud.

  1. Alljärgnevalt tuleb veel hinnata, kas ebaõige kaalutluse kasutamine detailplaneeringu algatamise küsimuse otsustamisel on selline kaalutlusviga, mis toob kaasa otsuse nr 68 tühistamise. Ringkonnakohus leiab, et kuigi otsus nr 68 on tehtud kaalutlusveaga, on käesolevas asjas ilmne, et asja uuel otsustamisel teeks vastustaja samuti keelduva otsuse, mistõttu saab öelda, et kaalutlusviga ei ole antud juhul toonud kaasa väära haldusakti andmist. Ühelt poolt on kaebajale eelnevalt juba viiel korral keeldutud kinnistule ehitusõiguse määramisest ning kaebusest ei nähtu, et asjaolud, mis võiksid mõjutada valla seisukohta, oleksid vahepeal muutunud. Samuti on oluline, et jätkuvalt on kehtiv teemaplaneering, mis ei võimalda tootmisobjekti krundi piirist ehitada lähemale kui 50 meetrit. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja poolt kinnistule ehitatav elamu jääks selle nn keelutsooni sisse. Halduskohus on õigesti leidnud, et oluline ei ole, kas tootmisobjekt on hetkel aktiivses kasutuses või mitte. Vallal on õigus arendada oma territooriumi ruumiliselt selliselt, et teatud piirkonnad on ette nähtud tootmiseks. Seejuures on vallal õigus võtta tarvitusele meetmed selleks, et tootmistegevusega nendes piirkondades oleks võimalik alustada ka tulevikus. Lubades elamute ehitamist liiga lähedale, võib tekkida olukord, kus tootmisest tulenevate võimalike mõjude (nt müra, tolm, lõhn) tõttu elamutele ei ole tootmismaal võimalik majandustegevust läbi viia. Asjaolu, et ajaloolistel põhjustel asuvad tootmismaa kõrval mõned elamud, ei tähenda, et vald peab lubama neid juurde ehitada.
  2. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellandi menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.