) § 76 lg-te 1 ja 3, § 8 lg 2, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist
lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel 0,1% päevas tasumata summalt kokku summas 2878.32 eurot ning
lg 1 p 3 alusel võlgnikupoolse kohustuse rikkumisega tekkinud kahju 1143.05 eurot. 01.04.2013 on hageja esitanud taotluse viivise suurendamiseks, nõudes kostjalt viivist 29.03.2013 seisuga täiendavalt 332.56 eurot ja TsMS § 367 alusel alates 29.03.2013 määraga 0,022% päevas iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni (tl 65-66). Kostja seisukoht (tl 54-57; 88-89) Kostja tunnistab tema vastu esitatud nõuet põhivõla osas, samas viivisenõuet ja kahju hüvitamise nõuet kostja ei tunnista. Kostja leiab, et hageja poolt viivisenõude esitamine on hea usu põhimõtete vastane. Kostja seisukohalt oleks pidanud hageja kostjat teavitama, et arve tähtaegsel mittetasumisel kohaldab hageja viiivist ning esitama vastavad viivisearved, kuid hageja seda ei teinud. Kostja on olnud valmis vaidlust kompromissiga lahendama, kuid hageja on siiski esitanud põhjendamatu kahju nõude. Kui kohus siiski leiab, et viivisenõue on põhjendatud, palub kostja seda lähtudes
lg-st 8 ja §-st 162 vähendada, sest viivisenõue on põhjendamatult suur, moodustades põhinõudest üle poole. Kui hinnata võlgniku ja võlausaldaja huve ning võrrelda viivise suurust nõude suurusega, siis vastavas summas viivis ei kanna enam eeldatavat kahju väljendavat iseloomu. Viidatud on ka Riigikohtu seisukohale selle kohta, et viivise alandamise põhjuseks võib olla see, et viivisenõue või arve jäeti esitamata mõistliku aja jooksul. Käesoleval juhul on hageja esitanud viivisenõude alles kohtumenetluses. Ka leiab kostja, et kahju hüvitamise nõude näol on tegemist hageja poolt inkassofirma kaasamise kuludega, kuid see ei ole vajalik ega põhjendatud kulu. Pealegi ei selgu, millist teenust otseselt vastav firma on hagejale osutanud Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused 1. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel on sõlmitud võlaõiguslik ostu-müügileping, mille järgi pidi kostja tasuma hagejale kauba eest pärast esialgse ettemaksu tasumist veel 4141.47 eurot tasumise tähtajaga 08.01.2011 (tl 34-35). Kostja ei ole hageja nõuet põhivõlgnevuse osas ka vaidlustanud. Võlaõigusseaduse (
) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 kolmanda lause kohaselt lepinguga ettenähtud määras.
lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Viimatinimetatu sätte lg 1 kohaselt võib viivist vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Selleks, et nõuda viivise vähendamist, peab olema see ebamõistlikult suur ning kuna kostja on taotlenud viivise vähendamist, on tema kohustus tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne. Antud juhul moodustab viivis põhinõudest küll rohkem kui poole, kuid kostja viivise suuruse ebaproportsionaalsust võrreldes põhinõudega tõendanud ei ole. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis annaksid vastavalt
§-s 162 sätestatule nõuda viivise vähendamist. Puuduvad ka tõendid, et kostja oleks pärast vastava nõude esitamist reaalselt midagi ette võtnud hagejaga kompromissilepingu sõlmimiseks ja viivise võimalikuks vähendamiseks. Eeltoodust lähtudes on hageja poolt nõutud viivis seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle vähendamiseks. 3.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist.
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on põhjendatud nõue ka viivise suurendamiseks. Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust, oli hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. 4.
lg 1 p 3 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kahju hüvitamist.
lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 3 alusel on hüvitatavateks kuludeks ka mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Ka
Hageja poolt nõutud kulutuse näol on tegemist lisakulutustega, mis on tekkinud seoses sellega, et hageja pöördus võlgnevuse sissenõudmiseks OÜ Incure Inkasso Agentuuri poole, mille kinnituseks on maksekäsu kiirmenetluse toimiku materjalid (tl 4-17) koos arvega kulutuste tasumise kohta (tl 36). Kohus nõustub hagejaga, et nõutud kulutuste näol ei ole tegemist õigusabikulutustega ning kulutusi poleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse nõuetekohaselt täitnud. Seega on ka nimetatud kulutused põhjendatud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 3 Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.13 otsusega nr 2-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.