Obsah (7)
§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 50§ 56KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Viive Ligi ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2013. a, Tallinn Haldusasja n
§ 212
lg 1 teises lauses sätestatud juhul (
§ 212lg 1).
Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (
§ 215lg 3).
Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
§ 213lg 1 p 5).
Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (
§ 223lg 1).
Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (
§ 116
lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi 3-12-1260 taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (
§ 116lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tallinna Vangla kinnipeetav J T esitas 02.04.2012 Tallinna Vanglale kahjunõude, milles soovis Tallinna Vanglalt 07.10.2011 tema kambri läbiotsimisel ära võetud naistuttava aktifoto äravõtmise eest mittevaralise kahju hüvitisena 150 eurot. Samuti taotles J. T sama läbiotsimise käigus ära võetud voolujuhtme ja Lenori pihustikorgi tagastamist. Tallinna Vangla jättis 06.06.2012 vastusega nr 5-18/14408-1 J. Ti kahjunõude rahuldamata.
- J. T esitas 18.06.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu kaebajale kuuluvate asjade (foto, voolujuhe ja Lenori pihustikork) kambrisse tagastamiseks ja foto äravõtmisega tekitatud mittevaralise kahju nõudes summas 150 eurot. Kaebuse kohaselt võtsid vangla töötajad 07.10.2011 kartserikambri läbiotsimisel kaebajalt ära talle väga kalli eksnaise aktifoto. Foto oli kaebajal olemas juba alates karistuse kandmise algusest 14.01.
- Foto äravõtmisega rikuti kaebaja põhiseaduse §-st 26 tulenevat eraelu puutumatust. Foto on praeguseks läbi käinud väga paljude inimeste käest. Kaebajale on tekkinud moraalne kahju, kuna ta ei ole saanud pärast elukaaslasest lahkuminekut kaheksa kuu jooksul vaadata temast alles jäänud ainsat fotot. Foto ei ole pornograafilise sisuga. Samuti võeti kaebajalt ära raadio tagavara voolujuhe ja Lenori pihusti kork.
- Tallinna Vangla palus kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vangistusseaduse (VangS) § 68 lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. VangS § 15 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSE) § 641 p 15 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud vägivalda, vihkamist, rassismi jne propageerivad trükised ning pornograafilised teosed. VSE § 641 p 15 sisustamisel ei saa lähtuda pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse (PorTS) § 1 lg 2 p-s 3 sätestatud definitsioonist. PorTS § 1 lg-s 2 on öeldud, et selles sättes toodud definitsioonid on toodud „käesoleva seaduse mõistes“ ning ei laiene seega automaatselt teistele õigusaktidele. Teiseks on vangistusõiguse ja PorTS eesmärgid ja reguleerimisala täiesti erinevad. PorTS eesmärgiks ei ole reguleerida pornograafiliste ja erootiliste teoste lubatavust seotult vangla julgeoleku tagamise vajadusega. Vaidlusaluse foto keelamise põhjused on järgmised: 1) vastuolu karistuse täideviimise eesmärkidega; 2) negatiivsete emotsioonide nagu vägivald, vihkamine või sugulise kire kunstlik tekitamine ja forsseerimine vanglas, mis kujutavad ohtu vangla, s.h ka kinnipeetavate julgeolekule; 3) foto nägemine ei soodusta isikute adekvaatsete väärtushinnangute kujunemist, võimaldades neil tajuda inimkeha eelkõige seksuaalobjektina. VSE § 641 punkti 15 on, lähtudes sätte eesmärgist ja seaduse süstemaatilisest tõlgendamisest, võimalik laiendavalt tõlgendada ja kohaldada selliselt, et see hõlmab ka tugevat erootikat sisaldavaid teoseid (mis ei ole otseselt pornograafia PorTS § 1 lg 2 p 3 tähenduses). Tallinna Vangla, hinnates oma pädevuse piires kaebajalt äravõetud fotos sisalduvat ohtu vangla julgeolekule ja vangistuse täideviimise eesmärkidele, on pidanud fotot vanglas sobimatuks ja liigitanud selle pornograafiliseks teoseks VSE § 641 p 15 järgi. Hinnangu andmine sellele, millised teosed on pornograafilised või seda sisaldavad ja kvalifitseeruvad VSE § 641 p 15 loetelu alla, on eelkõige vangla pädevuses. Seejuures tuleb lähtuda igakordselt faktilistest asjaoludest 2
(7)3-12-1260 ning alasti keha kujutamise viisist ja eesmärgist. Käesoleval juhul soovib kaebaja saada kambrisse fotot alasti naisterahvast, kelle kehakeel ja asend annavad alust arvata, et selle eesmärgiks ei ole meenutada väidetavat kallist eksnaist, vaid seksuaalfantaasiate tekitamine. Vangistuse tingimustes sellise foto omamine, mis vabaduses viibiva täiskasvanu puhul pole õiguslikult piiratud ega ohtlik, võib osutuda mittesobivaks või kujutada endast ohtu vangla sisekorrale ja julgeolekule. Tallinna Vangla on ühiselamutüüpi vangla, kus kinni peetavad isikud viibivad mitmekesi kambris. Sellises olukorras on võimalik, et aktifoto võib sattuda mõne teise kinni peetava isiku kätte ning siis ei oleks välistatud seksuaalfantaasiatest tingitud intsidendid. Kaebaja nimetab fotol kujutatud isikut oma eksnaiseks, seega ei ole tegemist kaebaja perepildiga, mida ta vanglas viibimise ajal vajab. Asjaolu, kas fotol kujutatud naisterahvas on kaebaja endine elukaaslane või mitte, ei oma foto lubatavuse üle otsustamisel tähtsust, sest aktifotod on vanglas üleüldiselt keelatud. Seega ei saa kõne alla tulla ka isiku perekonnaelu puutumatuse rikkumine. Asjaolu, et foto on läbi käinud kaebaja sõnul väga paljude inimeste käest, ei saa kuidagi rikkuda kaebaja au ega head nime. Kuna fotol ei ole kujutatud kaebajat ennast, vaid tema väidetavat eksnaist, saaks kõne alla tulla üksnes fotol kujutatud naise õiguste rikkumine võlaõigusseaduse § 1046 lg 1 alusel. Kaebajalt aktifoto äravõtmise näol oli tegemist õiguspärase toiminguga, sest tegu oli vangla kontekstis keelatud esemega VSE § 641 p 15 mõttes, mistõttu ei saa nimetatud fotot kaebajale kambrisse lubada. Kohtupraktikas on kohaldatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist väga erandlike ja raskete rikkumiste korral. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt seisneb mittevaraline kahju isiku hingelistes kannatustes (nt alandatus, solvumine, hirm, nördimus, mure, kaotusvalu) või füüsilistes kannatustes, mida on talle tekitatud tahtlikult või hooletuse tõttu. Isegi juhul, kui kaebaja ei ole saanud enam oma väidetava eksnaise aktifotot vaadata, ei anna see riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel õigust hüvitisele. Isiku arusaam, et iga vanglas esinev ebameeldivus peab kaasa tooma hüvitise saamise, on väär. Kaebajale ei ole aktifoto äravõtmisega tekkinud sellist mittevaralist kahju, mis tuleks rahaliselt hüvitada. Raadio voolujuhe võeti kaebajalt ära põhjusel, et kaebaja oli kaks voolujuhet kokku monteerinud ning seeläbi endale pikendusjuhtme teinud. Tallinna Vangla direktori 16.04.2009 käskkirjaga nr 21 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ (Kodukord) p 14.5.1.9 kohaselt täiendavalt ja täpsustavalt VSE §-s 641 sätestatud keelatud esemete ja ainete loetelule on vanglas kinni peetavale isikule keelatud juhtmed, v.a elektriseadme toitejuhe, lisaseadme olemasolul seadme ühendusjuhe televiisoriga ja vangla poolt paigaldatud antennikaabel. Kaebajal on kambris raadio, millel on voolujuhe olemas, seega on kaebajal võimalik raadiot kuulata. Plastikpudeli pihustikorki peeti vanglaametnike poolt kambri läbiotsimisel ohtlikuks esemeks seetõttu, et sellega on võimalik nii teistele kinnipeetavatele kui ka vanglaametnikele kodukeemiat vm näkku pihustada. Kaebaja soov pihustada ainet pesust tulnud voodilinadele, et vähendada nende lõhna, ei ole kooskõlas sellise aine kasutamise eesmärgiga ning võib ohustada kaebaja tervist. Seega on ka voolujuhtme ja Lenori pihustikorgi näol tegemist vanglas keelatud esemetega, mille kambrisse lubamist ei ole õigust taotleda. 4. Tallinna Halduskohus jättis 01.02.2013 otsusega kaebuse kaebajale kuuluva foto, voolujuhtme ja Lenori pihustiga korgi tagastamiseks ja foto äravõtmisega tekitatud mittevaralise kahju nõudes summas 150 eurot rahuldamata. Kohus põhjendas otsust järgmiselt. 3
(7)3-12-1260 VSE § 61 lg 2 kohaselt koostatakse kinnipeetava juurde kambrisse või tuppa ning lattu hoiule antavatest asjadest ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos. Nimekiri koostatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale, teine lao eest vastutavale teenistujale. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt antakse asjad lattu hoiule või väljastatakse sealt ainult nimekirja alusel, kusjuures asjade väljastamist peavad kinnitama oma allkirjaga nii kinnipeetav kui ka vanglaametnik. Seega oli kaebajal võimalik kontrollida, missugused asjad on temal olemas, ning kuna kaebaja ei vaidle vastu, et temalt äravõetud asjad arvele võetud ei ole, siis järeldab kohus, et kambri läbiotsimisel tekkis ametnikel küsimus, kellele asjad tegelikult kuuluvad ja kas need on kambris lubatud. VSE §-d 66-69 ja 71 näevad ette, kuidas toimitakse leitud esemega, s.o esemega, mis on leitud kinnipeetava juurest, kuid mille kuulumine kinnipeetavale pole selge. Äravõetud foto anti esemete äravõtmise kohta koostatud akti alusel üle julgeolekuosakonnale. Märgitud ei ole täpsemini, kuidas talitatakse muude asjadega, kuigi esemete osas on enamasti märgitud, miks nad on ära võetud. Kuna kaebajale kuuluvate asjade ühtsesse nimekirja äravõetud asju ei olnud kantud, oli nende äravõtmine leitud esemetena õiguspärane, sest polnud selge, kellele nad tegelikult kuuluvad. VSE § 641 p 15 alusel on kinnipeetavale vanglas keelatud pornograafilised teosed. Kaebajalt äravõetud fotol on kujutatud naissoost isik, kes on alasti ning tema kehaosad ei ole varjatud. Tõendatud ei ole, et fotol kujutatud isik on kaebaja perekonnaliige. PorTS § 1 lg 1 p 3 tähenduses ei ole foto pornograafilise sisuga, vaid erootiline. Vangla leidis, et VSE § 641 p 15 tuleb tõlgendada laiemalt. Kohus nõustus selle seisukohaga. Foto omamine vabaduses viibivate isikute puhul ei ole ohtlik ega taunitav, ent olukord on teistsugune vanglas. Välistada ei saa, et see foto ei aktiveeriks kaebajal sugulist kirge, mis võib põhjustada närvilisust ja rahutust. Kui fotot näevad teised kinnipeetavad, siis ei saa kaebaja välistada, et fotol kujutatut nähakse eelkõige seksuaalobjektina sellest tulenevate tagajärgedega. Kaebaja seisukoht, et fotot ei saa teised kinnipeetavad näha, ei ole asjakohane. Vangla on eelkõige püüdnud välistada vangla julgeoleku huvides mitmesugustel erinevatel põhjustel tekkivaid konflikte või väärarusaamade teket. Need eesmärgid ja huvid kaaluvad üles kaebaja huvid. Kuivõrd vanglal on siinkohal diskretsiooniruum, siis ta saab anda sellekohaseid hinnanguid ja teha otsustusi ning kohus ei leia, et antud juhul oleks ebamõistlik või ilmselgelt alusetu antud foto vangla kambris keelata lähtudes VSE § 641 p 15 laiendavast tõlgendusest ja kohaldada normi selliselt, et see hõlmab ka tugevat erootilist aktifotot. Antud foto mõju ja ohtude hindamisel on õigesti tuvastatud VSE § 641 p 15 kohaldamise eeldused. Kaebaja seisukoht, et keegi fotot vaadata ei saa, ei ole asjakohane, kuna seda peab asjade kontrollimisel juba uurima oma ametikohustuste tõttu vangla ametnik. Kuidagi ei ole tagatav, et vanglas tekib olukordi, mil foto satub ringlusse või teiste kinnipeetavate vaatevälja ja kaebaja ise ei pruugi teada, mida tehakse tegelikult tema äraolekul kambris või tema asjadega. Kuna vangla peab tagama üldise korra, siis ei saa lähtuda kaebaja võimalustest hoida seda fotot kambris nii, et seda keegi ei näe. Isegi juhul, kui kõikidele kinnipeetavatele foto negatiivset mõju ei avalda, peavad isikud vangla üldise julgeoleku huvides riivet võrdselt taluma ja leevenduseks on võimalus hoida kambris lähedastest teistsuguseid fotosid. Arvestada tuleb, et antud isik ise ei pruugi üldse teada, kuidas seda fotot kasutatakse. Kaebaja ise märkis, et tal pole selle inimesega enam kontakti, seega ei tea kaebaja, kas isik soovib foto eksponeerimist või hoidmist vanglas kaebaja kambris. 4
(7)3-12-1260 Foto äravõtmist kambrist õigustab ka võimalus, et kui foto satub võõraste isikute kätte kaebaja tahtest sõltumata, võib see rikkuda ka fotol kujutatud isiku inimväärikust. Tegemist ei ole mitte kaebaja au ja väärikuse kaitse küsimustega, vaid fotol kujutatud isiku kaitsega, kuna kaebaja seletustest saab järeldada, et kontaktide puudumise tõttu kaebaja isikuga ei suhtle ja pole teada, kas isik üldse sooviks, et tema foto asub vanglas ja võiks olla teistele kättesaadav. Kahju hüvitamise eelduseks on RVastS § 7 lg-st 1 tulenevalt avaliku võimu kandja õigusvastane tegu, isiku subjektiivsete õiguste rikkumine, kahju tekitamine, põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. RVastS § 9 lg 1 kohaselt kuulub mittevaraline kahju hüvitamisele üksnes juhul, kui see on põhjustatud selles sättes kirjeldatud õiguse rikkumisega – väärikuse alandamine, tervise kahjustamine, vabaduse võtmine, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumine, au või hea nime teotamine. Mittevaralise kahju hüvitamise täiendavaks eelduseks on RVastS § 9 lg 1 kohaselt avaliku võimu kandja süü. Kuna foto äravõtmine oli õiguspärane, ei kuulu kahjunõue rahuldamisele. Isegi kui foto äravõtmine oli õigusvastane, ei saanud see kaebajale põhjustada kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Voolujuhtme ja pihustikorgi äravõtmine kaebaja kambrist on õiguspärane. Õigusliku aluse annab sellele VangS § 15 lg 2, mille kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis: 1) ohustavad inimese julgeolekut; 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks või 3) võivad ohustada vangla julgeolekut. Vangla on põhjendanud, et äravõetud pihusti oli ohtlik, kuna sellega saab ametnikele ja teistele isikutele pihustada näkku erinevaid aineid. Kuna vanglas on kodukeemia kasutamine lubatav, saab seda pihustiga suunatult kasutada teiste isikute kahjustamiseks ning sellise ohu vältimiseks ei ole kambrisse vajalik vältimatult lubada pihustit. Kaebajal on võimalus voodipesu osas leida muid lahendusi. Pihusti, mida kaebaja kasutas, ei olnud ostetud ega tellitud vangla poest, ka kaebaja selgitusest nähtus, et ta ei soetanud seda vangla vahendusel ning kasutas seda vanglalt luba saamata. Tallinna Vangla kodukorra p 14.5.1.9 kohaselt täiendavalt ja täpsustavalt VSE § 641 esemete ja ainete loetelule on vanglas kinni peetavatele isikutele keelatud juhtmed, v.a elektriseadmete toitejuhe, lisaseadme olemasolul seadme ühendusjuhe televiisoriga ja vangla poolt paigaldatud antennikaabel. Kaebajal ei olnud juhet märgitud otstarbel ja kuna kaebaja valmistas ise pikendusjuhtme, siis ei vasta see kambris lubatud asjade nimistule. Vanglas ei ole lubatud kinnipeetaval endal valmistada pikendusjuhet ja ette on nähtud need juhtmed, mis vastavad eeltoodud tingimustele. Kaebaja valmistas ise juhtme ja see kujutab endast ohtu vangla julgeolekule. Kohus nõustub, et ohtlikku juhet ei saanud kambrisse jätta. Ka juhtme äravõtmine ei saanud tuua kaebajale ebaproportsionaalselt seatud eesmärgiga kahjulikke tagajärgi, kuna kaebajal on kambris raadio ning sellel on olemas voolujuhe, seega on kaebajal võimalik raadiot kuulata. Kuna kaebajalt asjade äravõtmine kambrist oli õiguspärane ja kaebaja õigusi ei rikutud, siis ei saa kohus kohustada neid kambrisse tagasi andma ja kohustamisnõue jääb samuti rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. J T palub 04.03.2013 määruskaebusena pealkirjastatud apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 01.02.2013 otsuse tühistada ja mõista Tallinna Vanglalt välja hüvitis moraalse kahju eest 150 euro väärtuses. Kahju tekkis seoses sellega, et Tallinna Vangla võttis kaebajalt ära foto. Samuti soovib kaebaja, et foto tagastataks talle aadressil, kuhu kaebaja asub elama pärast 12.03.2013 vanglast vabanemist. Vabanedes saab kaebaja pildil kujutatud isiku üles otsida ja tõendada, et tegu oli tema enda vabal tahtel antud fotoga kaebajale ning et ta oli teadlik sellest, et foto asub kaebaja käes. 5
(7)3-12-1260
- Tallinna Vangla palub 02.04.2013 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Antud juhul ei ole oluline see, et kaebajal võib vabaduses viibides olla võimalus fotol kujutatud isik üles leida, sest kohus on otsuses tõdenud, et aktifoto äravõtmine kambrist ja selle kaebajale kambrisse mittelubamine on õigustatud ning kaebaja õigusi ei ole rikutud, mistõttu on välistatud kaebajale kahju tekkimine. Apellatsioonkaebuses ei sisaldu ühtegi väidet, mis oleks aluseks halduskohtu otsuse tühistamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Apellatsioonimenetluses ei käi vaidlust enam voolujuhtme ja pihustikorgi apellandile andmiseks kohustamise nõude üle. Kuna apellant on vanglast vabanenud, siis ei saaks neid nõudeid kohtuotsuse jõustumise ajal ka enam täita. Vaidlus käib kahju hüvitamise nõude üle ning väidetav kahju tekitati sellega, et kaebajalt võeti ära foto, mis vastustaja arvates on vanglas keelatud.
- Halduskohus leidis, et foto, millel on kujutatud alasti naine, ei ole pornograafilise sisuga PorTS § 1 lg 2 p 3 tähenduses, ent VSE § 641 p 15, mille kohaselt on vanglas muu hulgas keelatud pornograafilised teosed, tuleb tõlgendada nii, et vanglas on keelatud ka erootilised fotod. PorTS § 1 lg 2 p 3 kohaselt on pornograafia selline kujutamisviis, mis teisi inimlikke seoseid kõrvale või tahaplaanile jättes seksuaalsed toimingud labaselt ja pealetükkivalt esiplaanile toob. Fotol kujutatud riieteta naise poos ei ole alastust rõhutav. VSE § 641 p 15 ei saa ringkonnakohtu arvates tõlgendada nii, et tõlgendus oleks vastuolus sätte keelelise tähendusega – tavakeeles ei tähenda pornograafia pelgalt alastuse kujutamist – õigekeelsussõnaraamatus peetakse pornograafiaks nilbet pilti (http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=pornograafia&F=M). Samuti oleks selline tõlgendus vastuolus õigusaktide süstemaatikast lähtuva tõlgendusega, arvestades PorTS § 1 lg 2 p-s 3 toodud definitsiooni. Kuigi vanglas võivad alasti naise pildi keelamist õigustada vangla ja kinnipeetavate julgeoleku huvid ning sellise foto keelamine võib olla kooskõlas VangS § 15 lõikega 2, ei ole sellised esemed VangS § 15 lg 3 alusel kehtestatud vanglas keelatud asjade loetelus. Küsimuse lahendamisel, kas apellandil oli fotol kujutatud isiku nõusolek foto valdamiseks, ei ole asja lahendamisel oluline.
- Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks foto äravõtmise õigusvastasusest ei piisa. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Apellandilt väidetava endise elukaaslase foto äravõtmisega ei tekitata sellist kahju eraelu puutumatusele, mis õigustab mitterahalise kahju rahalist hüvitamist. Halduskohus jättis kaebuse seetõttu lõppjäreldusena õigesti rahuldamata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
- Apellant taotleb foto tagastamist. Arvestades, et foto on esitatud kohtule tõendina, tuleb seda taotlust käsitleda halduskohtumenetluses esitatud avaldusena
§ 50lg 1 tähenduses.
Foto on dokumentaalne tõend (
§ 56lg 2 ja Ts
MS § 272 lg 1).
§ 56lg 2 ja Ts
MS § 273 lg 3 koosmõjus võib esitaja palvel toimikus oleva kirjaliku algdokumendi pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist tagastada. Toimikusse jäetakse kirjaliku algdokumendi tagasi saanud isiku esitatud ja kohtuniku kinnitatud ärakiri. Foto esitas kohtule küll vastustaja, ent asjaoludest nähtuvalt kuulub foto apellandile, kes on vanglast vabanenud, ning vanglal tuleks dokument, kui see oleks jätkuvalt vanglas hoiul, tagastada apellandile VangS § 75 lg 3 alusel. Ringkonnakohtu arvates tuleb praeguses olukorras tõlgendada tsiteeritud sätteid selliselt, et nende koosmõjust tulenevalt saab kohus tagastada foto apellandile apellandi taotlusel. Foto (tl 34) tuleb apellandile tagastada pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist ning toimikusse jäetakse kohtuniku kinnitatud ärakiri fotost. 6
(7)3-12-1260 /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman 7
(7)