TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1234 Otsuse kuupäev 30.11.2012 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.V.i (V.) kaebus Tartu Vangla 16.05.2012 käskkirja nr 6-2/823 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 13.11.2012, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta A.V. kaebus haldusasjas 3-12-1234 rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 31.12.
- Asjaolud ja menetluse käik A.V. on esitanud Tartu Halduskohtule 14.06.2012 kaebuse Tartu Vangla vastu, milles taotleb tühistada Tartu Vangla käskkiri 16.05.2012 nr 6-2/823 „Distsiplinaarkaristuse määramine“. Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku peaspetsialist-üksuse juhi ülesannetes 16.05.2012 käskkirjaga nr. 6-2/823 „Distsiplinaarkaristuse määramine“ on kinnipeetav A.V. karistatud pikaajalise kokkusaamise keelamisega selle eest, et kaebaja 25.04.2012 kella 22.03 ajal suhtles valvuriga ebaviisakalt ja kasutas ebatsensuurset väljendit ning rikkus sellega Tartu Vangla kodukorra p 7.1.3 nõudeid, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud olema vangla teenistujate, teiste kinnipeetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakas ja samuti p 7.2.3 nõudeid, mille kohaselt on kinnipeetaval teiste isikutega suhtlemisel keelatud kasutada ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid. Distsiplinaarmenetluse algatamise ajendiks oli valvur Meelis Käämeri ettekanne nr. 1413/25.04.2012, milles on fikseeritud, et 25.04.2012 kella 22.03 ajal palus elukambris nr. 161 kinnipeetav R.M. valuvaigistit. Ravimi väljastamiseks pani valvur M.Käämer elukambris tule põlema, et veenduda kas tema sisenemine kambrisse on ohutu. Toimingu ajal hakkas samas kambris olev kinnipeetav A. V. karjuma kasutades suheldes valvuriga sinavormi ja öeldes, et kes sul lubas öörahu ajal tuld põlema panna ja kolistada. A. V. väljendus ebatsensuurselt ning käskis valvuril tuli ära kustutada ja kaduda. Valvur Meelis Käämer tundis end solvatuna ning mõne minuti möödudes andis valvur kinnipeetav A. V. blanketi seletuse kirjutamiseks. Kaebaja on esitanud vaide 16.05.2012 käskkirja nr 6-2/823 kehtetuks tunnistamiseks, vaideotsusega 04.06.2012 nr 1-11/215-1 on jäetud vaie rahuldamata. Kaebaja taotlused ja põhjendused Kaebaja on seisukohal, et teda on karistatud distsiplinaarkorras õigusvastaselt ning teda on alusetult süüdistatud. Kaebaja on seisukohal, et distsiplinaarmenetluse käigus on rikutud uurimiskohustust ning uurimispõhimõtteid ning menetlust ei ole õigesti teostatud. Kaebaja väitel ei saa ta olla süüdi selles, et 25.04.2012 kella 22.03 ajal , mil valvur tõi kaebaja kambrikaaslasele hambavalu leevendamiseks valuvaigistit, lülitas öörahu ajal kambris sisse suure laetule, avas kambriukse ja sisenes kambrisse, et ravim üle anda. Kaebaja on palunud põhjendada asja menetlejal, et selgitataks välja valvuri kambrisse sisenemise vajalikkust öörahu ajal. Kaebaja märgib, et kui valvur oleks tableti andmist teostanud toiduluugi kaudu, poleks ta üles ärganud. Kaebaja märgib, et ta ei suhelnud valvuriga ebaviisakalt ja ei kasutanud ebatsensuurseid väljendeid, kaebaja väitel palus ta valvurit kahel korral, et valvur kustutaks laetule, kuid valvur eiras kaebaja palveid. Kaebuse täienduses märgib kaebaja, et distsiplinaarmenetlust läbi viinud ametiisik polnud kaebaja suhtes erapooletu. Kuna kaebaja kõik probleemid on olnud seotud väidetavalt valvur M. Käämeriga , kellega seonduvalt on kaebaja kohta tehtud ettekandeid ka varem, leiab kaebaja, et M. Käämer oli isiklikult huvitatud distsiplinaarmenetluse tulemustest. Samuti on ainult antud isik nõudnud kaebajalt tableti manustamise järel kontrollimiseks suu avamist. Kaebaja märgib, et temale ei ole allkirja vastu tutvustatud peale 17.02.2011 Tartu Vanglasse saabumist vangistust reguleerivaid õigusakte. Kaebaja tõstatab küsimuse, kas teda saab sellisel juhul karistada, kui temale neid õigusakte allkirja vastu tutvustatud ei ole. Kaebaja taotleb tühistada Tartu Vangla 16.05.2012 käskkiri nr. 6-2/
- Vastustaja seisukohad ja taotlused Tartu Vangla taotleb jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja märgib, et kaebaja distsipliinirikkumine on kinnitust leidnud valvur Meelis Käämeri 25.04.2012 ettekandega, milles M. Käämer selgitab, et kui ta sisenes 25.04.2012 kell 22.03 A. V. ning R.M. kambrisse, et R. M. valuvaigistit anda, karjus kaebaja valvur M. Käämeri peale ning kasutas seejuures ebatsensuurset väljendit. Vastustaja möönab, et tõsi on see, et sealhulgas soovis A. V. ka tule kustutamist. (Vastavad kasutatud väljendid on toodud ettekandes nr 1413 – tl 14) Distsiplinaarmenetluse protokollis on menetleja põhjendanud, miks tema peab M. Käämeri ütlusi usaldusväärsemateks ning leidnud, et nimetatud tõenditega on kaebaja rikkumine tõendatud. Distsiplinaarmenetluse käigus on kaebajale antud võimalus selgituste andmiseks ning kinnipeetav A. V. on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, selgitades talle tema õigusi ja kohustusi ning pakkus selgituste andmise võimalust. A. V. soovis ettekande sisuga tutvuda ning selgituste vormistamiseks aega võtta, mistõttu võeti menetleja poolt A. V. selgitused vastu 27.04.
- 2 Menetleja pidas valvur M. Käämeri ettekannet usaldusväärsemaks kaebaja ütlustest ja kaebaja kambrikaaslase R. M. seletusest. Vastustaja märgib, et valvur M. Käämeri sisenemine kambrisse R. M. valuvaigisti andmiseks oli õiguspärane ning möödapääsmatu oma ülesannete täitmisel. Isegi aga juhul, kui vanglaametnik oleks käitunud õigusvastaselt, ei oleks see õigustanud A. V. käitumist, kuna isiku une lühiajaline häirimine ei ole niisugune rünne õigushüvede vastu, mille puhul oleks mõeldav kõnelda hädakaitsest või hädaseisundist. Kohtu seisukohad ja põhjendused Kohus, tutvunud kõigi asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku peaspetsialist-üksuse juhi ülesannetes Natalia Haljaste 16.05.2012 käskkirjaga nr 6-2/823 karistati kaebajat pikaajalise kokkusaamise keelamisega Tartu Vangla kodukorra p 7.1.3 ja 7.2.3 nõuete süülise rikkumise eest. Kaebaja rikkumine seisnes selles, et 25.04.2012 kella 22.03 ajal suhtles kaebaja valvur M. Käämeriga ebaviisakalt ja kasutas ebatsensuurset väljendit. A.V. esitas käskkirja vaidlustamiseks vaide, kuna leidis, et distsiplinaarmenetluse käigus on rikutud uurimispõhimõtet ning menetleja ei olnud erapooletu. Tartu Vangla 04.06.2012 vaideotsusega nr 1-11/215-1 jäeti esitatud vaie rahuldamata, kuna vaides toodud väited ei leidnud kinnitust ning vaidemenetluse käigus uurimispõhimõtte rikkumist ei tuvastatud. Samuti ei ole rikutud erapooletuse põhimõtet ning taandamiskohustus pole kinnitust leidnud. Kaebaja on leidnud, et distsiplinaarmenetluse käigus ei ole arvestatud tema selgitusi, samuti on osutunud valedeks ettekande esitaja väited tunnistajate olemasolu kohta. Kohus, tutvunud asja materjalidega leiab, et distsiplinaarmenetluse käigus on kaebajale antud võimalus selgituste andmiseks, kuid kaebaja on viivitanud selgituste andmisega. 27.04.2012 selgitustes eitab kaebaja toime pandud rikkumist, samas aga leiab, et hoopis tema õigusi on valvur M. Käämeri poolt rikutud. Asja materjalide kohaselt on valvur Meelis Käämer sisenenud 25.04.2012 kella 22.03 ajal A.V.i ja R.M. kambrisse nr 161, et R. M. eelneval palvel temale valuvaigistit anda, sest R. M. valutas hammas. Enne kambrisse sisenemist pani valvur M. Käämer elukambris laetule põlema, et veenduda kas tema sisenemine elukambrisse on ohutu. Toimingu ajal hakkas kinnipeetav A. V. karjuma, kasutas ebatsensuurseid väljendeid ja kamandavat tooni ning käskis valvuril tule ära kustutada ja lahkuda. Valvur M. Käämer tundis end kinnipeetava A. V. sellisest käitumisest solvatuna, samuti häiris A. V. käitumine valvuril järelevalve toiminguid. Vangla on märkinud, et inspektor-kontaktisiku Mart Vigla koostatud distsiplinaarmenetluse protokollis ning selle lisas on põhjalikult selgitatud, miks tuleb vaidlusaluse faktiküsimuse osas pidada M. Käämeri seletusi usaldusväärsemateks kui A. V. ja R. M. seletust. Eelkõige on oluline arvestada, et R. M. elas ühes elukambris A. V. pärast kõnealust intsidenti ning seletuse esitamise hetkeks oli A. V. juba tutvunud ka distsiplinaarmenetluse protokolliga, mistõttu tuleb pidada tõenäoliseks, et R. M. esitas seletuse, mille ainsaks eesmärgiks oli A. V. olukorda distsiplinaarmenetluses parandada. Distsiplinaarmenetluse alustamisest sai kaebaja teada hiljemalt 26.04.2012, mil talle esitati sellekohane teatis, kusjuures selles oli kirjas ka asjaolu, et kinnipeetav kasutas ebatsensuurset väljendit. Seega oleks ka tema 3 kambrikaaslasel olnud kahtlemata aega anda omapoolne selgitus alusetu süüdistuse kohta enne distsiplinaarmenetluse protokolli koostamist. Hilisemas seletuskirjas väidab kinnipeetav R. M., et temalt küsiti seletuskirja koostamise kohta üldiselt, mitte kinnipeetav A. V.i ja valvur M. Käämeri vahelise suhtluse osas. Arvestades asjaolu, et inspektor-kontaktisik M. Vigla ja kinnipeetav R. M. vestlesid 25.04.2012 sündmustest, ei ole usutav, et R. M. ei saanud aru, mille kohta talt seletuskirja küsiti. Seega diskrediteerib niisuguse väite esitamine ka ülejäänud seletuskirja. Vangla on märkinud, et tõendite hindamisel saab arvestada ka seda, milline võib olla kellegi motiveeritus vääraid faktiväiteid esitada. Kinnipeetav A. V. on ilmselgelt huvitatud distsiplinaarkaristusest pääsemisest, samas kui valvur M. Käämeril puudub teadaolevalt igasugune motivatsioon vaidlusaluste sündmuste kohta valeandmeid esitada. Kaebaja kordab ka kaebuse täpsustuses jätkuvalt etteheiteid ühe tunnistaja teistele eelistamise kohta. Selle põhjusi on Tartu Vangla ammendavalt selgitanud distsiplinaarmenetluse protokollis ja selle lisas ning samuti vastuses kaebusele. Kaebaja esitab ka küsimuse, kuidas saab teda karistada, kui talle ei ole vangistust reguleerivaid õigusakte allkirja vastu tutvustatud. Vangla möönab, et kinnipeetav A. V. isiklikus toimikus ei ole andmeid selle kohta, et pärast 17.02.2011 , mil A. V. viimati Tartu Vanglasse saabus, oleks talle vangistust reguleerivaid õigusakte allkirja vastu tutvustatud. Vangla on märkinud, et käesolev vangistus algas A. V. 14.10.
- Selle vangistuse jooksul on kaebaja korduvalt viibinud Tartu Vanglas ka enne 17.02.2011 ning enamiku ülejäänud ajast Viru Vanglas. Seetõttu ei saanud talle olla teadmata, et vanglas on keelatud vanglateenistuse ametnikega suheldes ebaviisakas käitumine ning solvavate ja ebatsensuursete väljendite kasutamine. Niisugused reeglid kehtivad üldjuhul igas vanglas sõltumata sellest, et nende sõnastus võib kohati mõnevõrra erineda. Kaebaja on esitanud asja materjalide juurde Tartu Vangla vastuse (08.08.2012 nr. 2-3/21081), milles märgitakse, et valvuril ei ole kohustust siseneda tablettide jagamisel kambrisse. Kohus nõustub vanglaga siinjuures, et kui valvuril ei ole kohustust siseneda ravimite jagamiseks kambrisse, siis see ei tähenda, et tal puudub selleks õigus. Samas on vanglaametnikul vajalik veenduda, et kinnipeetav, kellele manustamiseks tablett antakse, selle ka ära manustab, et tabletti ei kasutata hiljem muuks otstarbeks. Kaebaja väide, et teised vanglaametnikud on andnud tabletti läbi toiduluugi ning seda oleks võinud teha ka valvur M. Käämer, ei oma antud asjas tähtsust, kuna kohus ei aruta käesolevas asjas vanglaametniku , vaid kaebaja käitumist. Vangistusseaduse § 63 lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirja või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusi, mille p 2 kohaselt on üheks kergemaliigiliseks karistuseks ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine. Tartu Vangla kodukorra p 7.1.3 kohustab kinnipeetavat olema vangla teenistujatega, teiste kinnipeetavatega ja vanglat külastavate isikutega viisakas ning kodukorra p 7.2.3 kohaselt on kinnipeetaval keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni. Distsiplinaarmenetluse protokollis on menetleja põhjendanud, miks tema peab M. Käämeri ütlusi usaldusväärsemateks kui kaebaja seletust ning leidnud, et kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud. Kaebaja on õigesti tunnistatud süüdi Tartu Vangla kodukord p. 7.1.3 ja 7.2.3 sätete rikkumises. 4 Kohus on seisukohal, et vangla on kogunud piisavalt tõendusmaterjali ning püüdnud välja selgitada tähtsust omavaid asjaolusid. Kaebaja on saanud anda omapoolseid selgitusi ning menetluse käigus on kaalutud kõiki asjaolusid. Samuti on distsiplinaarmenetluse määramisel arvestatud asjaolu, et kaebajat on viimase poole aasta jooksul distsiplinaarkorras kolmel korral noomitud ning 09.02.2012 on teda distsiplinaarkorras karistatud ühe lühiajalise kokkusaamise keelamisega. Seega on peetud proportsionaalseks kohaldada kaebajale distsiplinaarkaristusena pikaajalise kokkusaamise keelamine, mis jätab kinnipeetavale võimaluse teha juhtunust õigeid järeldusi ning parandada oma käitumist edasiste distsipliinirikkumiste vältimiseks. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg
- Kohtunik Mare Priks 5