Obsah (5)

§ 31§ 9§ 14§ 15§ 8

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi (number ja menetlus) Hagi ese Hagi hind Kohtukoosseis Menetlusstaadium Hageja Hageja esindaja Kostja I Kostja I e

alusel makstud hüvitis summas 6630 eurot.

1. Jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda.
2. Maie Närvänenile antud riigi õigusabi kulud tuleb jätta riigi kanda. Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele 5.Selgitada: 5.1 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 5.2 TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 5.3 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 5.4 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja põhjendused Hagiavalduse kohaselt 07.05.
3. a jõustunud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 29.04.2008.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-08-2576 mõisteti kostjad süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver Villu Gents suri. Kuriteo ohvri ülalpeetav Tiiu Gents esitas Lõuna Pensioniametile 18.12.
4. a ohvriabi seaduse (edaspidi

) alusel taotluse riikliku hüvitise määramiseks.

§ 31

alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Hageja õigus esitada regressnõue kahju tekitaja vastu tuleneb

§-st 31 lg 1 esimesest lausest ehk õigus pärast hüvitise saajale makstud hüvitist nõudeõigus pöörata kahjutekitaja vastu väljamakstud hüvitise tagasisaamiseks. Hageja nõue ei ole kujunenud VÕS § 173 lg 2 ega § 171 mõttes, millele kostja I viitab.

§ 9

lg 3 p 1 järgi on õigus saada hüvitist vägivallakuriteo ohvri ülalpeetaval, kes on nimetatud riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-s 20.

§ 14

sätestab, et vägivallakuriteo tagajärjel hukkunud ohvri ülalpeetavale makstakse hüvitist sama seaduse § 11 alusel arvutatud ohvri eelnevast tulust ühe ülalpeetava puhul 75%. Eesti Vabariik on kuriteoohvri ülalpeetavale maksnud riiklikku hüvitist ning

§ 31

lg 1 alusel läheb pärast käesoleva seaduse alusel hüvitise maksmist hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Seisuga 10.08.2012 on hüvitise piirmäär täitunud ja väljamaksed Tiiu Gentsile lõpetatud.

§ 15

alusel makstakse ohvri ülapeetavale hüvitist kuni 9590 euro täitumiseni perioodiliste maksetena. Tulenevalt VÕS § 1043 järgi peab kostja kui õigusvastaselt kahju tekitanud isik hagejale kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kostjatel on ühine vastutus tekitatud kahju eest ning VÕS § 137 mõttes on kostjad tegutsenud kahju tekitamisega ühiselt ning seda ka juhul, kui nende teod ei toimunud samaaegselt, kuid lõppastmena tõid nende tegevus kaasa sama kahju tekkimise. Kostjad on süüdi tunnistatud kriminaalasjas nr 1-08-2576, seega ei vaja nende süü antud tsiviilasjas tõendamist. Kostjate põhjendused Kostja I leiab, et hagi on alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Hageja poolt hagi õigusliku alusena viidatud

§ 31

lg 1 sätestab, et pärast käesoleva seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Tagasinõutav summa ei või olla suurem tsiviilhagiga rahuldatud summast. Käesolevas asjas on hagi lisana esitatud Tartu Maakohtu 29. aprilli 2008. a otsus kriminaalasjas nr 1-08-2576. Nimetatud otsuse kohaselt viidatud kriminaalasjas tsiviilhagi ei esitatud. Seega on täitmata

§ 31

lg 1 sätestatud eeldus, mille kohaselt regressinõude saab riik esitada üksnes ulatuses, milles on kriminaalasjas kuriteoga tekitatud kahju süüdlastelt välja mõistetud. Lisaks sellele on kostja I osas täitmata ka muud regressinõude eeldused. Regressi korras kahju hüvitamise nõude osas kehtib tsiviilõiguses põhimõte, et nõude maksma panekuks tuleb hagejal tõendada ka regressi korras esitatava kahju hüvitamise nõude eeldused. Hageja ei ole märkinud, milles antud juhtumil kahju tekitamine seisneb ning missugusel õiguslikul alusel saaks kannatanud ning regressi korras riigil kahjunõue kostja I vastu eksisteerida. Hagi materjalide pinnalt võib aga eeldada, et antud juhul võib kahju, mille hüvitamist riik regressi korras nõuab algpõhjuseks olla Villu Gentsil surma põhjustamine ning see läbi Tiiu Gentsi jaoks toitja kaotus. Kuivõrd kostja I ei ole pannud toime ühtki seesugust tegu, mis saanuks Villu Gentsi surma põhjustada, siis ei saa kostja I olla vastutav ka seesuguse surma põhjustamisega kaasnevate kahjude eest. Niisiis puudub antud juhul kostja I puhul kostjale I etteheidetav rikkumine, mis on kahjunõude esitamise olulisimaks eelduseks. Arusaamatu on ka hageja nõude ulatus. Hageja ei 2 ole oma nõude ulatust hagis millegagi põhistanud ega selgitanud. Seega on antud juhtumil tõendamata nõude eeldusena ka kahju suurus. Ebaõiged on hageja väited nagu oleks Maie Närvänen (kostja I) pannud toime või olnud kaasosaline Villu Gentsi surma põhjustanud vägivallateos. Maie Närväneni ei ole ka osavõtjana (KarS § 22) süüdi mõistetud § 121 järgi kvalifitseeritavas teos. Teod, mille kostja I toime pani, s.o KarS § 148 (laibarüvetamine) ja Kars § 199 lg 2 p 5 ja 7 (vargus) järgi kvalifitseeritavad teod, ei saanud aga kuidagi Villu Gentsi surma põhjustada. Ka vargus ei ole tegu, millega saaks isiku surma põhjustada. Järelikult on täielikult väär ning õiguslikult asjakohatu ka hageja argumentatsioon kostjate ühise vastutuse kohta seonduvalt Villu Gentsi surmaga. Oma nõude õiguslikku alust ei ole hageja selgelt välja toonud ega oma nõuet ei õiguslikult ega faktiliselt põhistanud. Kostja I jääb erinevalt hagejast seisukohale, et

§ 31lg 1 ei saa olla iseseisvaks nõude õiguslikuks aluseks.

Ebaõige on ka hageja väide, et kuivõrd kostjad on süüdi mõistetud kriminaalasjas nr 1-08-2576, siis ei vaja nende süü tõendamist. Tsiviilkohtumenetluses kehtib tõendite igakülgse ja vaba hindamise põhimõte ning ühelgi tõendil (s.h kriminaalasjas tehtud kohtuotsusel) ei ole kohtu jaoks ette määratud jõud. Seega ei saa kriminaalasjas tuvastatud süüd kuidagi laiendada tsiviilasjale. Ka on tsiviilõiguslik ka kriminaalõiguslik süü mõiste täiesti erinevad kategooriad, mida ei saa omavahel segamini ajada. Kostja II ei ole kohtule hagi kohta vastanud. Ta on esitanud kohtule avalduse, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohtu põhjendused

1. Poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele TsMS § 403 lg 1). Pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus on määrusega andnud pooltele võimaluse esitada kirjalikus menetluses avaldusi ja dokumente ning teinud pooltele teatavaks otsuse avalikult teatavakstegemise aja.
2. Hagi juurde lisatud Sotsiaalkindlustuse Ameti otsuse nr 00089K 05.märts 2008 järgi Lõuna Politseiprefektuuri kriminaalosakonna Viljandi kriminaaltalituse komissari Lea Lemmingu poolt 13.12.2007 koostatud tõendi järgi tuvastati jälitusmenetluse käigus, et Villu Gents viibis 10.08.2007 Rauno Närväneni elukohas. Meestel tekkis sõnavahetus ja Rauno Närvänen lõi Villu Gentsi rusika ja luuvarrega. Rauno Närvänen mattis Villu Gentsi surnukeha enda elukohas asuvasse kõrvalhoonesse. Lõuna politseiprefektuuri poolt alustati kriminaalmenetlust KarS § 113 järgi ( inimese tapmine ).
3. Samas otsuses on märgitud, et

§ 8

alusel mõistetakse vägivallateona otseselt isiku elu vastu toimepandud kriminaalkorras karistatavat tegu, mille tagajärg on kannatanu surm. Otsusega on määratud Villu Gentsi ülalpeetavale Tiiu Gentsile kuriteoohvri riiklik hüvitis.

1. Hagiavalduse kohaselt Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 29.04.2008.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-08-2576 mõisteti kostjad süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver Villu Gents suri.
2. Tõendina kohtule esitatud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 29.04.2008.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-08-2576 mõisteti Rauno Närvänen süüdi KarS § 121 ja § 148 järgi, Maie Närvänen KarS § 148, § 199 lg 2 p 5, 7 järgi. 3
3. Sotsiaalkindlustuse ameti otsus nr 00089K hüvitise välja maksmiseks

sätete alusel on tehtud 05.03.

1. Otsuses on märgitud, et kriminaalmenetlust alustati KarS § 113 järgi. Seega kohus leiab, et nimetatud otsus on tehtud kahtlustuse järgi, kui kohus ei olnud veel kriminaalasjas otsust teinud. Kohtuotsuse sissejuhatuses on märgitud, et Rauno Närvänenile on esitatud süüdistus § 121, § 148 järgi ja Maie Närvänenile on esitatud süüdistus § 148, § 199 lg 2 p 5, 7 järgi. Kohtuotsus on tehtud 29.04.2008 ja kostjad süüdi mõistetud hoopis teiste sätete järgi, mitte KarS § 113 järgi. Kohtuotsusest nähtuvalt ei ole Rauno Närvänenile ja Maie Närvänenile üldse esitatud süüdistust KarS § 113 järgi. Seega ei ole õige hagiavalduses esitatud väide, et kostjad mõisteti süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver Villu Gents suri.
2. Kohus leiab, et hagi rahuldamise aluseks ei saa olla kohtuotsus, mille järgi kostjad süüdi mõisteti. Kostjad ei ole süüdi mõistetud Villu Gentsi surma põhjustamises, samuti ei tulene kohtuotsusest, et Villu Gents suri Rauno Närväneni poolt toime pandud vägivalla tagajärjel. Rauno Närvänen on süüdi mõistetud KarS § 121 järgi. KarS § 121 järgi järgneb vastustus teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Kohtuotsusega ei ole tõendatud, et Rauno Närväneni käitumine põhjustas Villu Gentsi surma. Maie Närvänen ei ole kohtuotsuse järgi üldse seotud Villu Gentsi surmaga, temale inkrimineeritud tegevus toimus peale Villu Gentsi surma.
3. Hagiavalduses hageja on hageja märkinud regressnõude aluseks

§ 31lg 1.

Nimetatud sätte järgi pärast käesoleva seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Tagasinõutav summa ei või olla suurem tsiviilhagiga rahuldatud summast. 9. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kahju on tekkinud vägivalla teoga, millele järgnes isiku surm. Kohus leiab, et nõue on vastuolus

§ 8

sätestatuga, ei ole tõendatud, et Rauno Närvänen on toimepannud kriminaalkorras karistatava teo, mille tagajärg on kannatanu surm. 10.

§ 8

lg 1 kohaselt käesolevas seaduses mõistetakse vägivallakuriteona otseselt isiku elu või tervise vastu toimepandud kriminaalkorras karistatavat tegu, mille tagajärg on kannatanu: 1) surm; 2) raske tervisekahjustus; 3) vähemalt kuus kuud kestev tervisehäire. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahjutekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Vastavalt VÕS § 129 lg-le 1 tuleb isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt tuleb matusekulud hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale. 10. Hageja on väitnud, et süüdi mõistev kohtuotsus kriminaalasjas 1-08-2578 on

alusel esitatud tsiviilhagi aluseks, mistõttu tuleb kohtul seda käesolevas tsiviilasjas tõendina hinnata. Kohus hindabki nimetatud kriminaalasja otsust, mille järgi Rauno Närvänen ja Maie Närvänen ei ole süüdi mõistetud kuriteos, mille tagajärjel saabus Villu Gentsi surm, otsusest ei nähtu, et Rauno Närväneni ja Maie Närväneni tegevus ja Villu Gentsi surm on põhjuslikus seoses ning tagajärg Villu Gentsi surm on tekkinud Rauno Närväneni ja Maie Närväneni õigusvastase teo tagajärjel. 11.Hageja on viidanud, et Eesti Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti kaudu varasemalt esitatud tsiviilhagi samas regressnõudes: Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 29.04.

1. a otsusega tsiviilasjas nr 2-09-19055 rahuldati Eesti Vabariigi hagi Rauno Närväneni ja Maie Närväneni 4 vastu 2 960 euro (46 314 krooni) nõudes (Tiiu Gentsile väljamakstud kuriteoohvri riiklik hüvitis ajavahemikul 18.09.2007 – 31.03.2009). Kohus lahendab konkreetset haginõuet, mis peab olema hageja poolt tõendatud ja millel peab olema õiguslik alus. Kohus ei saa hinnata Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 29.04.
2. a otsust. Nimetatud kohtuotsus ei ole käesoleva tsiviilasja hagi nõude alus ega faktiline asjaolu, seega ei oma see hagi tõendatuse seisukohalt tähtsust. 12.Kohus leiab, et hagi nõue tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et hageja ei ole usaldusväärselt tõendanud, et kostjad on tekitanud kahju, mis tuleb

sätete alusel kostjatelt välja mõista. 13. Kostja II Rauno Närvänen ei ole kohtule hagi kohta vastanud, seega ta ei ole väljendanud kohtule oma seisukohta hagi kohta. Hagile vastamata jätmise korral võib kohus asja lahendada tagaselja õiguslikult põhjendatud ulatuses. Käesoleva tsiviilasja lahendab kohus kirjalikus menetluses sisuliselt. Selleks on nõusoleku andnud ka kostja II Rauno Närvänen. Hagi on esitatud kostjate vastu solidaarselt. Kostja I on esitanud oma vastuväited hagile. Kohus, hinnates hagi õiguslikku põhjendatust, leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ka Rauno Närväneni suhtes. Seega on põhjendatud kohtul jätta hagi rahuldamata ka Rauno Närväneni suhtes, kuigi ta kohtule hagi kohta ei vastanud. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Käesolevas asjas on antud menetlusabina kostjale Maie Närvänenile riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja nr 2-12-35430 menetlemisel. Kohus leiab, et Maie Närvänenile antud riigi õigusabi kulud tuleb jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Silvi Maiste Kohtunik 5