3-13-2327/17

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-2327 Otsuse kuupäev 02.12.2013 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Maivo Kärdi (Kärt) kaebus Tartu Vangla 01.10.

1. a käskkirja nr 6-2/1222 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 26.11.2013 Menetlusosalised Kaebaja Maivo Kärt Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon
2. Jätta kaebus rahuldamata;
3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 02.01.
4. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Edasikaebamise kord Asjaolud ja menetluse käik
5. Tartu Vangla 01.10.
6. a käskkirjaga nr 6-2/1222 tunnistati kinnipeetav Maivo Kärt süüdi Tartu Vangla kodukorra p-de 1.7.1 ja 4.3 ning vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Tartu Vangla kodukorra p 4.3 kohaselt on kinnipeetaval keelatud ületada vanglaametniku loata osakonna trellukse ees olevat punast joont ja p 1.7.1 kohaselt on kinnipeetaval keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid, žeste või žargooni. Käskkirja kohaselt ei allunud M. Kärt 17.09.
7. a kella 14.50 ajal seaduslikule korraldusele astuda punase joone taha ning kasutas ametnikuga suhtlemisel solvavat väljendit. Talle määrati distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine seitsmeks ööpäevaks.
8. 23.10.
9. a esitas M. Kärt Tartu Vanglale vaide, milles taotles 01.10.
10. a käskkirja nr 62/1222 tühistamist põhjusel, et ta ei ole solvavaid väljendeid kasutanud. Tartu Vangla 30.10.
11. a vaideotsusega nr 1-11/456-2 jäeti M. Kärdi vaie rahuldamata. Vaideotsuse põhjenduste kohaselt on menetluses kogutud tõenditega tõendatud, et M. Kärt on temale etteheidetavad teod toime pannud. Puudub alus kahelda V. Interi ettekandes kajastatud M. Kärdi käitumise kirjelduse tõelevastavuses või julgeolekuosakonna spetsialisti P. Jermolajev poolt 20.09.
12. a koostatud õiendis märgitus, mille kohaselt tunnistas M. Kärt ka ise nende vahel toimunud vestluse käigus vanglaametniku Virve Inter suhtes solvavate väljendite kasutamist. Seega on M. Kärdi distsiplinaarsüüteo toimepanemine tõendatud ning distsiplinaarkaristuse käskkirja tühistamiseks puudub alus. 05.11.
13. a saabus Tartu Halduskohtusse M. Kärdi kaebus Tartu Vangla 01.10.
14. a käskkirja nr 6-2/1222 tühistamiseks. 11.11.
15. a kohtumäärusega võeti kaebus menetlusse. Kaebuse põhjendused
16. Kaebaja väidab, et teda on distsiplinaarkorras karistatud alusetult, sest ta ei kasutanud valvur V. Interiga suhtlemisel solvavaid ja inimväärikust alandavaid väljendeid. Kaebaja kirjutas 25.09.
17. a kontaktisikule seletuse, milles märkis, et ta ei ole seda teinud. 19.09.
18. a toimus kaebaja ja julgeolekutöötaja vahel vestlus, milles käigus ta kirjutas samuti seletuse. Julgeolekutöötaja P. Jermolajevi sõnul olevat kaebaja ise tunnistanud vestluse käigus, et tarvitas V. Interiga suhtlemisel solvavaid ja inimväärikust alandavaid väljendeid, kuid see väide ei vasta tõele. Vangla ei ole üle kuulanud ka kaebaja poolseid tunnistajaid, kes võivad kinnitada, et ta ei ole selliseid väljendeid kasutanud. Vaidlustatud käskkirjas väidab inspektor-kontaktisik, et kaebaja ei ole antud asjas vastuväiteid esitanud, kuid kaebaja kirjutas 25.09.
19. a seletuskirja, kus esitas omapoolsed vastuväited. Kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkiri on koostatud valede ütluste põhjal ning see tuleb tunnistada kehtetuks. Kohtuistungil tunnistas kaebaja, et on süüdi VangS § 67 p 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 4.3 rikkumises, kuna ei allunud valvuri seaduslikule korraldusele ja astus üle punase joone. Ebatsensuursete sõnade kasutamist aga ei toimunud ning kui seda ei oleks käskkirja andmisel arvestatud, oleks määratud karistus olnud kergem. Vastustaja vastuväited
20. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu, leiab, et see on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. M. Kärdi distsiplinaarsüütegu seisnes sellest, et 17.09.
21. a kella 14.50 ajal viibides eeluuritavate
22. eluosakonnas ületas ta selleks vanglateenistuse ametnikult luba saamata osakonnas trelluste ees oleva punase joone, jättis allumata vanglateenistuse ametniku valvur Virve Inter poolt antud korduvatele korraldustele rikkumine lõpetada ning minna punase joone taha ja kasutas vanglaametnikuga suhtlemisel solvavaid väljendeid. Vastustaja jääb Tartu Vangla 30.10.
23. a vaideotsuses nr 111/456-2 tood seisukohtade ning põhjenduste juurde. Halduskohtusse esitatud kaebuse kohta lisab vastustaja järgnevat.
24. Kaebajale määrati distsiplinaarkaristus kolme erineva rikkumise toimepanemise eest: vanglaametniku korralduse mittetäitmine; vanglaametniku loata osakonna trelluste ees oleva punase joone ületamine ning vanglaametnikuga suhtlemisel solvavate väljendite kasutamine. 2 Kaebaja ei ole vaidlustanud vanglaametniku korraldusele allumatust ega osakonna trellukse ees oleva punase joone loata ületamist. Seega on kaebaja nende tegude toimepanemise võtnud omaks ning nende üle vaidlust ei ole. Kaebaja ei nõustu määratud distsiplinaarkaristusega osas, milles teda süüdistatakse vanglaametnikuga suhtlemisel solvavate väljendite kasutamises. Kaebaja on oma 19.09.
25. a antud seletuses tunnistanud, et 17.09.
26. a kell 14.50 ajal toimus tema ja valvuri Virve Inter vahel sõnelus ning ka seda, et Virve Interiga on temal ka varem olnud kokkupõrkeid. Täpsemalt, mis sõneluse põhjustas ja mida tema sõneluse käigus Virve Interile ütles, kaebaja ei avalda.
27. Kaebajal oli temale käesoleva distsiplinaarkaristuse määramise hetkeni üle kolmekümne kehtiva distsiplinaarkaristuse. Enamus karistustest on kaebajale määratud vanglaametnike korraldustele mitteallumise, agressiivse käitumise ning ametnike ründamise ja ametnikega suhtlemisel ebatsensuursete ning solvavate väljendite kasutamise eest. Kaebaja korduvale distsiplinaarkorras karistatusele on viidatud ka tema distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja põhjendustes ning ka sellele väitele ei ole kaebaja vastu vaielnud. Võttes arvesse kaebaja varasemat käitumismustrit vanglas ning tema poolt üles näidatud negatiivset suhtumist nii vanglaametnikesse kui vanglas kehtestatud korda, on valvuri Virve Interi 17.09.
28. a ettekandes kirjeldatud kaebaja käitumine igati usutav ning puudub alus kahelda selle tõelevastavuses. Samas on kaebaja eesmärk eitada temale etteheidetava teo toimepanemist ilmselge, milleks on soov vabaneda vastutusest. Kaebaja kaebuses väidetu, et tema poolsed tunnistajad, kes võivad kinnitada, et ta ei ole V. Interiga suheldes neid sõnu tarvitanud, on jäetud üle kuulamata, tuleb jätta tähelepanuta kuna kaebaja ei ole distsiplinaarmenetlus tunnistajate ülekuulamist taotlenud ega ole vaidemenetluses selle tegemata jätmist vaidlustanud. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kaebaja distsiplinaarkorras karistamise käskkirja tühistamiseks puudub alus. Käskkiri on välja antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Eeltoodule tuginedes palub vastustaja jätta Maivo Kärdi kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht
29. Käesolevas asjas on Maivo Kärt esitanud kohtule HKMS § 37 lg 2 p 1 kohaselt tühistamiskaebuse, taotledes Tartu Vangla 01.10.
30. a käskkirja nr 6-2/1222 tühistamist. Kaebaja ei eita seda, et ta ületas vanglaametniku loata osakonna trellukse ees oleva punase joone ja et ta ei täitnud vanglaametniku korraldust astuda punase joone taha. Seega on kaebaja võtnud omaks Tartu Vangla kodukorra p 4.3 ja VangS § 67 p 1 rikkumise ja tunnistanud, et on süüdi ning nende rikkumiste osas vaidlus puudub. Kohus ei pea seega vajalikuks ülalnimetatud rikkumisi analüüsida.
31. Kaebaja väidab, et ta ei kasutanud valvur V. Interi suhtes solvavaid ja inimväärikust alandavaid väljendeid ja seega ei ole ta rikkunud Tartu Vangla kodukorra p 1.7.1 ning kui sellist süüdistust ei oleks olnud, oleks talle määratud karistus olnud kergem. Kohus ei nõustu kaebaja väidetega ja leiab, et kaebuse rahuldamiseks ei ole alust alljärgnevatel põhjustel. 3 Toimiku materjalidega - distsiplinaarmenetluse protokolliga, ettekannetega ja vaideotsusega - on tuvastatud kaebaja süü Tartu Vangla kodukorra p 1.7.1 rikkumises, mille kohaselt on kinnipeetaval keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada solvavaid väljendeid. Valvur Virve Interi 17.09.
32. a ettekande nr 3054 kohaselt andis ta 17.09.2013 kella 14.50 ajal neljal korral kinnipeetav Maivo Kärdile, kamber nr 3003, seaduslikke korraldusi minna seisma peale punast joont. Kinnipeetav ei reageerinud tema seaduslikele korraldustele, vaid hoopis kasutas tema suhtes ebatsensuurseid sõnu. Kinnipeetav ütles „mis sa … (solvav väljend - kohtu märkus) nikud minu ajusid. Ole juba ükskord vait, keda sa endast kujutad … (solvav väljend - kohtu märkus) ment“. Selliseid väljendeid kasutas kinnipeetav mitmel korral (t.l 35). 19.09.
33. a direktorile esitatud selgituses kirjeldas valvur V. Inter, et ta andis neljal korral kinnipeetav Maivo Kärdile seaduslikke korraldusi, kuid kinnipeetav hakkas karjuma ja sõimama. V. Inter oli jahmunud ja ehmunud, et talle selliseid sõnu lausuti. Isegi ettekandesse oli tal väga raske neid sõnu kirja panna. Kriminaalmenetluse algatamist ta ei soovinud.(t.l. 36) 19.09.
34. a seletuskirjas tunnistas kaebaja, et ta sõneles valvuriga, kuid kohtuistungil ei osanud ta täpsemalt öelda, mis sõneluse põhjustas ja mida ta sõneluse käigus valvurile ütles.
35. Kohus leiab, et valvur I. Interi ettekandes ja selgituses kajastatu on usutav ja ei ole alust kahelda selle tõelevastavuses. Kaebaja võttis omaks kergemad rikkumised ja eitab raskemat. Ta on talle määratud karistuse ära kandnud. Vaidlustades karistuse määra, ei ole välistatud, et kaebaja tahe on suunatud kahjuhüvitise saamisele, sest 02.12.
36. a vabaneb ta vanglast seoses karistuse ärakandmisega. Kohtul ei ole alust mitte usaldada vastustaja poolt distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõendeid. Kaebaja leiab, et tema süü ei ole tõendatud ühes episoodis ja seega on karistus määratud seadusevastaselt. Kohtul ei ole põhjust kahelda valvuri väidete usaldusväärsuses ja tõepärasuses. Tõenditega kogumikus on tõendatud kaebaja süü talle inkrimineeritud distsipliinirikkumises ja seega on vaidlustatud käskkiri õiguspärane ning ei kuulu tühistamisele. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud õiguspäraselt ning käskkiri vastab kõikidele seadusest tulenevatele nõuetele. Karistamisel on järgitud VangS § 64 lg-s 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest ja ta on andnud selgitusi. Menetluse käik on protokollitud, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne toime pandud rikkumisega.
37. Ülaltoodu alusel ei kuulu kaebus rahuldamisele. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Hristoforova kohtunik 4