1-12-12168/21

(12240100857)Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Olga Nõmmemees Kriminaalasi Igor Valašas süüdistuses üldmenetluse korras KarS § 121 järgi, Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Konstantin Rostovtsev ringkonnaprokurör Süüdistatav Igor Valašas Kaitsja Elukoht Xxx(registris xxx), isikukood 37406293712, Leedu kodanik, keskeriharidus, emakeel – vene keel, töökoht xxx Varasem karistatus: puudub. Tõkendit ei ole kohaldatud. vandeadvokaat Tatjana Massalina Kohtuistungi toimumise aeg 03.10.2013 RESOLUTSIOON Tunnistada Igor Valašas süüdi KarS § 121 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mitte pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kui Igor Valašas ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Mõista Igor Valašasilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot. 1 1-12-12168 Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Igor Valašas 1-12-12168, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

1. oktoobrist
2. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates
3. novembrist
4. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
5. Süüdistus Igor Valašas on antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 121 järgi selles, et tema, viibides 29.02.2012.a kella 16.30 paiku Narvas, Rakvere 34 maja trepikojas, isiklike suhete pinnal tekkinud tülis haaras vasaku käega kinni naabri Xxxvasaku käe randmest, mille tõttu tundis kannatanu teravat valu vasakus käelabas, pöördumisel SA Narva Haigla Erakorralise Meditsiini kliinikumi 01.03.2012.a diagnoositi kannatanul randme distorsioon ja distensioon, e. venitus.
6. Kohtuotsuse põhjendus Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt leiab järgmist: KarS § 121 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et kannatanu ja süüdistatav on naabrid ning elavad mõlemad Narvas aadressil Rakvere
7. Samuti puudub vaidlus selles, et nende vahel toimus 2012 veebruari lõpus Rakvere 34 maja trepikojas konflikt. Neid asjaolusid kinnitavad nii kannatanu, süüdistatav kui ka tunnistajad Xxx ja Xxx. Vaidlus seisneb selles kas süüdistatav kasutas konflikti käigus kannatanu suhtes füüsilist vägivalda või mitte. 2 1-12-12168 Kannatanu Xxxandis kohtus kõnealuse sündmuse kohta alljärgnevaid ütlusi. Süüdistatav on talle tuttav ning hetkel neil on halvad suhted, aga vihavaenu tema poolt ei ole, enne olid heanaaberlikud suhted. Hiljem süüdistatav hakkas rääkima, et teda segab nende väike koer. Kannatanu ütles, et elab teisel korrusel, süüdistatav aga esimesel korrusel. Kannatanu sõnas: „Ma tulin töölt, minu töö kestab kella 15-ni. Lähenedes maja juurde ma rääkisin telefonitsi. Ma läksin oma korterisse. Trepi peal esimese ja teise korruse vahel seisis süüdistatav. Ta hakkas minu peale karjuma. Ta ütles „mis ma pean sinuga tegema“… Mina sel hetkel rääkisin ka telefonitsi. Valašas haaras minu käest kinni, hakkas vajutama seda alla ja ütles „sa veel vastad selle eest, ma kõik ütlen talle edasi“. Mina hakkasin karjuma, et lase mind lahti, mul on valus. Seda kuuldes tuli alla naaber kolmandalt korruselt ja ütles talle mis sa teed, lase ta lahti. Alles siis ta lasi mind lahti ja mina jooksin oma korterisse.“ Naabri perekonnanimi on Xxx. Kuna kannatanul oli käsi paistes ja valutas, ta ei saanud seda liigutada, siis pöördus 01.
8. hommikul arsti poole. Diagnoos oli randme vigastus ja käsi valutas umbes 2-3 nädalat. Kannatanu lisas, et kui hakkas minema oma korrusele, siis süüdistatav seisis trepi peal tema ees. Siis kannatanu ütles „lase mind mööda“. See trepimade on väike. Tema takistas kannatanu teed trepil. Kannatanu teab, et Xxx on tema naaber ja elab esimesel korrusel, aga konflikti ajal ta Xxxt ei näinud ja ei pööranud tähelepanu, kas Xxx korteri uks oli lahti või kinni. Vastates kohtu küsimustele ütles kannatanu, et kui ta sisenes, siis rääkis telefonitsi oma kolleeg Xxxga. Süüdistatav haaras tal käest kinni, sel hetkel telefon kukkus käest ära. Kui ta oli sissekäigus ja trepimademel, Igor hakkas karjuma ja tema kolleeg küsis kes seal karjub. Kannatanu vastas, et see on tema naaber. Vestlus kolleegiga lõppes siis, kui ta ütles, et tema naaber karjub. Aga telefon ei olnud välja lülitatud. Ta haaras käest kinni, hakkas kätt välja venitama. Kui telefon kukkus maha, siis see läks lahti. Kannatanu ütlustes ei ole tuvastatud mingeid vastuolusid, mis annaks alust arvata, et tema ütlused on ebausaldusväärsed ning neid ei saa tõendina arvestada. Kannatanu selgitused sündmuste käigu kohta on olnud loogilised ja järjepidevad. Lisaks sellele kinnitavad kannatanu ütlusi tunnistaja Xxx ütlused, mille kohaselt on süüdistatav tema naaber ja elab esimesel korrusel. Samuti teab ta kannatanut. Tunnistaja oli nendevahelise konflikti pealtnägija: oli korteris, kuulis karjet koridoris, tuli korterist välja, kuulis kuidas öeldi, et on valus. Tunnistaja ütles, et ei mäleta, millal see toimus, sest juba tükk aega on möödas. Samuti ta ütles, et ei tulnud allapoole, aga nägi ülevalt kõike: … ta hoidis kannatanut käest kinni, kannatanu karjus, et valus on. Kui Igor mind nägi, siis ta lasi kannatanu vabaks.“ See toimus esimese ja teise korruse vahel või teise ja kolmanda korruse vahel, ei oska täpselt öelda. Kedagi kolmandat ta seal ei näinud. Pärast kannatanu läks oma korterisse nuttes, tunnistaja oma korterisse. Tunnistaja sõnadel ta käib harva korterist välja ja ei tea, mis oli konflikti põhjuseks. Kuigi tunnistaja ei suuda täpselt meenutada, millal tema poolt kirjeldatud vahejuhtum aset leidis, ei ole kahtlust, et tegemist on sama sündmusega, mida kirjeldas kannatanu, kuivõrd kirjeldused on suures osas (koht, konflikti osapooled, füüsiline kontakt nende vahel ning kannatanu poolt öeldu) kattuvad. Asjaolu, et Xxx oli kannatanu ja süüdistatava vahelise konflikti pealtnägijaks kinnitab ka süüdistatav, kes samuti nägi oma sõnul Xxxt sel ajal trepikojas. Tunnistaja ütluste paikapidavuses puudub kohtul alus kahelda. Kannatanu ütlustega sündmuste kirjelduse osas haakuvad ka tunnistaja Xxx ütlused, kes sõnas, et ta suhtleb kannatanuga sageli telefonitsi ja saavad kokku. Ükskord telefoni vestlus lõppes ebatavaliselt, see oli 2012 veebruarikuus, talve lõpus: „See oli umbes kl 15.
9. ma käin sel ajal lasteaias lapse järgi. Tulin kodust välja ja helistasin talle. Me rääkisime, tema ütles, 3 1-12-12168 et ta kardab koju minna. Me rääkisime temaga ja mingi hetk ma sain aru, et ta hakkas rääkima veel kellegagi. Seejärel kuulsin meesterahva häält, kes väljendus ebatsensuurselt. Ma küsisin kes see on ja ta vastas mulle, et see on „minu ebaadekvaatne naaber“. Ma tahtsin vestlust jätkata aga sain aru, et tema mind ei kuula, ma kuulsin meesterahva häält läbi telefoni, sõimu ja siis kõne katkes. Pärast ma helistasin tagasi, aga telefon ei vastanud.“ Kõne katkes ootamatult. Õhtul tunnistaja helistas kannatanule uuesti ja kannatanu ütles, et naaber haaras tal käest kinni ning käsi valutab. Tunnistaja tegi ettepaneku, et ta sõidaks traumapunkti. Seega kinnitavad tunnistaja Xxx ütlused, et kannatanul oli 2012 veebruari lõpus meesterahvaga konflikt samal ajal kui tunnistaja ja kannatanu telefonitsi rääkisid ning kannatanu teatas talle vahetult, et see meesterahvas on tema naaber. Tunnistaja ütlused kinnitavad ka seda, et telefoni kõne katkes ootamatult st ilma et kannatanu oleks talle öelnud, et lõpetab kõne. Asjaolu, et konflikti algul rääkis kannatanu telefoniga, on kinnitanud ka süüdistatav. Ka tunnistaja Xxx Xxx väitis, et 29.02.2012 peale tööd oli kannatanu ja süüdistatava vahel konflikt ning ta nägi seda suures osas pealt. Sarnaseid konflikte on tunnistaja sõnul nende vahel ennegi olnud. Kuigi tunnistaja sõnul mäletab ta täpselt, et üks konfliktidest oli 29.02.2012, on kohtu hinnangul põhjust tema ütlustes kahelda. Nimelt nii kannatanu kui ka tunnistaja Xxx ütlused kinnitavad, et konflikt toimus umbes kella 15.30 ajal. Tunnistaja Xxx sõnul oli konflikti toimumise ajal väljas juba pime. On üldteada asjaolu, et veebruari lõpus loojub päike kella 17.45 paiku ning seega ei saanud tunnistaja poolt pimedal ajal nähtud konflikti puhul olla tegemist selle konfliktiga, mis toimus 29.02.2012 kella 15.30 ajal. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kannatanu ja süüdistatava vahel on korduvalt olnud maja trepikojas konflikte ning tunnistaja on neid oma sõnul ka korduvalt näinud, siis ei saa välistada, et tema poolt kirjeldatud sündmuse näol on tegemist mõne teise konfliktiga, mitte süüdistuse esemeks oleva sündmusega. Seda enam, et kumbki konflikti osapool on öelnud, et nad ei näinud Xxxt sel ajal trepikojas, kuigi tunnistaja oma sõnul avas ukse ja väljus natuke üle läve. Kuivõrd konflikt leidis aset esimese ja teise korruse vahel oleval trepimademel ning tunnistaja korter on esimesel korrusel ning korteri uks avaneb kõnealuse trepimademe poole, siis pidanuks süüdistatav või kannatanu suure tõenäosusega nägema, et tunnistaja on ukse lävel. Eelnevast lähtuvalt jätab kohus tunnistaja Xxx ütlused tõendite kogumist välja, kuna kohtul puudub veendumus nende usaldusväärsuses. Süüdistatav Igor Valašas andis kohtus ütlusi „Nägin, et Jelena tuleb koju ja ootasin teda trepimademel. Otsustasin rääkida sellest, et koerad hauguvad. Juttu sellest ei tulnud välja, ta hoidis telefoni käes. Ta rääkis mingisuguse Ljaljaga ja talle ütles, et „see on minu ebaadekvaatne naaber“. Vanaema (tänane tunnistaja), kes tuli alla, ütles „Xxx vaata busside sõidugraafikut“. Mina läksin pärast seda alla ja tema läks oma koju.“ Süüdistatav ütles, et jutt oli 2-3 minutit, kuna Xxx ei tahtnud rääkida, tahtis mööda minna, süüdistatav ei andnud teed. Ta ei kasutanud vägivalda Xxxi suhtes. 29.
10. jutu käigus süüdistatav seisis trepimademel esimese ja teise korruse vahel. Kannatanu ignoreeris seda juttu, tahtis seda vältida ja tahtis koju minna, aga süüdistatav püüdis takistada teda, kuigi see ei olnud ilus. Konflikti ajal nägi ta naabritest Xxxt. Xxx vist ka avas ukse, ei mäleta. Vestlus tema ja Xxxi vahel toimus 2-3 minutit ja ta ei näinud Xxxt. Kui toimus konflikt, siis ei pööranud ta tähelepanu, kas naabril on uks avatud või mitte. Samuti süüdistatav ütles, et esialgu oli kannatanul kõrva juures telefon ja pärast ta lasi käe alla ning mingit füüsilist kontakti kannatanuga temal ei olnud. 4 1-12-12168 Kohtu küsimustele vastas süüdistatav, et see ei olnud ainuke vestlus, mis toimus kannatanuga trepikojas, kuni 29.02 oli veel 2-3 ja need toimusid detsembris
11. Süüdistatav ütles, et kui hakkas rääkima Jelenaga, siis 1 minut möödus ja ta nägi tunnistaja Xxxt. See oli teisel korrusel. Ta tuli kolmandalt korruselt alla teisele korrusele. Ta nägi neid, et nad seisid Jelenaga ja ütles Jelenale „vaata bussi sõidugraafikut“. Pärast seda süüdistatav läks alla, kannatanu läks üles. Süüdistatav ütles, et nende varasemaid vestlusi oli näinud nii Xxx kui Xxx ning veel naabrid korterist nr
12. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt haakuvad need sündmuste käigu osas täielikult kannatanu ütlustega va osas mis puudutab süüdistatava poolt vägivalla kasutamist st kannatanu vasaku käe randmest haaramist ja seeläbi kannatanule valu tekitamist. Kohtu hinnangul on aga kannatanu ja tunnistaja Xxx ütlustega lükatud ümber süüdistatava väide, et ta ei kasutanud kannatanu suhtes vägivalda. Tunnistaja on öelnud selgesõnaliselt, et ta nägi kuidas süüdistatav hoidis kannatanul käest kinni ning kannatanu karjus, et valus on. Neis tunnistaja ütlustes puudub alus kahelda. Kannatanu versiooni paikapidavust kinnitavad kaudselt ka Xxx ütlused, millest nähtub, et kannatanu ja süüdistatava vahel tekkinud konflikti tõttu katkes ootamatult tema ja kannatanu vaheline telefonikõne. Kui tekkinud konflikt oleks olnud üksnes sõnavahetus, siis poleks telefonikõne ilmselt katkenud, üksnes vestlus kannatanuga oleks olnud häiritud. Kuna aga tunnistaja sõnul telefonikõne katkes, siis on põhjust eeldada, et vastab tõele kannatanu väide, mille kohaselt kukkus tal käes olnud telefon maha, kuna süüdistatav haaras tal käest kinni ja hakkas kätt alla suruma. Samuti ei saa jätta tähelepanuta, et süüdistatav oli ilmselgelt kannatanu suhtes negatiivselt meelestatud ning asjaolu, et ta oli valmis kasutama ka füüsilist jõudu, kinnitab kaudselt ka süüdistatava enda väide, et ta takistas kannatanul trepist üles minna. St tegemist oli kannatanu liikumise füüsilise takistamisega. Kuivõrd on tuvastatud, et kannatanu rääkis sel ajal telefoniga ning samas süüdistatav soovis ise kannatanuga tekkinud probleemidest rääkida, kuid kannatanu ignoreeris teda, siis taolises situatsioonis on igati loogiline kannatanu versioon, et süüdistatav haaras tal käest, milles tal oli telefon, ning surus käe eemale. Taolisel viisil väärkohtlemise aset leidmist kinnitab kaudse tõendina ka SA Narva Haigla tõend, millest nähtub, et Xxxpöördus 01.03.2012 erakorralise meditsiini kliiniku osakonda, kus tal oli diagnoositud randme distorsioon ja distensioon. Seega on tuvastatud, et kannatanul oli järgmisel päeval diagnoositud randme vigastus. Asjaolu, et kannatanu oli juba 29.02.2012 õhtul kurtnud tunnistaja Xxxle telefonitsi, et tal on randmes valud, kinnitab, et vigastus oli olemas juba 29.02.
13. Kriminaalasjas puuduvad igasugused andmed, et kannatanu võis kõnealuse vigastuse saada mõnel muul viisil kui ta seda ülekuulamisel kirjeldanud on. Kõike eelnevat kokku võttes on kohtu hinnangul tuvastatud, et kannatanul olid 29.02.2012 randmes valud ning järgmisel päeval diagnoositi tal randme venitus. Samuti on tõendamist leidnud, et venitus oli põhjustatud süüdistatava poolt 29.02.2012 kella 15.30 paiku Narvas, Rakvere 34 asuva maja trepikojas toimunud konflikti käigus, kus süüdistatav haaras kannatanu käe randmest ning surus seda alla. Süüdistatava tegevuse tõttu tundis kannatanu valu, mida kinnitavad nii kannatanu enda ütlused kui ta tunnistaja Xxx, kes kuulis kui kannatanu ütles süüdistatavale, et tal on valus. Taolisel viisil kannatanu suhtes füüsilise jõu kasutamisega pani süüdistatav toime valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise KarS § 121 mõttes. Arvestades situatsiooni, mille käigus kehaline väärkohtlemine aset leidis, ei saanud see kuidagi toimuda ettevaatamatusest. Haarates jõuga kinni kannatanu käest ning seda alla 5 1-12-12168 surudes, sai süüdistatav väga hästi aru, et ta põhjustab sellise tegevusega kannatanule valu. Seega on kõnealune tegu pandud toime vähemalt otsese tahtlusega. Ülaltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et Igor Valašasi käitumises on tuvastatud KarS § 121 tunnuste esinemine so valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine, mis oli toime pandud otsese tahtlusega.
14. Karistus KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Igor Valašasi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et Igor Valašasi varasemad karistused on kustunud. Karistuse liigi ja määra valimisel arvestab kohus toimepandud teo tehiolusid, eelkõige asjaolusid, et tegemist oli vägivalla abil naabrite vahelise tüli lahendamisega ning sealjuures füüsilise jõu kasutamisega endast oluliselt nõrgemal positsioonil oleva isiku suhtes. Neil asjaoludel leiab kohus, et nii eri- kui üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on välistatud rahalise karistuse kui kergemaliigilise karistuse mõistmine. Arvestades toimepandud teo raskust ja tagajärgi etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on pigem lähedane minimaalsele. Seetõttu peab kohus põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 2-kuulist vangistust. Kuivõrd süüdistataval puuduvad kehtivad karistused, siis peab kohus võimalikuks kohaldada KarS § 73 lg-s 1 ja 3 sätestatud ning jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et süüdistatav ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
15. Kohtukulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuluks on käesolevas kriminaalasjas sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele sundraha summas 480 eurot. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 311, 313,
16. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 6